H K kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 04.07.2019 otsusele täiteasjas nr 022/2019/3534
Menetlusosalised
Avaldaja: H K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, asukoht Gonsiori 3-20, 10117 Tallinn, e-post: [email protected] soft.com); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik II (sissenõudja): N T (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda H K poolt 15.07.2019 kohtule esitatud kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 04.07.2019 otsusele täiteasjas nr 022/2019/3534 menetlusse võtmisest.
2.Jätta avaldaja 15.07.2019 esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud avaldaja H K kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
4.Toimetada avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus avaldaja esindajale kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
ASJAOLUD
1.Avaldaja H K esitas 15.07.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 04.07.2019 otsusele täiteasjas nr 022/2019/3534. Avaldaja taotleb tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täiteasjas 022/2019/3534 04.07.2019 tehtud otsus osas, millega kohtutäitur otsustas täitemenetlust H K suhtes mitte lõpetada ning lõpetada H K suhtes täitemenetlus samas asjas käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga, samuti jätta kõik H K menetluskulud kohtutäitur Elin Vilippus kanda.
2.Koos kaebusega esitas avaldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt taotleb peatada täitemenetlus N T avalduse alusel kohtutäitur Elin Vilippus poolt täiteasjas 022/2019/3534 läbi viidav täitemenetlus kuni H K kaebuse alusel käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 16.07.2019 määrusega käiguta. Avaldaja esitas 05.08.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, mis jõudis asja lahendava kohtunikuni 06.08.2019.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et Harju Maakohtule 15.07.2019 esitatud kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tulenevalt TsMS § 3 lg-test 1 ja 2 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
6.Täiteasjas nr 022/2019/3534 on täidedokumendiks Harju Maakohtu 08.10.2018 kohtumäärus (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) tsiviilasjas nr 2-18-9486. Avaldaja on väitnud, et kaebaja suhtes täitemenetluse algatamiseks puudub täitedokument ja täitedokumendina nimetatud 08.10.2018 kohtumäärusest ei tulene avaldajale kohustusi, mistõttu tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/3534 avaldaja suhtes lõpetada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tsiviilasi nr 2-18-9486 ei ole jõustunud lahendiga lõppenud, siis tuleb
vaidlused täitedokumendi üle pidada ka eelnimetatud tsiviilasjas ning avaldajal ei ole kaebusega kohtutäituri tegevusele võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kohtule nähtub etoimiku menetlemise infosüsteemist, et kohus on tsiviilasjas nr 2-18-9486 06.08.2019 kohtumäärusega rahuldanud H Ki määruskaebuse (millega oli ühinenud ka H K) ja tühistanud Harju Maakohtu 08.10.2018 kohtumääruse. Seega on avaldaja teises tsiviilasjas sisuliselt saavutanud oma taotletava eesmärgi, s.o täitedokumendi tühistamise ning 06.08.2019 kohtumääruse jõustumisel tsiviilasjas nr 2-18-9486 kuulub ka täitemenetluses täiteasjas nr 022/2019/3534 lõpetamisele.
7.Kohtu hinnangul on oluline vältida olukorda, kus isikud algatavad sisuliselt samade küsimuste lahendamiseks erinevaid paralleelseid menetlusi ja juhul, kui üks kohtulahend ei ole isikule soodne, siis püütakse sisuliselt samu eesmärke saavutada üha uute erinevate kohtumenetluste algatamisega. Kohtu töö üks aluspõhimõtteid on tagada õiguskindlus ning vältida vastuolulisi kohtulahendeid sisuliselt samades küsimustes. Sisuliselt samade vaidlusküsimuste paralleelne lahendamine mitmes erinevas menetluses oleks kohtu hinnangul ilmselgelt vastuolus menetlusökonoomia ja tsiviilkohtumenetluse ülesandega tagada tsiviilasja õige ning mõistliku aja jooksul lahendamine. Ka eelmärgitud põhjustel ei ole kohtu hinnangul põhjendatud asuda käesolevas menetluses hindama asjaolusid, millised kuuluvad tuvastamisele tsiviilasjas nr 2-18-9486. Igal juhul ei ole teises tsiviilasjas tehtud hagi tagamise määrusega seotud vaidluste lahendamiseks kohane menetlusvorm kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus. Kohtutäitur on oma otsuses kaebajale selgitanud, et „Kui kaebaja leiab, et täitedokument ei ole täidetav selle ebaselguse või puudulikkuse tõttu, või et kohustatud isikuks (võlgnikuks) ei peaks olema H K, on võlgnikul õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.“
8.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 2, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust puudutatud isikutele kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale (TsMS § 372 lg 4). Kaebust ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja ega võimalik avaldajale tagastada. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, ei analüüsi kohus käesolevas määruses muid avalduse menetlusse võtmise eeldusi. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 15 eurot. Kohus märgib, et avaldajal on võimalik taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
9.Avalduse menetlusest võtmisest keeldumise tõttu ei ole kohtul võimalik lahendada avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud (vt selle kohta Riigikohtu 16.11.2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 477 lg 1 kohaldub eelnimetatud Riigikohtu seisukoht ka käesolevas asjas. Seetõttu jätab kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on selline menetluslik lahendus paremini kooskõlas avaldaja huvide ja menetluse ladususega, kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Toimiku materjalidest
ei nähtu, et menetlusosalised oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.
11.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
12.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.