1.Lõpetada E. I. (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus pankrotihalduri kohustustest E. I. pankrotimenetluses.
(pankrotis)
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk Võlausaldaja
TF Bank AB (es. OK Incure) Omega Invest OÜ (Danske loovutus) Eesti Energia AS ITM Inkasso OÜ Kohtutäitur Jane Rumjantseva Kohtutäitur Jaanika Pajuste Dominus Inkasso OÜ Krediidimenetluse
4.Määrata pankrotihaldur Tiia Kalause töötasu suuruseks E. I. i pankrotimenetluses 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex.
5.Anda E. I. ile (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, OÜ-le CiviLex (rk 12088721, arvelduskonto nr XXX Swedbank).
7.Algatada E. I. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
8.Jätta usaldusisik määramata ja kohustada E. I. i (isikukood 48111162716) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. augustil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
10.Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, tuleb usaldusisikul arvestada ühes kuus 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum ning mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ning pidada sellest võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kinni 75%.
11.Usaldusisikul esitada kaks korda aastas, iga aasta 1. märtsil ja 1. septembril, kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. märts 2020, järgnev 1. september 2020, jne.
12.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): 2/8
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2018. aastal 215,44 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta (2019. a 180 eurot). Kui E. I. i sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Arvestamata sissetulekut, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, kohustub E. I. oma tulust loovutama usaldusisikule vähemalt 30 eurot kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
13.Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning jõustumisel p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
14.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK
3/8
1.E. I. esitas 30.10.2018 Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas E. I. avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 07.12.2018 määrusega kuulutati välja E. I. i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.01.2019. Jaotusettepanek kinnitati 30.04.2019 määrusega.
2.17.06.2019 esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule taotlused: 1) lõpetada E. I. i pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) määrata halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käimemaks, ning mõista tasu välja OÜ-le CiviLex; 4) anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks; 5) otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.03.07.2019 toimus kohtuistung, kus kohus selgitas võlgnikule tema õigusi ja kohustusi. Võlgnik esitas kohtule nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi ise. Võlgnik selgitas, et käesoleval hetkel ta ei tööta, kuid hakkab sügisel tööd otsima. Võlgnik kohustus tegema võlausaldajatele eraldisi vähemalt 30 eurot kuus.
4.03.07.2019 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 24.07.2019. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.
ARUANNE
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
1.1.Materiaalne põhi- ja käibevara: võlgnikul puudub materiaalne vara. TMS § 66 lg 1 kohaselt ei kuulu arestimisele võlgniku isiklikud esemed ja vara, mida ta vajab igapäevaseks tarbimiseks.
1.2.Rahalised vahendid: jääk pangakontol 0,00 eurot. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik saanud sissetulekuna ainult peretoetust, kuid haldurile teadaolevale kontole pole laekumisi toimunud. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps ning sellest lähtuvalt oli võlgnikul õigus rahaliste vahendite kasutamiseks kuni 720 €/kuus. Võlgniku tulu, millele on õigus pöörata sissenõuet, ei ole ületanud ühelgi kuul määra, mida võlgnikul on õigus seadusest tulenevalt kasutada. Laekumine pankrotivarasse puudub.
2.Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub; PankrS § 146 lg 1 p 3 (PankrS § 148) massikohustused – puuduvad; PankrS § 146 lg 1 p 4 (PankrS § 150) pankrotimenetluse kulud – kinnitamata. Pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel ning menetluses ei olnud määratud ajutist haldurit. Pankrotimenetluses on halduril õigus saada tasu ja menetluse läbiviimiseks on haldur kasutanud bürooteenuseid. Haldur palub määrata tasu PankrS § 65 lg 11 alusel summas 397 eurot, sh käibemaks ja anda võlgnikule menetlusabi ning mõista tasu välja riigi vahenditest haldurit teenindavale büroole OÜ-le CiviLex.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 4/8
Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub.
6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded summas 50 172,61, mille osas ei ole jaotisi välja makstud, kujuneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Rahuldamata Jaotis % Võlausaldaja andmed nõude Jrk Võlausaldaja summa eurodes makse saaja: OK Incure
1.TF Bank AB (es. OK XXX/ Incure) 2 663,32 5,308314636 XXX Omega Invest OÜ XXX
2.(Danske loovutus) 1 255,18 2,50172355 XXX
3.Eesti Energia AS 5 909,01 11,77736219 viitenr XXX
4.ITM Inkasso OÜ 303,58 0,605071173 XXX Kohtutäitur Jane XXX
11.Julianus Inkasso OÜ 2 461,65 4,906362256 Viitenr XXX IPF Digital Estonia OÜ
12.(end. MCB Finance) 511,18 1,018842751 XXX Kokku 50 172,61
III järgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada 5/8
Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on aruandes toodud.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus E. I. i pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine ülalpeetav. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Edasises pankrotimenetluses ei ole prognoositav võlausaldajate nõuete rahuldamine ning juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, on tal võimalik nimetatud menetluse raames asuda oma kohustusi võlausaldajate ees täitma.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine
5.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et E. I. i varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning E. I. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
6.Kohus avaldas 03.07.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus E. I. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 24.07.2019. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et E. I. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
7.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
8.Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.
9.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Tiia Kalaus vabastada E. I. i (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
10.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
11.Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde 7,1. Pankrotihalduri tunnitasuks on võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamise ja läbiviimise eest 45 eurot, ülejäänud toimingute eest 64 eurot. Haldur on loobunud tasust summas 4,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu maksmiseks tuleb võlgnikule anda menetlusabi täies ulatuses. Pankrotihalduri tasu 6/8
tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista riigi vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le CiviLex. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
12.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
13.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
14.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
15.E. I. i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 07.012019. E. I. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 30.10.2018.
16.Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada E. I. i kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
18.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
19.Võlgnik on 03.07.2019 kohtuistungil andnud nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi. Kohus on selgitanud võlgnikule tema kohustusi ning võlgnik on kinnitanud, et mõistab neid. Kohus leiab, et E. I. i ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.
20.Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (iga aasta 15. augustil) ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted kaks korda aastas, iga aasta 1. märtsil ja 1. septembril, esimene aruanne tuleb esitada 1. märtsiks 2020, järgnev 1. septembriks 2020, jne.
21.TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga 7/8
ülalpeetava kohta. Kui E. I. i sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
22.Arvestamata sissetulekut, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, kohustub E. I. oma tulust loovutama usaldusisikule vähemalt 30 eurot kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.