3.2 N. M.le menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks, sealhulgas:
3.2.1 hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot -koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel); 3.2.2 ülejäänud 213,60 (kakssada kolmteist eurot, 60 senti (sh käibemaks) menetlusabina kohustusega N. M.l hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 6 (kuu) jooksul käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 3.3 Pankrotihalduri tasu ja kulud (p 3.2.1, 3.2.2) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahenditest menetlusabina JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (RK 12412334; arvelduskonto nr EExxx Swedbank).
4.Vabastada Hillar Villers N. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
6.Algatada N. M. kohustustest vabastamise menetlus.
7.Jätta usaldusisik määramata ja kohustada N. M.t ennast täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses.
7.1 Kohustada: N. M.t: • hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto; • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; • mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta; • teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest; • kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole; • kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole; • esitama hiljemalt iga aasta 31. juuliks kohtule aruande oma tegevusest usaldusisikuna N. M. võlgade tasumisel. Esimene aruanne tuleb esitada 31. juuliks 2020.
8.Saata määrus teadmiseks menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 187 lg 2, § 179 lg 4).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 17.12.2018 määrusega kuulutati välja N. M. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 17.06.2019 Viru Maakohtu määrusega kinnitati j aotusettepanek.
2.Pankrotihaldur esitas 29.07.2019 kohtule aruande, et lõpetada N. M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel ja menetlusabi taotluse pankrotimenetluse
kulude katmiseks vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 11. Haldur palub anda menetlusabi halduri tasu katmiseks riigi vahenditest 690 eurot koos käibemaksuga. Jätta välja mõistmata võlgnikult riigi tuludess 476,40 eurot koos käibemaksuga (397+79,40). Ülejäänud summa 213,60 eurot koos käibemaksuga tasub võlgnik 3 aasta jooksul riigi tuludesse pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Halduri arvates on võlgnik võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Vabastada haldur pankrotihalduri ülesaanetest. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes.
3.29.07.2019 aruande kohaselt jäeti pankrotitoimkond moodustamata. Pankrotimenetluses esitas 2 võlausaldajat tähtaegselt nõudeid kokku 767,25 eurot, mis kaitsti 17.04.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Pankrotihaldur ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 17.06.2019 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. Pankroti väljakuulutamise seisuga 17.12.2018.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 36,54 eurot. Pärast seda on laekunud võlgniku kontole igakuiselt Eesti Päästearmeelt töötasu (dets 18 – aprill 19 oli 250,64 eur kuus, mais 19 – 251,46), Töötukassalt töövõimetoetus (203,01 – 251,46 eur kuus) ja sotsiaaltoetus 41,17 eur kuus, mida oli võlgnikul on õigus TMS lubatud määras ehk täies mahus kasutada. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 kuu töötasu alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet. Pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud 0,00 eurot. Masskohustusi käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Haldur ei ole teinud. väljamakseid PankrS § 146 teinud lg 1 p 1-4 alusel. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei saa jaotise alusel väljamakseid teha. Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99802322175, konto saldo on 22.11.2018.a. seisuga 59,380 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotimenetluse kulud sh tasu kokku 570 eurot koos käibemaksuga (5 x 95 +95) ja bürookulud koos käibemaksuga 120 eurot (5*20+20, paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu alates 17.12.2018.a. kuni 17.05.2019.a) jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankrotihaldur on seisukohal, et N. M. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige asjaolu, et võlgnik on töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2008 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud
Võlausaldaja Bigbank AS Luutar OÜ
Järk Välja maksmata nõude suurus EUR 414,53 II 352,72 II
Jaotis % 54,03 45,97
Kokku 767,25 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
5.Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel.
6.Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 6.1 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 6.2 Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 475 eurot, millele lisandub käibemaks 95 eurot ja kulud taotletud ulatuses 120 eurot koos käibemaksuga on vajalikud ja põhjendatud. Kokku on kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetluse hüvitamata kulud 690 eurot (sh käibemaks). Nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid. 6.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks riigi vahenditest 690 eurot (koos maksudega) vastavalt PankrS § 65 lg
11.Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS. 6.4 PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (PankrS § 150 lg 4).
TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja N. M. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 213,60 eurot (koos käibemaksuga) jätta võlgniku kanda PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus N. M.t (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 213,60 eurot (koos käibemaksuga) 6 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5).
7.PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus N. M. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
8.N. M. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku N. M.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses.
9.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab N. M.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.