Hageja: Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825, asukoht Estonia pst 15a, 10141 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristiina UrbSemjonov (Advokaadibüroo Küllike Namm, asukoht Lai 9, 10133 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: K R (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht Ülikooli 4, Tartu 51003, [email protected], tel. 7303474)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt K R hageja Capital Inkasso OÜ kasuks Aurea Regina OÜ ja kostja vahel 06.06.2018 sõlmitud müügilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1648 eurot ja 28.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 52 eurot, kokku 1700 eurot.
2.Välja mõista kostjalt K R hageja Capital Inkasso OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1648 eurot) alates 29.03.2019 võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (1648 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui 1596 euro ulatuses.
3.Jätta menetluskulud kostja K R kanda. 3.1 Mõista kostjalt K R hageja Capital Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 1170 eurot, sealhulgas riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 945 eurot. 3.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1170 eurot) tuleb kostjal K R tasuda Capital Inkasso OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata hageja 02.08.2019 menetlusdokumendis esitatud vastuväide kohtu tegevusele ning hageja taotlused vaatluse korraldamiseks ja tõendite kogumiseks.
2-18-127876 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Kohus tegi käesolevas asjas 22.05.2019 hagi rahuldava tagaseljaotsuse. 01.07.2019 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja poolt 11.06.2019 esitatud kaja 22.05.2019 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-18-127876 ning taastas tsiviilasja nr 2-18-127876 menetluse.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Capital Inkasso OÜ (hageja) esitas 28.03.2019 Harju Maakohtule hagi K R (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1648 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 1648 eurot ja seadusjärgses määras viivis põhinõudelt summas 1648 eurot alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt Aurea Regina OÜ, keda esindas A R, ja kostja sõlmisid 06.06.2018 müügilepingu, mille kohaselt Aurea Regina OÜ müüs ja kostja ostis järgmised tooted: Vatikani 2 eur 2017 juubelimünt, Leedu 2018 juubelimünt, FIFA 2018 Venemaa 50 rubla hõbemünt, FIFA 2018 Venemaa MM 25 rubla vask-nikkel-münt, FIFA 2018 Venemaa 50 rubla kuldmünt, Andorra 2 eur 2018 juubelimünt, San Marino 2018 2 eur juubelimünt, Europa 2018 Kreeka hõbemünt, Europa 2018 Itaalia hõbemünt, Europa 2018 Malta hõbemünt, Sloveenia 2018 2 eur juubelimünt, FIFA 2018 Venemaa MM 25 rubla hõbeplaadist ja hõbemündist komplekt, FIFA 2018 Venemaa MM hõbemündikomplekt. Müüdud kauba maksumus kokku on 1948 eurot.
4.Aurea Regina OÜ andis kostjale kauba üle 06.06.2018 ning koos kauba üleandmisega väljastas Aurea Regina OÜ kostjale ka arve nr 100555 summas 1948 eurot, millise arve andis Aurea Regina OÜ kostja kätte. Vastavalt Aurea Regina OÜ ja kostja kokkuleppele pidi kostja arve samal päeval, s.o 06.06.2018, tasuma. Aurea Regina OÜ pöördus korduvalt kostja poole selleks, et kostja arve tasuks. 07.06.2018 teatas kostja, et on arve kaotanud („õnnestus arve mehele panna“) ja palus selle saata elektronposti aadressile xxxx. Vastavalt kostja soovile edastaski Aurea Regina OÜ arve kostja palutud e-mailile (vt Aurea Regina OÜ
2 (10)
2-18-127876 raamatupidamisprogrammi väljavõte arve saatmise kohta). 11.06.2018 teatas kostja, et ei ole arvet saanud, kuid kinnitas, et 1000 eurot on arvest makstud. Kui Aurea Regina OÜ andis kostjale teada, et arve ei ole tasutud, märkis kostja, et raha tuli tagasi (kostja 11.06.2018 SMS). 08.10.2018 tasus kostja Aurea Regina OÜ-le 300 eurot. Tegemist on ainsa kostjapoolse arve nr 100555 tasumisega.
5.Aurea Regina OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, teavitades sellest ka kostjat (24.10.2018 teatis nõude loovutamise kohta). 25.10.2018 esitas hageja kostjale maksenõude, millele vaatamata kostja arvet ei tasunud.
6.Ülaltoodust nähtuvalt on kostja põhivõlgnevus (1948 eurot – 300 eurot) 1648 eurot, milline tuleneb kostja ja Aurea Regina OÜ vahel sõlmitud müügilepingust. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, millised tõendavad hageja nõuet – kostjale väljastatud arve ning kostja ja Aurea Regina OÜ vahelised SMS-d, milles kostja korduvalt lubab võlgnevust tasuda, kinnitades seeläbi võlgnevuse olemasolu, samuti 300 euro ulatuses arve tasumist tõendav ülekanne.
7.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist. Hageja esitas viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel alates 05.11.2018 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Hageja soovib viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Käesoleval ajal on sissenõutavaks muutunud viivis seega 52 eurot (vt viiviseraport).
8.Oma 26.06.2019 menetlusdokumendis selgitab hageja, et valed on kostja väited, justkui kostja poleks arve-saatelehel nr 100555 kajastatud kaupu kätte saanud ning tegemist olevat olnud ettemaksuarvega. Arve-saatelehel nr 100555 on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on arve-saatelehega, mitte ettemaksuarvega. Olukorras, kus äriühing soovib ettemaksu, oleks arve ka tähistatud kui ettemaksuarve. Võrdluseks esitas hageja näite Aurea Regina OÜ ettemaksuarvest. Võrdluseks esitatud ettemaksuarvelt nähtubki üheselt mõistetavalt, et tegemist on ettemaksuarvega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kauba müüja Aurea Regina OÜ pöörduks ettemaksuarve tasumiseks korduvalt kostja poole. Olukorras, kus kauba ostja ettemaksuarvet ei tasu, on äriühingul otstarbekam arve tühistada, mitte nõuda järjepidevalt võlgnevuse tasumist.
9.Kummastaval kombel väidab kostja nüüd, s.o 2019. aasta suvel, et 08.10.2018 kostja poolt tehtud pangaülekanne kauba müüjale summas 300 eurot makseselgitusega „osamakse“, on tegelikult ettemaks, mis tuleks talle tagastada, kuna ta ei ole kaupa saanud. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kostja on tasunud 300 eurot, kuid ei ole enda sõnul kaupa saanud, ei nõua kostja mitte kordagi kauba saamist ega 300 euro tagastamist, vaid räägib SMS-ides üksnes võla tasumisest. Seejuures on pangaülekande makseselgituseks märgitud „osamakse“, mitte „ettemaks“, mis samuti ei toeta kostja positsiooni. Vastupidi, tasudes 300 eurot osamaksena, viitab kostja käitumine sellele, et kostja asus võlgnevust likvideerima.
10.Kostja vastuse väidetega ei ole kooskõlas kostja varasem käitumine, kui kostja möönis võla olemasolu ja lubas võla tasuda. 03.09.2018 pöördus A R (Aurea Regina OÜ juhatuse liige, kes kauba kostjale müüs ja kauba ka üle andis) kostja poole, küsides otseselt, millal võlg laekub ja paludes võla kiiremas korras tasuda (A R 03.09.2018 SMS). Nimetatud SMS-ile vastates on kostja palunud andeks ja teatanud, et tal on isiklikud mured, kuid ülehomme on ta taas liikvel (kostja vastus SMS-le). Ka veel enne seda, juunis 2018, oli kostja lubanud, et teeb omalt poolt kõik võimaliku kiireks tasumiseks (kostja 19.06.2018 SMS). Eeltoodu tõendab asjaolu, et kostja oli kauba kätte saanud ja pidi selle eest ka tasuma. Vastasel korral ei oleks kauba müüja ja ostja rääkinud võlgnevuse tasumisest.
3 (10)
2-18-127876
11.Oma 02.08.2019 menetlusdokumendis märgib hageja, et esitas ka hagiavalduses väljavõtteid SMS suhtlusest kostjaga, kuid tol korral, s.o vastuses hagile, ei toonud kostja esile, et tegemist oleks sobimatu tõendiga. Kostja ei vaidlustanud vastuses hagile mitte ühtegi hageja esitatud tõendit. Kummastaval kombel on kostja asunud seda tegema 08.07.2019. Teiseks, kui analüüsida kostja 08.07.2019 e-kirja, siis nähtub sellest, et tegelikult ei väida kostja, et vastavaid SMS-e ei ole saadetud. Kostja viitab pelgalt formaalsetele küsimustele seoses esitatud SMSdega. Seega ei ole kostja esitanud konkreetset vastuväidet, et selliseid sõnumeid ei ole saadetud. Käesoleval juhul ei ole kostja täinud enda (vastu)väidete tõendamiskoormist. Kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p 9.2 kohaselt tuleks vältida lauseituse ja laustõendamatuse positsiooni ning esitada kohtule oma arusaam vaidlusaluse õigussuhte asjaoludest. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud konkreetseid väited, enda arusaama toimunust. Hageja leiab, et sõltumata nõude suurusest ei saa lasta kujuneda olukorral, kus ostja, saades kauba, kuid soovimata kauba eest tasuda, asub kohtumenetluses laustõendamatuse positsioonile, omapoolseid konkreetseid vastuväiteid esitamata.
12.Avalike andmete kohaselt on kostja (vähemalt üheks kasutatavaks) telefoninumbriks xxxx (vt nt lisana esitatud äriregistri väljavõte ning väljavõte Eesti Arhitektide Liidu lehelt http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/188/). A R telefonis on vastav number (xxxx) salvestatud kui K R (info numbri kohta). Eeltoodud dokumentaalsed tõendid (dokumentaalsele tõendile ei ole ettenähtud mingeid erilisi vorminõudeid) tõendavad, et hageja poolt esitatud SMS-de vahetus on toimunud kostjaga. Lisaks varasemalt esitatud SMS-dele on asjakohane veel ka oktoober 2018 SMS-de vahetus A R ja kostja vahel. Nimelt teatab A R otsesõnu, et soovib kogu võlasummat ning kui seda ei maksta on ta sunnitud andma võlaga tegelemise üle spetsialistidele. Selle asemel, et vaielda vastu võla olemasolule, palub kostja kontonumbrit, kuna tema sõnul on makse tagasi tulnud (oktoober 2018 SMS-d). Nimetatud tõendiga on kooskõlas hagiavalduse lisana 5 esitatud maksekorraldus, millest nähtuvalt ongi kostja teinud 08.10.2018 osamaksena summas 300 eurot. Seega on kostja oma võlgnevust kauba müüja ees korduvalt tunnistanud.
13.Hageja on 26.06.2019 seisukoha lisana 2 esitanud A R 03.09.2018 kell 11:27 SMS-i kostjale ning lisana 3 SMS-d, millest muu hulgas on A R 05.09.2018 kell 16:51 saatnud SMSi kostjale. Telia Eesti AS-i iseteeninduse väljavõtetest nähtuvalt ongi A R telefoninumbrilt sellistel aegadel saadetud SMS-id kostjale (vt september 2018 väljatrükid). 02.08.2019 menetlusdokumendi lisana 4 on hageja esitanud SMS-d oktoobrist 2018, millest nähtub, et 05.10.2018 kell 20:01 on A R saatnud SMS-i kostjale. Iseteeninduse väljavõte sellest perioodist kinnitab seda samuti (vt oktoober 2018 väljatrükk).
14.02.08.2019 menetlusdokumendis esitas hageja ka vastuväite kohtu tegevusele seoses A R tunnistajana ülekuulamata jätmisega. Harju Maakohus jättis 09.07.2019 määrusega rahuldamata hageja taotluse A R tunnistajana ülekuulamiseks. Hageja leiab, et kohtul puudusid alused jätta tunnistajana ülekuulamise taotlus rahuldamata. Hageja palub rahuldada Capital Inkasso OÜ vastuväide ning kuulata tunnistajana üle A R. Samuti esitas hageja oma 02.08.2019 menetlusdokumendis taotluse korraldada A R mobiiltelefoni vaatlus või alternatiivselt nõuda AS-lt Telia Eesti ([email protected]) välja andmed selle kohta, et K R telefoninumbrilt xxxx on saadetud sõnumid A R telefoninumbrile xxxx perioodil 07.06.2018 kuni 06.10.2018.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 31.05.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki hagimenetluses tõendama neid
4 (10)
2-18-127876 asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu puhul müüja põhiline kohustus asi ostjale üle anda ja seda asjaolu peab hageja tõendama. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et müüja oleks ostjale (kostjale) mingit kaupa üle andnud. Mitte mingeid tõendeid selle kohta asja juurde esitatud ei ole.
16.Asja juurde on esitatud arve-saateleht nr 100555, kuid selle juures ei ole vastuvõtja allkirja või kinnitust, et ta oleks need kaubad saanud. Kostja on saanud aru, et müüja Aurea Regina OÜ on teinud talle ettemaksuarve, mille täielikul tasumisel on tal võimalik kaubad kätte saada. VÕS § 42 lg 3 p 21 kohaselt, lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab. Kostja peab käesoleval juhul 100% ettemaksu nõudmist tüüptingimusena tühiseks ja loeb ennast selle tingimusega mitteseotuks. Kostja on seisukohal, et Aurea Regina OÜ peaks talle tagastama juba tasutud 300 eurot.
17.Oma 01.08.2019 menetlusdokumendis märgib kostja, et peamine vaidlus seisneb selles, kas hageja on tõendanud arve-saatelehel nr 100555 näidatud kauba üleandmise või mitte. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole seda tõendanud. VÕS § 208 lg 1 tulenevalt on müüja üks põhilisi kohustusi müüdud asja üleandmise kohustus ja selle kohustuse täitmist peab tõendama müüja (antud juhul õigusjärglasena hageja). Hageja seda tõendanud ei ole – ostja allkirjata arvesaateleht ei tõenda mitte kuidagi kauba üleandmist-vastuvõtmist. On elementaarne, et kui müüja on vormistamas arve-saatelehte, siis peab müüja hoolitsema selle eest, et ostja annaks saatelehele oma allkirja kauba kättesaamise kohta. Vastasel juhul ei olekski saatelehel mingit mõtet ja müüja võiks oma seisundit igat moodi kuritarvitada, märkides saatelehele mistahes koguses kaupu, mida ei ole kunagi üle antud.
18.Müüja oli antud juhul oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes pidi teadma ja mõistma, et kauba üleandmisel tuleb see fikseerida ostja allkirjaga arve-saatelehel. Olukorras, kus selline allkiri on saatelehelt puudu, on tõepärasem ja usutav kostja (ostja) vastuväide, et ta ei ole saatelehel märgitud kaupa saanud. Hageja ei ole esitanud mingeid muid tõendeid kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta. Hageja möönab ka ise oma tõendamiskohustust, taotledes tunnistaja ülekuulamist, kuid kohus jättis selle taotluse rahuldamata.
19.Kostja on saanud temale väljastatud arve-saatelehest aru nõnda, et enne tema kaupa kätte ei saa, kui arve on täies ulatuses tasutud. Seega nõudis müüja 100% ettemaksu tasumist, olenemata sellest, kas arve oli vormistatud expressis verbis ettemaksuarvena või mitte. Kostja jaoks oli tegemist ju sisuliselt ikkagi (ettemaksu)arvega, mida ta suutis tasuda vaid osaliselt. Edasine tegevus/suhtlus võis tõesti olla käinud selliselt, et müüja on soovinud spetsiifilise kauba üleandmist, tehes selle eeltingimuseks (ettemaksu)arve tasumise, kostja on otsinud vahendeid (ettemaksu)arve tasumiseks. Müüja ei ole kokkuvõttes midagi kaotamas või kahju saamas – ta võib oma kauba võõrandada kellelegi teisele, samas ei saa ta püstitada oma rahalist nõuet selliselt, nagu oleks kostja jätnud saadud kauba eest tasumata. Ilma nõuet loovutamata oleks Aurea Regina OÜ ehk saanud nõuda (ettemaksu)arve tasumist hagi kaudu, kuid seda tingimusel, et kohtuotsuse resolutsioon kajastuks ka tema kohustus kauba samaaegseks üleandmiseks kostjale (n-ö vastastikune lepingu täitmine).
20.Kostja on seisukohal, et hageja 26.06.2019 seisukohtadele lisatud SMS-ide väljavõtete osas
5 (10)
2-18-127876 ei ole tuvastatav, milliselt numbrilt millisele numbrile on sõnumeid saadetud. Kostjal endal ei ole sõnumeid sellest ajast säilinud, mistõttu ei saa ta kinnitada, et need oleksid tema SMS-id. Samuti on esitatud vaid lõigud teatud vestlustest, st needki on kusagilt kontekstist välja võetud (SMS-id tuleks kohtule kindlasti esitada tervikvestlusena). Iseenesest saab kostja esitatu pinnalt väita, et SMS-id ei räägi midagi kaupa saamisest, ei ole tuvastatav, kas ja millist võlgnevust tunnistatakse ja kui, siis mis ulatuses.
21.Kui hageja soovib öelda, et kostja on SMS-ide kaudu tunnistanud konkreetsest arvesaatelehest tulenevad võlgnevust ja kohus sellega nõustub (lisaks sellele, et need on üldse kostja SMS-id), siis saab SMS-ide sisust teha maksimaalselt järelduse, et kostja on soovinud tasuda arve-saatelehelt tuleneva müügisumma, et seejärel saada kätte lubatud kaup. On mõistetav, et mündipoed ja sarnased ärid ei anna oma kaupa välja ilma selle eest tasumata, n-ö 100% järelmaksuga, see ei ole lihtsalt loogiline ja hageja ei ole seda kuidagi selgitanud, miks antud juhul pidi esinema selline erandlik olukord. Kui antud hagi ja rahaline nõue peaks rahuldatama, siis palub kostja märkida kohtuotsuse resolutsiooni, et kostja kohustub summade tasumiseks samaaegselt temale lubatud kauba saamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
23.Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et Aurea Regina OÜ sõlmis kostjaga müügilepingu. Hagiavalduse kohaselt Aurea Regina OÜ, keda esindas A R, ja kostja sõlmisid 06.06.2018 müügilepingu, mille kohaselt Aurea Regina OÜ müüs ja kostja ostis järgmised tooted: Vatikani 2 euro 2017 juubelimünt, Leedu 2018 juubelimünt, FIFA 2018 Venemaa 50 rubla hõbemünt, FIFA 2018 Venemaa MM 25 rubla vask-nikkel-münt, FIFA 2018 Venemaa 50 rubla kuldmünt, Andorra 2 euro 2018 juubelimünt, San Marino 2018 2 euro juubelimünt, Europa 2018 Kreeka hõbemünt, Europa 2018 Itaalia hõbemünt, Europa 2018 Malta hõbemünt, Sloveenia 2018 2 euro juubelimünt, FIFA 2018 Venemaa MM 25 rubla hõbeplaadist ja hõbemündist komplekt, FIFA 2018 Venemaa MM hõbemündikomplekt. Nimetatud kauba müüki kinnitab ka hagiavaldusele lisatud arve-saateleht nr. 100555.
24.Vaidlus puudub ka selles, et müüdud kauba maksumuseks oli arve-saatelehel nr. 100555 märgitud 1948 eurot ning kostja on müügilepingu täitmiseks maksnud 300 eurot. Kostja poolt müüjale 300 euro tasumist kinnitab hagiavaldusele lisatud 08.10.2018 maksekorraldus, mille kohaselt kostja tasus Aurea Regina OÜ-le 300 eurot selgitusega „osamakse.“ Kostja märgib õigesti, et peamine vaidlus seisneb selles, kas hageja on tõendanud arve-saatelehel nr 100555 näidatud kauba üleandmise. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole seda tõendanud.
6 (10)
2-18-127876
25.Kostja väidab, et müügilepingu pooled olevat kokku leppinud kauba üleandmises pärast ettemaksu tasumist. Kostja väitel sai ta temale väljastatud arve-saatelehest aru nõnda, et enne ta kaupa kätte ei saa, kui arve on täies ulatuses tasutud. Seega nõudis müüja kostja arvates 100% ettemaksu tasumist, olenemata sellest, kas arve oli vormistatud expressis verbis ettemaksuarvena või mitte. Kostja väitel oli tema jaoks tegemist sisuliselt (ettemaksu)arvega, mida ta suutis tasuda vaid osaliselt. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 on sätestatud, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu arvates ei saa vaidlusalust müügilepingut sarnase mõistliku isiku vaatepunktist tõlgendada kui ettemaksutingimusega sõlmitud müügilepingut. Kohus märgib, et arve-saateleht nr. 100555 ega ükski muu kohtule esitatud tõend ei kinnita kostja paljasõnalist väidet, nagu oleks müügilepingu pooled leppinud kokku kauba üleandmises üksnes pärast seda, kui kostja on tasunud ettemaksu 100% ulatuses. Arve-saatelehel nr 100555 on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on arve-saatelehega, mitte ettemaksuarvega. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus äriühing soovib ettemaksu, oleks arve ka tähistatud ettemaksuarvena. Võrdluseks esitas hageja näite Aurea Regina OÜ ettemaksuarvest, mis oli vastavalt pealkirjastatud.
26.VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Kohtule esitatud 08.10.2018 maksekorraldus, mille kohaselt kostja tasus Aurea Regina OÜ-le 300 eurot selgitusega „osamakse“, kinnitab asjaolu, et müügileping ei olnud sõlmitud ettemaksu tasumise tingimusega. Juhul, kui müügileping olnuks tõepoolest sõlmitud ettemaksu tasumise tingimusega, puudub mõistlik põhjendus selleks, miks pidanuks kostja tema poolt väidetavalt tasutud ettemaksu nimetama hoopis „osamakseks“. Kohus nõustub hagejaga, et eluliselt usutav pole olukord, kus kostja olevat tasunud 300 eurot n-ö ettemaksuna ning ei olnud enda sõnul kaupa saanud, kuid sellele vaatamata ei nõudnud kostja kordagi kauba saamist ega 300 euro tagastamist.
27.Kohus leiab, et hageja on tõendanud arve-saatelehel nr. 100555 näidatud kauba üleandmise. Lisaks eelnevalt tuvastatud asjaolule, et müügileping Aurea Regina OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud ilma ettemaksu tasumise kohustuseta ning kostja asus müügilepingut Aurea Regina OÜ-le tehtud rahaülekandega täitma, kinnitavad kauba kostjale üleandmist ka muud hageja poolt esitatud tõendid. Kohus viitab hagiavaldusele lisatud SMS-idele, mille kohaselt 07.06.2018 teatas kostja, et on arve kaotanud („õnnestus arve mehele panna“) ja palus selle saata elektronposti aadressile xxxx. Vastavalt kostja soovile edastaski Aurea Regina OÜ arve kostja palutud e-mailile. 11.06.2018 teatas kostja, et ei ole arvet saanud, kuid kinnitas, et 1000 eurot on arvest makstud. Kui Aurea Regina OÜ andis kostjale teada, et arve ei ole tasutud, väitis kostja, et raha tuli tagasi (kostja 11.06.2018 SMS). Samuti viitab kohus hageja 26.06.2019 menetlusdokumendile lisatud SMS-idele, milles kostja möönis võla olemasolu ja lubas võla tasuda. Septembris 2018 pöördus A R (Aurea Regina OÜ juhatuse liige) kostja poole, küsides otseselt, millal võlg laekub ja paludes võla kiiremas korras tasuda (A R SMS). Nimetatud SMSile vastates on kostja palunud andeks ja teatanud, et tal on isiklikud mured, kuid ülehomme on ta taas liikvel (kostja vastus SMS-le). Ka veel enne seda, juunis 2018, oli kostja lubanud, et teeb omalt poolt kõik võimaliku kiireks tasumiseks (kostja 19.06.2018 SMS). Lisaks on hageja 02.08.2019 menetlusdokumendile lisatud 2018 oktoobri SMS-de vahetus A R ja kostja vahel, kus kostjalt nõuti kogu võlasummat. Selle asemel, et vaielda vastu võla olemasolule, palus kostja kontonumbrit, kuna tema sõnul on makse tagasi tulnud. Seega on kostja oma võlgnevust kauba müüja ees korduvalt tunnistanud.
7 (10)
2-18-127876
28.Kohtu arvates tõendavad käesoleva kohtuotsuse p-des 26 ja 27 viidatud tõendid asjaolu, et kostja oli vaidlusaluse kauba kätte saanud ja pidi selle eest ka tasuma. Vastasel korral ei oleks kauba müüja ja kostja rääkinud võlgnevuse tasumisest. Kostja ei ole väitnud ega tuginenud asjaolule, et tal olnuks kauba müüja ees mingeid muid võlgnevusi kui see võlg, mis on käesoleva kohtumenetluse esemeks.
29.Kuigi kostja esindaja väljendas kahtlusi, kas hageja poolt esitatud SMS-id on ikka tema poolt saadetud (kostja väitel ei ole kostjal endal sõnumeid sellest ajast säilinud, mistõttu ei saa ta kinnitada, et need oleksid tema SMS-id), leiab kohus, et hageja on kostja kahtlused kõrvaldanud oma 02.08.2019 menetlusdokumendile lisatud täiendavate tõenditega. Nimelt on hageja selgitanud, et avalike andmete kohaselt on kostja telefoninumbriks xxxx (vt lisadena esitatud äriregistri väljavõte ning väljavõte Eesti Arhitektide Liidu lehelt http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/188/). A R telefonis on vastav number (xxxx) salvestatud kui K R. Kohus nõustub hagejaga, et eeltooduga on tõendatud, et hageja poolt esitatud SMS-de vahetus on toimunud kostjaga. Hageja väiteid kinnitab täiendavalt asjaolu, et hageja on 26.06.2019 seisukoha lisana 2 esitanud A R 03.09.2018 kell 11:27 SMS-i kostjale ning lisana 3 SMS-d, muuhulgas on A R 05.09.2018 kell 16:51 saatnud SMS-i kostjale. Telia Eesti AS-i iseteeninduse väljavõtetest nähtuvalt ongi A R telefoninumbrilt sellistel aegadel saadetud SMS-id kostjale (vt hageja 02.08.2019 menetlusdokumendi lisa 6). 02.08.2019 menetlusdokumendi lisana 4 on hageja esitanud SMS-d oktoobrist 2018, millest muuhulgas nähtub, et 05.10.2018 kell 20:01 on A R saatnud SMS-i kostjale. Iseteeninduse väljavõte sellest perioodist kinnitab seda samuti (vt hageja 02.08.2019 menetlusdokumendi lisa 7).
30.Vastusena kostja 08.07.2019 vastuväitele, mille kohaselt ei olevat hageja esitatud SMS-de väljavõtted tõendile ettenähtud vormis, selgitas kohus juba oma 09.07.2019 määruses, et menetleb käesolevas asjas hagi vastavalt TsMS § 405 oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Kohus jääb nimetatud seisukoha juurde ja leiab, et kohtu poolt eelnevalt käsitletud hageja poolt esitatud tõendite kogumiga (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 26-29) on tõendatud arve-saatelehel nr. 100555 märgitud kauba kostjale üleandmine ja asjaolu, et kostja on oma võlgnevust korduvalt tunnistanud. Lihtmenetluse eripära ja menetlusökonoomiat arvestades ei pea kohus vajalikuks rakendada kõrgendatud tõendamisstandardit ja nõuda hagejalt täiendavalt mingis muus vormis tõendite esitamist.
31.Paljasõnaline on kostja vastuväide, mille kohaselt „olevat mõistetav“, et mündipoed ja sarnased ärid ei anna oma kaupa välja n-ö 100% järelmaksuga ning see ei olevat lihtsalt loogiline. Kohtul puudub alus arvata, et hageja oleks käesoleva kohtumenetluse tarbeks esitanud n-ö valetõendeid või tõendeid moonutanud. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). Võlglastelt võlgnevuse väljamõistmine iseenesest lihtsates vaidlustes, kus puudub alus eeldada pahatahtlike nõuete esitamist, ei tohiks kohtu hinnangul olla takistatud ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et kohtus tuleks vältida lauseituse ja laustõendamatuse positsiooni ning et sõltumata nõude suurusest ei saa lasta kujuneda olukorral, kus ostja, saades kauba, kuid soovimata kauba eest tasuda, asub kohtumenetluses laustõendamatuse positsioonile.
32.Vaidlus puudub selles, et Aurea Regina OÜ loovutas oma nõude (koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid) kostja vastu hagejale, teavitades sellest ka kostjat (vt hagi lisa 6). Seega on hagejal Aurea Regina OÜ õigusjärglasena õigus nõuda kostjalt
8 (10)
2-18-127876 vaidlusalusest müügilepingust tulenevat võlgnevust. Kuna müüdud kauba maksumuseks oli arve-saatelehe nr. 100555 kohaselt 1948 eurot ning kostja on müügilepingu täitmiseks maksnud 300 eurot, siis on kostjal müügilepingust tulenevalt põhivõlg summas 1648 eurot. Kostjal ei alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hagis märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja Aurea Regina OÜ ja kostja vahel 06.06.2018 sõlmitud müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 1648 eurot.
33.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja esitas viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel alates 05.11.2018 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Hageja soovib viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise ajaks 28.03.2019 oli sissenõutavaks muutunud viivis hagi kohaselt 52 eurot, kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.
34.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1648 eurot) alates 29.03.2019 VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (1648 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui 1596 euro ulatuses. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise maksimaalselt põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja põhjal. Hageja menetluskulude nimekiri on järgmine: riigilõiv kokku summas 225 eurot; õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamisega (sh suhtlemine kliendiga ja nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumine) – 2,5 tundi tunnihinnaga 135 eurot, s.o 337,5 eurot; õigusabikulud seoses 26.06.2019 seisukoha koostamisega (sh täiendavate tõendite kogumine ja saadud teabe analüüs) – 1,7 tundi tunnihinnaga 135 eurot, s.o 229,5 eurot; õigusabikulud seoses 02.08.2019 menetlusdokumendi koostamisega (sh täiendava info ja tõendite kogumine) – 3,4 tundi tunnihinnaga 135 eurot, s.o 459 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1251 eurot (ilma käibemaksuta summa, arvestades, et hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja kinnitas, et
9 (10)
2-18-127876 kõik menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga.
36.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 135 eurot/h (ilma käibemaksuta) on iseenesest mõistlik. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 7 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 135 eurot arvestades vastab summale 945 eurot.
37.Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1170 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulu 945 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1170 eurot ning vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1170 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 81 eurot (taotletud summa 1251 eurot – rahuldatud summa 1170 eurot). Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
38.Kohus jätab rahuldamata hageja 02.08.2019 menetlusdokumendis esitatud vastuväide kohtu tegevusele seoses A R tunnistajana ülekuulamata jätmisega. Kohus jääb oma 09.07.2019 kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde ega rahulda hageja taotlust kuulata tunnistajana üle A R. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja 02.08.2019 menetlusdokumendis esitatud taotluse korraldada A R mobiiltelefoni vaatlus või alternatiivselt nõuda AS-lt Telia Eesti välja andmed selle kohta, et K R telefoninumbrilt xxxx on saadetud sõnumid A R telefoninumbrile xxxx perioodil 07.06.2018 kuni 06.10.2018. Kohus märgib seoses nimetatud taotlustega, et kohtu hinnangul on esitatud hagiavaldus piisavalt tõendatud ning kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Seega puudub asjas vajadus täiendavate tõendite esitamiseks või kogumiseks. TsMS § 238 lg 1 p 2 on sätestatud, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige juhul, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.