KÜ Pärnu mnt 82/88 hagi Xi X vastu võla nõudes ja Xi Xi vastuhagi korteriühistu Pärnu mnt 82/88 vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
6347,36 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 (registrikood:
esindajad
80022352) Hageja esindaja: vandeadvokaat Alar Eiche (Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo) Kostja: Xi X (isikukood xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo Lindeberg)
Viimase kohtuistungi aeg
28.06.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 (registrikood: 80022352) hagi Xi Xi (X, isikukood x) vastu.
2.Mõista Xi Xilt Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 kasuks välja 8 390,49 eurot (nimetatud summa koosneb põhivõlast 5 109,97 eurot ja viivistest summas 3 280,52 eurot arvestatuna seisuga 22.07.2019).
1 (4)
3.Mõista Xi Xilt Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 5 109,97 eurot alates 23.07.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ja mõista Xi Xilt Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 kasuks välja menetluskulud 8 745,31 eurot.
6.Mõista Xi Xilt Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 (hageja) esitas 30.12.2016 Harju Maakohtule hagi Xi Xi (kostja) vastu. Hageja nõudis kostjale kuuluvale korterile nr x arvestatud majanduskulude ja viivise tasumist. Hageja muutis hagi 02.01.2018, 05.09.2018 ja 12.10.2018 avaldustega. Hageja esitas hagi tervikteksti 10.06.2019. Hageja palub perioodil veebruar 2014 – august 2018 kostjale esitatud arvete alusel mõista välja põhivõlg 5 109,97 eurot ning seadusjärgses määras arvestatud viivis kuni põhivõla tasumiseni (seisuga 31.05.2019 on viivise suurus 3 222,28 eurot).
2 (4)
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ei pea maksma kütte eest, kuna tema korter on hageja süül nõuetekohaselt kütmata ja osaliselt kasutamiskõlbmatu. Kostja esitas 30.12.2017 vastuhagi, nõudes elamu küttesüsteemi ebaseadusliku muutmisega temale saamata jäänud üüritulu kaudu tekkinud kahju hüvitamist. Kostja muutis vastuhagi 13.11.2018 avaldusega. Kostja nõudis 5 400 euro väljamõistmist hagejalt perioodil 01.10.2014 – 31.12.2017 temale põhjustatud kahju hüvitamiseks.
3.Kohus teatas pooltele 02.04.2019 määrusega kohtukoosseisu muutumisest ja selgitas tõendamiskoormist ning lahendamist vajavaid menetluslikke probleeme.
4.Kostja ei ilmunud 10.05.2019 kohtuistungile. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ja hoiatas, et järgmisel 28.06.2019 istungil vaadatakse asi sisuliselt läbi sõltumata kostja osalemisest (10.05.2019 kohtuistungi protokolli lk 2, toimik III lk 1p ja kohtu 10.05.2019 määruse p 2, toimik III lk 5. Kostja sai mõlemad dokumendid kätte 26.06.2018). 10.05.2019 määruses andis kohus mõlemale poolele tähtaja oma seisukohtade terviktekstide esitamiseks ja nendele vastamiseks. Ühtlasi teatas kohus, et võtab hagi ja vastuhagi muudatused menetlusse.
5.Kohus vaatas asja läbi 28.06.2019 kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg-le 3.
ilma
kostja
osalemiseta
6.Kostja esitas 05.07.2019 vastuväite sellele, et kohus asja 28.06.2019 läbi vaatas ja taotles uue kohtuistungi pidamist.
8.Kohus lahendab esmalt kostja 05.07.2019 vastuväite asja sisulise läbivaatamise kohta, jättes selle rahuldamata. Kohus juhtis 02.04.2019 määruses kostja tähelepanu vajadusele oma seisukohtade selgitamiseks (toimik II lk 203-204). 10.05.2019 määruses uuendas kohus varem lõpetatud eelmenetluse ja andis mõlemale poolele võimaluse täiendavate põhjenduste esitamiseks (toimik III lk 5). Samas määruses hoiatas kohus kostjat, et 28.06.2019 vaadatakse asi tema osalemisest sõltumata läbi. Kostja 05.07.2019 põhjendus, et tema uuel esindajal ei olnud asja ettevalmistamiseks enne 28.06.2019 istungit piisavalt aega, on tähendusetu. Kostja oleks pidanud esindaja kaasama piisava ajavaruga. Kostja pole selgitanud, miks tema esindaja 28.06.2019 kohtuistungil ei osalenud. Esimese vastuse hagile esitas kostja käesolevas tsiviilasjas juba 22.02.2017. Järgnevalt on hageja suurendanud oma nõuet ainult hagi esitamisele järgnenud perioodil tekkinud võlgnevuste osas, hagi alus pole muus osas muutunud. Kostja pole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks ei ole seni kostja kasutuses olnud mitmeaastane periood olnud taotluste ja tõendite esitamiseks temale piisav.
9.Hageja nõuab kostjale kuuluva korteri nr x kohta arvestatud majanduskulude tasumist vastavalt arvetele, mis on esitatud perioodil 18.02.2014 – 15.08.2018. Arvete number, esitamise kuupäev, sissenõutavaks muutumise kuupäev, maksmata osa, osalise tasumise 3 (4)
andmed ja viivisearvestus on esitatud koontabelina 10.06.2019 hagiavalduse tervikteksti lisana nr 56 (toimik III lk 71-72). Kostja sai hagiavalduse tervikteksti kätte 26.06.2019, kuid ei ole sellele vastanud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tema poolt tasutud summasid on hageja arvestanud vaidlusaluste arvete tasumise osas valesti. Kostja on võtnud omaks, et tema pole arveid tasunud, õigustades seda oma korteri puuduliku kütmisega (kostja 20.12.2017 avaldus, toimik I lk 195-197).
10.Kostja on alusetult leidnud, et temal puudub kohustus tasuda elamu küttekulusid. Korteriomaniku kohustus tasuda tema kaasomandi osa suurusele vastavat osa elamu majandamiskuludest, sealhulgas küttekulud, tulenes kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 4 ja §-st 15(1). Alates 01.01.2018 tuleneb sama korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-st 1. Sama tuleneb ka asjaõigusseaduse §-st 75.
11.Kostja kohustus tasuda elamu majandamiskulusid ei sõltu tema korteri kütmise väidetavatest probleemidest. Samas on kütmise puudulikkust puudutavad kostja etteheited hagejale alusetud. Pole vaidlust, et 2008.a tehti elamus küttesüsteemi renoveerimistööd, mille käigus tuli teha muudatusi ka korterite (sealhulgas kostja korteri) küttekehade osas. Samuti pole vaidlust selles, et kostja korterisse ei ole paigaldatud elamu küttesüsteemi projektis ettenähtud küttekehasid. Hageja on soovinud paigaldada kostja korterisse vajalikud küttekehad, kuid kostja pole osutanud selleks vajalikku kaasabi. Viimati selle kohta hageja ja kostja vahel detsembris 2018.a peetud suhtluse asjaolud on hageja esitanud kohtule oma 11.01.2019 avalduses (toimik II lk 198p) ja kostja ei ole neid faktiväiteid vaidlustanud.
12.Juhindudes kuni KÜS § 13 lg-st 4 ja §-st 15(1), KrtS § 40 lg-st 1 ning asjaõigusseaduse § 75, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 5 109,97 eurot.
13.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Üksikasjaliku arvestuse viivise suuruse kohta iga tasumata arve kohta on hageja esitanud 10.06.2019 hagiavalduse tervikteksti lisades 1-55 (toimik III lk 20-70). Viivise koondarvestus on esitatud lisas 56 (toimik III lk 71-72). Kostja pole viivise arvestuse õigsust vaidlustanud. Kohus tuvastab eelnimetatu alusel, et seisuga 31.05.2019 on kostja viivisevõla suurus 3 222,28 eurot. Perioodi 01.06.2019 kuni 22.07.2019 (kohtuotsuse tegemise päev) viivise suurus on 58,24 eurot (5 109,97 eurot x 52 päeva x 0,021918 % [8% aastas]). Vastavalt TsMS §-le 367 mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise päeva (22.07.2019) seisuga kogunenud viivise summas 3 280,52 eurot (3 222,28 + 58,24) ja alates 23.07.2019 mõistab kohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 5 109,97 eurot tasumiseni.
14.Vastuhagi jätab kohus rahuldamata järgmiste põhjendustega.
15.Vastuhagis nõuab kostja hüvitust kahju eest, mille hageja on temale väidetavalt põhjustanud elamu küttesüsteemi ebaseadusliku muutmise tulemusel kaotatud üüritulu kaudu. Saamata jäänud üüritulu on kostja vastuhagis arvestanud perioodi 01.10.2014 – 31.12.2017 eest. Nagu eespool punktis 11 selgitatud, tehti küttesüsteemi renoveerimistööd juba 2008.a. Kostja pidi 4 (4)
tööde tagajärjel tema korteri küttesüsteemis tekkinud probleemidest saama teada hiljemalt renoveerimistööde tegemisele järgneval esimesel kütteperioodil. Kostja on väitnud, et korterit temalt üürinud OÜ x vähendas kütteprobleemide tõttu tema poolt makstavat üüri juba 01.10.2008.a (30.12.2017 vastuhagi lk 3, toimik II lk 3). Kui eeldada kostja faktiväidete õigsust tema korteri kütte osas, siis pidi kostjale hiljemalt nimetatud ajaks olema teada, et korterit on kahjustatud. Väidetav kahjustamine seisnes korteri kasutusomaduste halvenemises ja kahju oli põhjustatud nende halvenemise hetkel. Korteri väljaüürimisest saadava tulu teenimise võimalus vähenes kostja väidete õigsust eeldades juba küttesüsteemi renoveerimise ajal, mitte siis, kui vastav vähenenud tulu kostjale laekus. Kahju põhjustamise eelse ja selle järgse tulu teenimise võimaluse vahe saab omada tähendust pelgalt kahju arvestamise metoodikas, kuid ei määra õigusvastase teoga kahju põhjustamise hetke.
16.Hageja tugines kostja vastuhagi aegumisele (28.06.2018 kohtuistungi protokolli lk 3-4, toimik III lk 122). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 30.12.2017 esitatud vastuhagi 2018.a põhjustatud kahju hüvitamiseks on seega aegunud.
17.Kohus märgib samas, et kostja poolt esitatud põhjendustest ja tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et hageja on elamu küttesüsteemi renoveerinud ebaseaduslikult.
18.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, määrab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest. Hageja 28.06.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kuludeks riigilõiv summas 550 eurot, tõendite kogumiseks tehtud kulutused kogusummas 41,91 eurot ja lepingulise esindaja tasu 12 329,16 eurot 80,9 tunni töö eest tunnihinnaga 127 eurot, millele lisandub käibemaks.
20.Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega ole seega saanud arvestada tagasi õigusabiarvates sisalduvat sisendkäibemaksu.
21.Kohtu arvates on hageja esindamiseks kasutatud töö maht osaliselt ebavajalik. Vajalike seisukohtade esitamine oleks saanud olla tehtud vähemate menetlusdokumentidega, lühemate ja selgemate põhjendustega ning faktiväiteid ja tõendeid paremini seostades. Ainult osaliselt on need probleemid tingitud ka kostja sarnasetest minetustest, kuid hageja advokaatidest esindajad poleks pidanud sellest end mõjutada laskma. Vajadus hagiavalduse tervikteksti koostamiseks tulenes just eelnimetatust, mida kohus hagejale selgitas 02.04.2019 määruses. Kohus loeb põhjendatud ja vajaliku ajakulu hageja esindamiseks 1/3 võrra esitatust väiksemaks ja mõistab kostjalt välja hüvitise 53,5 tunni töö eest summas 8 153,4 eurot (53x127x1,2).
5 (4)
22.Muud menetluskulud loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Vastusena kostja 05.07.2019 seisukohale hageja menetluskulude osas märgib kohus, et kostja on vaidlustanud esindaja töö vajalikkust ca 14 tunni ulatuses, kuid on vajalikuks kuluks lugenud kokku ca 23 tundi (3 500 / 152,4) 80-st tunnist. Kostja seisukoht on seega meelevaldne ja seda pole võimalik arvesse võtta.
23.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 8 745,31 eurot (550+41,91+8 153,4).
24.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
6 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.