Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused CitySecurity OÜ esitas 06.06.2019 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Räägu tn 14 korteriühistu vastu võla 48 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale, hageja poolt kostjale osutatud teenuse eest, arve summas 48 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 48 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1,05 eurot ja hagi esitamise päevast viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 48 eurolt kuni 48 euro täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja võttis 27.06.2019 hagi õigeks, kostja on hagejale tasunud 92,89 eurot ja riigilõivu 75 eurot 27.06.2019. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 27.06.2019 kohtule esitatud vastuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi, sest kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind oli 92,89 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 16.04.2019 riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 05.06.2019 täiendavalt 30 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista tulenevalt TsMS §-st 4842 20 eurot. TsMS § 4842 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses väljamõistmisele 20 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud 805 eurot. Kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindajal kulus hagi aluseks olevate asjaolude ning dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele 4,5 tundi, kompromissläbirääkimistele 0,25 tundi, kostja vastusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 1 tund. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagi aluseks olevate asjaolude ning dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele 4,5 tundi. Käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning hagiavaldus on sisuliselt pikk 3 lehekülge. Kohtu hinnangul on eelnimetatud toiminguteks põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Kohus peab põhjendatuks ajakulu kompromissläbirääkimistele 0,25 tundi. Kostja vastusega (3 lauset) tutvumiseks ja vastuse koostamiseks (ca 1 lk) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikus hageja esindaja ajakuluks 2,5 tundi. Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-9313). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) ületab käesoleval juhul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat. Kuivõrd tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja hagi hind oli 92,89 eurot, ei saa pidada käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja esindaja poolt märgitud tunnitasu suurust 140 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik, arvestades vaidluse mittekeerukust ja hagi hinda, hageja esindaja tasu 100 eurot tunnis. Põhjendatud ajakulu kokku on 2,5 tundi, lähtudes tunnihinnast 100 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 250 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena kulud registri väljatrükkidele 4 eurot, kostja üld- ja isikuandmete väljatrükile Äriregistrist 2 eurot ja kostja põhikirja väljatrükk Äriregistrist 2 eurot. Kohus on seisukohal, et kulud registrite väljatrükkidele on põhjendatud ja vajalikud kulud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 353 (75 + 20 + 250 + 8) eurot. Hageja palub kostjat kohustada tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Tallinn, Räägu tn 14 korteriühistul tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.