2-19-9186/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud K A avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi ca 22 900.00 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on töötasu summas 500.00 – 600.00 eurot kuus. Võlgnik on varatu ning püsivalt maksejõuetu. 27.06.2019 määrusega on K A ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K A pankrot. K A pankrotihalduriks tuleb nimetada Robert Sprengk. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on arvelduskonto AS-is S P XXX, mille saldo seisuga 09.07.2019 on 18.41 eurot, konto on kohtutäituri poolt arestitud. Võlgnikul on kogumiskonto AS-is S P XXX, mille saldo seisuga 09.07.2019 on 0 eurot. Võlgnikul on ka arvelduskonto S AS-is XXX, mille saldo seisuga 15.07.2019 on 299.73 eurot (broneeritud summas 2 088.50 eurot). Võlgnikul maksuvõlgnevused puuduvad.

Võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Mercedes-Benz 200TE (reg.nr XXX, 1992 aasta), sõiduki asukoht ei ole teada. Liikluskindlustuse Fondi andmetel puudub sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus ja kindlustuskohustust ei ole. Arvestades, et liikluskindlustus puudub, siis sõidukit ei kasutata ja see pole säilinud. Sõiduk on registrist jäänud kustutamata. Ajutine haldur seisukohal, et sõiduki väärtus seega 0 eurot. Võlgnikul kinnisvara puudub. Võlgnikul puudub ka muu registreerimisele kuuluv vallasvara. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Võlgniku kinnitusel puudub muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldaja nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka kohtutäitur. Võlgniku suhtes toimub üks täitemenetlus ning selle käigus ei ole nõudeid rahuldada suudetud. Ajutise halduri hinnangul on seega võlgniku varaks pangaarvetel olevad rahalised vahendid kokku summas 318.14 eurot. Arvestades, et sissetulekut summas 540.00 eurot kuus ei saa arvestada pankrotivara hulka ja sellest ei saa täitemenetluses kinnipidamisi teostada, siis antud vara arvelt nõuete rahuldamine ei ole võimalik. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 21 143.35 eurot. Võlgnikul võivad olla kohustused ka oma ema S A ees, kes on võlgniku toetanud igakuiselt erinevate maksetega (10.00 – 200.00 eurot kuus). Võlgnik on selgitanud, et ema on aidanud võlgnevusi tasuda. Võlgniku kohustused ületavad seega varasid vähemalt 20 825.21 euro võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgniku töötasu on käesoleval ajal ca 563.00 eurot kuus (neto). Nimetatud summast ei ole TMS § 131-132 alusel võimalik kinnipidamise teostada ning võlgnik ei suuda selle arvelt nõudeid tasuda. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus teenida töötasu ulatuses, et tasuda võlgnevusi. Käesoleval ajal võlgniku töötasu suurenemist ette näha ei ole. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus. Samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tervisliku seisundi tõttu on ta kaotanud töökoha, mistõttu ei suutnud enam võlgnevusi tasuda. Praegune töökoht on väikese palgaga, võlgnik otsib tasuvamat töökohta. Võlgniku soov on võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud võlgnikul piisavate sissetulekute puudumine ning väike töötasu. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat

rikkumist. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot) hüvitada riigi vahenditest.