Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.06.2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-132778
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1254,45 eurot Hageja: Revensen OÜ, registrikood: 16625699, asukoht: Tartu mnt 13, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx Lihtmenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
andmetel ülalpeetavaid kostjal ei olnud ning kinnistusraamatu andmetel oli kostja omandis 2 kinnisasja. Pärast laenu väljastamist oli kostja igakuised kohustused koos laenumaksega 938,63 eurot (kostja finantskohustused 500 eurot+majapidamiskulud 400 eurot+väljastatud laen 38,63 eurot=938,63 eurot). Sissetulekute reserviks kujunes 279,38 eurot (1218,01-938,63=279,38 eurot). Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Hageja palub kostjalt 06.01.2022 lepingu nr Y220106028 alusel välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 750,33 eurot, intressivõlgnevus 93,08 eurot, lepingu hooldustasu 10,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 94,48 eurot (so seisuga 16.12.2024) ja edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 36% aastas põhinõudelt 750,33 eurolt kuni põhinõude 750,33 euro täitmiseni. Kostja vastuväited
aastas kuni põhinõude 750,33 euro täitmiseni.
26.11.2024 puuduste määruses kohustas kohus hagejat vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks esitama kostja pangakontoväljavõtte, mida hageja ei teinud. Hageja enda poolt koostatud exceli tabeli näol ei ole tegemist pangakontoväljavõttega. Sõltumata eeltoodust märgib kohus, et hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud selgitused (exceli tabelis ja kostja taotluses toodule tuginevalt), on ebatõesed ning kohtu hinnangul on vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud. Nimelt kajastuvad lisast 12 järgnevad asjaolud: juuli 2021 kuni jaanuar 2022 sai kostja töötasu (sh puhkusetasu) kokku 7701,42 eurot/7 kuud= kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks oli 1100,20 eurot; AS-st Pensionikeskus (kostja kogumispensioni väljamaksed) sai kostja septembris 2021 kokku 12 671,19 eurot; eraisikutelt saadud makseid ja pensioni väljamakseid ei saa igakuiseks sissetulekuks lugeda. Enne laenulepingu sõlmimist (06.01.2022) on kostja võtnud korduvalt krediite ja laene AS-st Esto, Placet Group OÜ-st, Bondora AS-ist, IPF Digital AS-st ja Omaraha OÜ-st perioodil august 2021 kuni detsember 2021 kokku 16 216,08 eurot. Sularaha väljamakseid oli perioodil juuli 2021 kuni jaanuar 2022 14 994,05 eurot/7 kuud = ühes kuus 2142 eurot; perioodil juuli 2021 kuni detsember 2021 oli makseid eraisikutele 384,35/6 kuud= 64,06 eurot kuus; perioodil juuli 2021 kuni jaanuar 2022 olid muud kulutused (sh pangatasud; kulud toidukauplustes, transpordikulud; annetused jm, jalanõud/riided, restoran/kohvik, kindlustus, apteegis tehtud kulud) kokku 18 111,12 eurot/ 7 kuud= 2587,30 eurot kuus; perioodil juuli 2021 kuni detsember 2021 olid korteriga seotud kulud (gaas/elekter) kokku 859,77/ 6 kuud= 143,29 eurot kuus; perioodil september 2021 kuni jaanuar 2022 teostatud laenude/krediitide väljamaksed Placet Group OÜ-le, AS-ile Esto, Bondora AS, IPF Digital AS, Omaraha OÜ kokku olid 2969,72/5 kuud=593,94 eurot kuus. Igakuised kulud olid seega 5530,59 eurot, igakuine sissetulek oli kostjal vaid ca 1100,20 eurot. Eeltoodu pinnalt on järeldatav, et enne laenulepingu sõlmimist ületasid kostja kohustused oluliselt tema igakuist püsivat sissetulekut, mille arvelt ei olnud kostja võimeline laene/krediite maksma. Saadud laenud ja krediidid olid enne laenulepingu sõlmimist 16 216,08 eurot, mis ületasid juba ka kogumispensionist saadud väljamakseid. Mõistlikult võttes pidanuks krediidiandja koguma kostjalt teavet, mil põhjusel oli pärast kogumispensioni väljamakseid kostjal vajalik kõrgete intressidega võtta kiirlaene ning mille tarbeks kogumispensioni väljamakseid kulutati (seda asjaolu exceli tabelist ei nähtu). Krediidiandja ei ole eeltoodut täitnud. Kohtu hinnangul viitab kiirlaenude võtmine eeskätt seda, et kostja ei olnud krediidivõimeline isik. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole hinnanud ka tegelikkuses kostja ühes kuus tehtud kulutusi (ca 5530,59 eurot) ega seeläbi krediidianalüüsis kostja maksekäitumist. Hageja esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada, et krediidiandja täitis kostjaga laenulepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamise kohustuse nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
mis on põhinõude katmisest järgi jäänud summaga 73,01 euroga kaetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.