lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-12224/32

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-12224/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Masinate Remont ja Hooldus12133232(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-12224

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-12224

Kohtuasi

OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi osaühingu SAR ja XX vastu 700 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. mai 2019. a osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Masinate Remont ja Hooldus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Masinate Remont ja Hooldus (registrikood 12133232), volitatud esindaja Irina Bušujeva Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja advokaat Marko Paabumets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta OÜ Masinate Remont ja Hooldus apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30. mai 2019 osaotsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Masinate Remont ja Hooldus kanda. XX-l ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-17-12224 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ Masinate Remont ja Hooldus (hageja) esitas 16. augustil 2017 Harju maakohtule hagi, milles palus mõista osaühingult SAR (kustutatud, õigusjärglane Guht OÜ) (kostja I) ja XX-lt (osaühingu SAR juhatuse liige, kostja II) solidaarselt enda kasuks välja põhivõla 700 eurot ning seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja osaühinguga 17. juulil 2015 töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja osaühingule tehnika remonditöid. Hageja väljastas tehtutud tööde kohta arve nr A080715 1320 euro tasumiseks. Osaühing tasus 620 eurot, kuid jättis tasumata 700 eurot. Hageja teatas korduvalt osaühingule tasumata võlast ning palus selle tasuda. Viimaks lubas kostja II arve isiklikult tasuda, st kostja II võttis kohustuse tasuda osaühingu eest ülejäänud arve. Seda saab pidada käenduseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 tähenduses või kohustuse ülevõtmiseks VÕS § 178 lg 1 tähenduses.
2.Hageja loobus põhivõla nõudest, sest põhivõlg tasuti menetluse ajal, kuid nõudis kostjatelt jätkuvalt viivise tasumist. Kostja vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis võttis 30. mai 2019. a otsusega vastu põhivõlanõudest loobumise ja lõpetas selles osas menetluse ning tegi kostja II vastu esitatud nõude kohta osaotsuse, millega jättis viivisenõude kostja II vastu rahuldamata. Kostja II menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 429 eurot 60 senti koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Maakohtu osaotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja II tegi kirjalikus vormis avalduse endale käendusest tulenevate kohustuste võtmiseks ja käendaja vastutuse piirsummana kokkuleppimiseks. Kostja e-kiri sellist tahteavaldust ei sisalda. Samuti ei nähtu kostja e-kirjast tahet ühineda osaühingu kohustusega. E-kirja teksti ei saa tõlgendada teisiti ka poolte käitumist arvestades. Kostja ei ole teinud hagejale arve tasumiseks isiklikult makseid, arve tasus osaliselt osaühing. Hagis märgitud asjaoludel ei ole hagejal kostja vastu ka juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevat nõuet. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu osaotsuse ja teha uue otsuse, millega hagi kostja II vastu rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et kostja II ei ole kohustust üle võtnud, ning hindas seda järeldades vääralt kostja II saadetud e-kirja,

2-17-12224 arvestamata seejuures VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Maakohus jättis arvestamata, et kostja II andis hagejale suuliselt kinnituse ühineda kohustusega ja saatis seejärel hageja nõudmisel selle kohta kinnituse e-kirjaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 951 eurot 65 senti, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud kostja II 1. märtsi 2017. a e-kirjas sisalduvat tahteavaldust tõlgendades. 1. märtsi 2017. a e-kirjas (tl 11) kirjutas kostja II hagejale järgmist: „Tere! Teen maksegraafiku selle nädala jooksul, mille alusel maksan arve. Lugupidamisega, XX“. Kuigi e-kirja on saatnud kostja II isiklikult, ei viita selles kirjas miski sellele, et kostja II soovis isiklikult tagada kohustuse täitmist, olgu siis käenduse, kohustusega ühinemise või kohustuse ülevõtmise läbi. Pigem saab kostja II saadetud e-kirja mõista selliselt, et kostja II tunnistas osaühingu juhatuse liikmena osaühingu võlga ning soovis seda ajatada. Seega ei ole ka kolleegiumi hinnangul kostja II väljendanud hagejale saadetud e-kirjas mingilgi viisil seda, et ta soovib isiklikult vastutada osaühingu kohustuse eest ning sellist järeldust ei saa teha ka muudest hagis esile toodud asjaoludest. Kuigi hageja väidab, et kostja II andis suuliselt kinnituse kohustusega ühinemiseks, ei kinnita seda ükski asjas esitatud tõend. Seetõttu ei saanud ka maakohus järeldada, et kostja II on võtnud isiklikult vastutuse osaühingu võla eest. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mis võinuks kaasa tuua ebaõige

2-17-12224 otsuse, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.

10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11.Kuigi praeguses asjas ei ole apellant apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja