Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Vallo Kariler ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-19588
Tsiviilasi
KÜ Pärnu mnt 82/88 hagi XX (X) vastu võla saamiseks XX vastuhagi KÜ Pärnu mnt 82/88 vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.07.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 747.36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja KÜ Pärnu mnt 82/88 (registrikood 80022352), lepinguline esindaja v/adv Alar Eiche Kostja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Keijo Lindeberg
Kohtuistungi toimumise aeg
08.01.2020
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.07.2019 otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles maakohus rahuldas KÜ Pärnu mnt 82/88 hagi XX vastu, kuid muuta selles osas otsuse põhjendusi. XX vastuhagi lahendamise osas tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis vastuhagi otsuse resolutsioonis lahendamata. Vastuhagi osas teha otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada KÜ Pärnu mnt 82/88 hagi XX vastu.
2) Mõista XX-lt KÜ Pärnu mnt 82/88 kasuks välja 8 390.49 eurot (nimetatud summa koosneb põhivõlast 5 109.97 eurot ja viivistest summas 3 280.52 eurot arvestatuna seisuga 22.07.2019). 3) Mõista XX-lt KÜ Pärnu mnt 82/88 kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 5 109.97 eurot alates 23.07.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. 4) Jätta XX vastuhagi KÜ Pärnu mnt 82/88 vastu rahuldamata. 5) Jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud XX kanda. Määrata kindlaks maakohtumenetlusega seotud kulud ja mõista XX-lt KÜ Pärnu mnt 82/88 kasuks välja hüvitis 8 745.31 eurot. 6) Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 7) Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Määrata kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud kulud ja mõista XX-lt KÜ Pärnu mnt 82/88 kasuks välja hüvitis 1630.68 eurot. 8) Mõista XX-lt KÜ Pärnu mnt 82/88 kasuks välja viivis maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud kulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, vastus vastuhagile
1.30.12.2016 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, mida muutis 02.01.2018, 05.09.2018 ja 12.10.2018 avaldustega. Hageja nõudis kostjale kuuluvale korterile nr 1 arvestatud majanduskulude koos viivisega tasumist. Hageja palus perioodil veebruar 2014 – august 2018 esitatud arvete alusel mõista välja põhivõlg 5109.97 eurot ja viivis kuni põhivõla tasumiseni (seisuga 31.05.2019 3222.28 eurot). Viivist on arvestanud hageja selliselt, et kuni 31.12.2017 määraga 0,07% päevas ning edaspidi seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja ei ole rikkunud kostja ees mingeid kohustusi ega ole vastutav, et kostja on keeldunud paigaldamast korterisse radiaatoreid vastavuses küttesüsteemi projektiga. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja vastuhagi on aegunud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on tasunud korrektselt kõigi saadud teenuste eest (v.a küte) ning seisuga 31.12.2016 oli ettemaks 20.69 eurot. Kostja ei pea maksma kütte eest, kuna tema korter on hageja süül nõuetekohaselt kütmata ja osaliselt kasutamiskõlbmatu. Hageja nõue on osaliselt aegunud.
4.30.12.2017 esitas kostja vastuhagi, nõudes elamu küttesüsteemi ebaseadusliku muutmisega temale saamata jäänud üüritulu kaudu tekkinud kahju hüvitamist. Kostja muutis vastuhagi 13.11.2018 avaldusega. Kostja nõudis 5400 euro väljamõistmist hagejalt perioodil 01.10.2014–31.12.2017 temale põhjustatud kahju hüvitamiseks. Esimese astme kohtu otsus
5.22.07.2019 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 8390.49 eurot (s.o põhivõlg 5109.97 eurot, viivis 3280.52 eurot seisuga 22.07.2019) ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 23.07.2019 kuni võla tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 8745.31 eurot koos viivisega.
6.Kohus lahendas esmalt kostja 05.07.2019 vastuväite asja sisulise läbivaatamise kohta, jättes selle rahuldamata. Kohus juhtis 02.04.2019 määruses kostja tähelepanu vajadusele oma seisukohtade selgitamiseks. 10.05.2019 määruses uuendas kohus varem lõpetatud eelmenetluse ja andis mõlemale poolele võimaluse täiendavate põhjenduste esitamiseks. Samas määruses hoiatas kohus kostjat, et 28.06.2019 vaadatakse asi tema osalemisest sõltumata läbi. Kostja 05.07.2019 põhjendus, et tema uuel esindajal ei olnud asja ettevalmistamiseks enne istungit piisavalt aega, on tähendusetu. Kostja oleks pidanud esindaja kaasama piisava ajavaruga. Kostja ei ole selgitanud, miks tema esindaja 28.06.2019 istungil ei osalenud. Esimese vastuse hagile esitas kostja juba 22.02.2017. Järgnevalt on hageja suurendanud oma nõuet hagi esitamisele järgnenud perioodil tekkinud võlgnevuste osas, hagi alus ei ole muus osas muutunud. Kostja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks ei ole seni tema kasutuses olnud mitmeaastane periood olnud taotluste ja tõendite esitamiseks piisav.
7.Hageja nõuab kostjale kuuluva korteri nr 1 kohta arvestatud majanduskulude tasumist vastavalt arvetele, mis on esitatud perioodil 18.02.2014–15.08.2018. Arvete number, esitamise kuupäev, sissenõutavaks muutumise kuupäev, maksmata osa, osalise tasumise andmed ja viivisearvestus on esitatud koondtabelina 10.06.2019 hagi tervikteksti lisana nr 56. Kostja sai hagi tervikteksti kätte 26.06.2019, kuid ei ole sellele vastanud. Kostja ei ole tõendanud väidet, et tema tasutud summasid on hageja arvestanud arvete tasumise osas valesti. Kostja on võtnud omaks, et ei ole arveid tasunud, õigustades seda korteri puuduliku kütmisega (20.12.2017 avaldus).
8.Kostja on alusetult leidnud, et tal puudub kohustus tasuda elamu küttekulusid. Korteriomaniku kohustus tasuda tema kaasomandi osa suurusele vastavat osa elamu majandamiskuludest, sh küttekulud, tulenes kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõikest 4 ja §-st 151. Alates 01.01.2018 tuleneb sama korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lõikest 1. Sama tuleneb ka
asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 75. Kostja kohustus tasuda elamu majandamiskulusid ei sõltu tema korteri kütmise väidetavatest probleemidest. Samas on kütmise puudulikkust puudutavad kostja etteheited hagejale alusetud. Ei ole vaidlust, et 2008.a tehti elamus küttesüsteemi renoveerimistööd, mille käigus tuli teha muudatusi ka korterite küttekehade osas. Samuti ei ole vaidlust, et kostja korterisse ei ole paigaldatud elamu küttesüsteemi projektis ettenähtud küttekehi. Hageja on soovinud paigaldada vajalikud küttekehad, kuid kostja ei ole osutanud selleks vajalikku kaasabi. Viimati selle kohta hageja ja kostja vahel detsembris 2018.a peetud suhtluse asjaolud on hageja esitanud kohtule 11.01.2019 avalduses ja kostja ei ole faktiväiteid vaidlustanud. Juhindudes KÜS § 13 lõikest 4 ja §-st 151, KrtS § 40 lõikest 1 ning AÕS §-st 75 mõistis kohus kostjalt hagejale välja põhivõla 5109.97 eurot.
9.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras KÜS § 7 lõike 4, KrtS § 42 lõike 1 ja VÕS § 113 lõike 1 teise lause järgi. Üksikasjaliku arvestuse viivise suuruse kohta iga tasumata arve kohta on hageja esitanud 10.06.2019 hagi tervikteksti lisades 1–55. Viivise koondarvestus on esitatud lisas 56. Kostja ei ole viivise arvestuse õigsust vaidlustanud. Kohus tuvastas eelnimetatu alusel, et seisuga 31.05.2019 on kostja viivisevõla suurus 3222.28 eurot. Perioodi 01.06.2019–22.07.2019 (otsuse tegemise päev) viivise suurus on 58.24 eurot (5109.97 eurot x 52 päeva x 0,021918 % [8% aastas]). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 mõistis kohus välja otsuse tegemise päeva seisuga kogunenud viivise 3280.52 eurot (3222.28+58.24) ja alates 23.07.2019 viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 5109.97 eurot tasumiseni.
10.Vastuhagis nõuab kostja hüvitist kahju eest, mille hageja on temale väidetavalt põhjustanud elamu küttesüsteemi ebaseadusliku muutmise tulemusel kaotatud üüritulu kaudu. Saamata jäänud üüritulu on kostja arvestanud perioodi 01.10.2014–31.12.2017 eest. Nagu eespool selgitatud, tehti küttesüsteemi renoveerimistööd juba 2008.a. Kostja pidi tööde tagajärjel tema korteri küttesüsteemis tekkinud probleemidest saama teada hiljemalt renoveerimistööde tegemisele järgneval esimesel kütteperioodil. Kostja on väitnud, et korterit temalt üürinud OÜ Eurofurnituur vähendas kütteprobleemide tõttu tema poolt makstavat üüri 01.10.2008 (30.12.2017 vastuhagi lk 3). Kui eeldada kostja faktiväidete õigsust tema korteri kütte osas, pidi kostjale hiljemalt nimetatud ajaks olema teada, et korterit on kahjustatud. Väidetav kahjustamine seisnes korteri kasutusomaduste halvenemises ja kahju oli põhjustatud nende halvenemise hetkel. Korteri väljaüürimisest saadava tulu teenimise võimalus vähenes kostja väidete õigsust eeldades juba küttesüsteemi renoveerimise ajal, mitte siis, kui vastav vähenenud tulu kostjale laekus. Kahju põhjustamise eelse ja selle järgse tulu teenimise võimaluse vahe saab omada tähendust pelgalt kahju arvestamise metoodikas, kuid ei määra õigusvastase teoga kahju põhjustamise hetke.
11.Hageja tugines vastuhagi aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõikest 1 tulenevalt on 30.12.2017 esitatud vastuhagi 2008.a (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 2018.a) põhjustatud kahju hüvitamiseks aegunud.
12.Kohus märkis ka, et kostja põhjendustest ega tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et hageja on elamu küttesüsteemi renoveerinud ebaseaduslikult.
13.Kuna hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, jättis kohus kõik menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
14.Hageja 28.06.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kuluks riigilõiv 550 eurot, tõendite kogumiseks tehtud kulutused kogusummas 41.91 eurot ja lepingulise esindaja tasu 12 329.16 eurot 80,9h töö eest tunnihinnaga 127 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtu arvates on hageja esindamiseks kasutatud töö maht osaliselt ebavajalik. Vajalike seisukohtade esitamine oleks saanud olla tehtud vähemate menetlusdokumentidega, lühemate ja selgemate põhjendustega ning faktiväiteid ja tõendeid paremini seostades. Ainult osaliselt on need probleemid tingitud kostja sarnastest minetustest, kuid hageja advokaatidest esindajad ei oleks pidanud sellest end mõjutada laskma. Vajadus hagi tervikteksti koostamiseks tulenes just eelnimetatust, mida kohus hagejale selgitas 02.04.2019 määruses. Kohus luges põhjendatud ja vajaliku ajakulu hageja esindamiseks 1/3 võrra esitatust väiksemaks ja mõistis kostjalt välja hüvitise 53,5h töö eest 8153.40 eurot (53x127x1,2). Muud menetluskulud luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Vastusena kostja 05.07.2019 seisukohale hageja menetluskulude osas märkis kohus, et kostja on vaidlustanud esindaja töö vajalikkust ca 14h ulatuses, kuid on vajalikuks kuluks lugenud kokku ca 23h (3500/152,4) 80-st tunnist. Kostja seisukoht on seega meelevaldne ja seda ei ole võimalik arvesse võtta. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja hüvitise kogusummas 8745.31 eurot (550+41.91+8153.40). Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldab. Apellatsioonkaebus
15.22.08.2019 kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
16.Hageja nõue on TsÜS § 146 lõike 1 alusel suuremas osas aegunud, kuivõrd esialgsest hagist saab välja lugeda, et hageja nõuab majandamiskulude tasumist alates augustist 2011. Hageja saab nõuda vaid neid majandamiskulusid, mis tekkisid alates 2016.a, mil kohtule esitati hagi.
17.Kostja on tasunud kõik majandamiskulud, v.a küttekulud, mida ta ei peagi tasuma, kuna faktiliselt talle seda teenust ei osutata. Hageja on kostjat teavitamata ühendanud lahti tema korteri välisseinas paiknenud radiaatorid, mistõttu on korter sisuliselt kütteta. Kostjal on õigus keelduda kütte eest tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel kuni korterit ei köeta.
18.Kohus rikkus menetlusnorme, lahendades asja 28.06.2019 istungil kostja osavõtuta. Kostja oli kogu kohtuvaidluse jooksul esindamata, millest tulenevalt lasus kohtul suurem selgitamiskohustus. Alles 6 min enne istungi algust sai esindaja ligipääsu e-toimikule, mistõttu ei jõudnud istungiks valmistuda. Esindaja puudumise tõttu ei teadnud kostja, et saab esitada avaldusi, väiteid ja tõendeid ka muul ajal, mitte vaid istungil või vahetult pärast vastaspoole menetlusdokumentide kättesaamist.
19.Kohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus on lükanud istungi edasi hageja esindaja haigestumise tõttu ning andnud ka varem hageja esindaja palvel tähtaja pikendust menetlusdokumentide esitamiseks. Kostja on mõjuval põhjusel palunud istungi edasilükkamist vaid kaks korda ning esitanud ka nõuetekohased tõendid. Kohus on seega põhjendamatult eelistanud hagejat. Kohus oleks pidanud asja arutamise edasi lükkama ka TsMS § 352 lõike 1 teisest lausest tulenevalt, kuna esindaja oleks osanud esitada nõudele aegumise vastuväite, mis võiks mõjutada kogu asja käiku.
20.Lisaks rikkus kohus uurimispõhimõtet, jättes analüüsimata kostja mitmed väited, eelkõige majandamiskulude tasumise osas. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tema tasutud summasid on hageja arvestanud vaidlusaluste arvete tasumise osas valesti. Kostja on kohtu väitel võtnud omaks, et tema ei ole arveid tasunud, õigustades seda korteri puuduliku kütmisega. Kohus ei ole arvestanud kostja tõenditega, nt pangakonto väljavõtetega. Kostja tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-04 leides, et kohus jättis põhjendamatult analüüsimata, et kostja korter oli nõuetekohaselt kütmata. Kohus asus valele seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma teenuse eest, mida ta faktiliselt ei tarbi. Kohus leidis vääralt, et kostja peaks tõendama, et tema tasutud summasid on hageja arvestanud valesti. Kohus on jätnud kostja tõendite ja vastuväidetega täielikult arvestamata.
21.Kohus jättis ebaõigesti resolutsioonis mainimata kostja vastuhagi ning käsitles seda põhjendustes minimaalselt. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel osalt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles kohus rahuldas KÜ Pärnu mnt 82/88 hagi XX vastu, kuid muuta tuleb selles osas lahendi põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). XX vastuhagi lahendamise osas tuleb otsus tühistada osas, milles kohus jättis vastuhagi otsuse resolutsioonis lahendamata. Vastuhagi osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, millega jätab vastuhagi rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kolleegium jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
24.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, lahendades asja tema osavõtuta ja andmata talle võimalust esitada avaldusi, väiteid ja tõendeid. Menetlusõiguse olulise rikkumisega TsMS § 656 lõike 1 mõttes on tegemist juhul, kui rikkumine toob kaasa ebaõige otsuse tegemise. Käesolevas asjas kolleegium sellist tagajärge ei tuvastanud. Kaebuse põhjenduste punktidest 2.4 ja 2.5 saab kolleegium aru, et kostja peab enda menetlusõiguste rikkumisena silmas 28.06.2019 kohtuistungi pidamist tema osavõtuta ja asja sel istungil sisulist lahendamist (protokoll t III kd lk 121-123). Protokollist nähtuvalt otsustas maakohus istungi läbi viia kostja osavõtuta, kuna juba üks istung oli kostja haigestumise tõttu edasi lükatud ning kostja lepingulise esindaja ilmumata jäämise põhjustest ei olnud kohtule teatatud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus toimis kooskõlas TsMS § 410 ja § 409 lõike 1 punktiga 3 (apellant osaleb menetluses nii kostja kui vastuhagejana) ning § 414 lõikega 3. Kostja ei olnud istungi toimumise ajaks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ega seda põhistanud. TsMS § 422 kohaselt ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks mitte igasugune haigestumine, vaid eelkõige poole enda või lähedase ootamatu haigestumine/haigus, mille tõttu ei saanud ta kohtusse ilmuda ega saata sinna esindajat (lõige 1). Lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleb poolel mõjuvat põhjust kohtule põhistada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatas kostja kohtule 09.05.2019 ja 04.06.2019, et on alates 17.04.2019 töövõimetuslehel (t II kd lk 213; III kd lk 12) ja esitas 27.06.2019 väljatrükid töövõimetuslehtede kohta (III kd lk 88, 89-91). Väljatrükkidelt ei saanud maakohus teha järeldust, et töövabastuse põhjusena märgitud haigestumine oleks sellise
iseloomuga, mis takistab istungile ilmumist. Sellist järeldust ei saa teha ka töövõime hindamise 22.12.2017 otsusest, mis oli kohtule teada ja mille kohaselt oli kostjal osaline töövõime perioodil kuni 17.10.2019 (t II kd lk 184-185). Küll aga saab kolleegiumi arvates teha väljatrükkidelt järelduse, et tegemist ei olnud ootamatu haigestumisega enne istungit, kuna istungi toimumise ajaks oli kostja viibinud töövõimetuslehel juba enam kui 2 kuud. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud saata istungile esindajat, st miks ta ei saanud sõlmida käsunduslepingut lepingulise esindajaga selliselt, et esindajale oleks jäänud mõistlik ajavaru asjaga tutvumiseks enne istungit. Kaebuse kohaselt sai lepinguline esindaja ligipääsu e-toimikule 6 minutit enne kohtuistungi algust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vandeadvokaat teatas esindusõigusest kohtule 28.06.2019 kell 10.42 (t III kd lk 99). Seega sai vandeadvokaat vahetult enne istungi algust teada selle toimumisest, kuid taotlust sel põhjusel istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtu otsustusega viia istung läbi kostja/vastuhageja kohalolekuta ja asi sisuliselt lahendada ning otsustusega (vaidlustatud otsuse põhjenduste punktis 8) mitte uuendada tsiviilasja menetlust peale kostja tervisliku seisundi kohta perearsti tõendi saamist 05.07.2019 (III kd lk 130).
25.Maakohus ei rikkunud 28.06.2019 istungi läbiviimisel kostja kohalolekuta menetlusõiguse norme ka seetõttu, et kostjal oli olnud maakohtus piisavalt võimalusi esitada tõendeid, avaldusi ja avaldusi. Samuti ei rikkunud maakohus kostja suhtes selgitamiskohustust ega kohelnud pooli ebavõrdelt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimetati hagiavaldus kostjale kätte 08.02.2017 (t I kd 130) ning kostja esitas vastuse 22.02.2017 (I kd 132-139) ja 10.10.2017 (I kd 187-188); vastuhagi esitas kostja 30.12.2017 ja täienduse 12.11.2018 (t II kd lk 2-4, 186-191); haginõude suurendamised sai kostja kätte 15.01.2018 ja 10.09.2018 (t II kd lk 51, 163); 12.10.2018 pikendas kohus vastuse esitamise tähtaega kuni 12.11.2018 (t II kd lk 168); 10.05.2019 nõudis maakohus mõlemalt menetlusosaliselt hagide terviktekste ja andis veelkordselt tähtaja vastamiseks (t III kd lk 5). Kuigi kostja esitas maakohtus menetlusdokumendid enda allkirjaga, nähtub nende sisust, et need on koostatud õigusteadmistega isiku poolt. Ka ei ole kostja vaielnud vastu hageja 11.01.2019 menetlusdokumendis (t II kd lk 198-199) väidetule, et kompromissi sõlmimise eesmärgil 19.12.2018 toimunud kokkusaamisel osales kostja esindaja. Eelnevalt oli maakohus 12.10.2018 soovitanud kostjale mh leida endale esindaja (t II kd lk 168). Eeltoodust tulenevalt olid kostjale tagatud kõik TsMS-is sätestatud võimalused enda õiguste kaitsmiseks maakohtumenetluses ning puudub alus nõustuda kostjaga, nagu oleks tema olnud maakohtus nõrgemaks pooleks. Ka ringkonnakohtus ei toonud apellant esile, millised konkreetsed tõendid/taotlused/avaldused jäid tal maakohtus kohtu tegevuse tõttu esitamata ning ta ei kasutanud TsMS §-s 652 antud võimalusi esitada need apellatsioonimenetluses.
26.Kolleegium tuvastas maakohtu poolt otsuse põhjendamisel TsMS § 442 lõike 8 rikkumise, kuna kohus ei vastanud hagi (osalise) aegumise vastuväitele, mille kostja oli esitanud 22.02.2017 vastuses hagile (t I kd lk 134). Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise ise.
27.Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega hagi aegumise kohta. Vastuväite kohaselt saab kostja hageja nõudest aru selliselt, et hagetava viivise arvestus algab 31.08.2011, kuna nõude arvestuses (tabelis t I kd lk 22-23) on fikseeritud arve kuupäevaga 17.08.2011. Perioodi eest enne 01.01.2014 esitatud nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lõike 1 alusel aegunud. Hageja vaidles aegumisele vastu selgitades, et hagetava võlgnevuse tekkeperioodiks on veebruar 2014 kuni august 2018 ja viivise arvestus algab õigeaegselt tasumata 17.03.2014 arvest, mistõttu ei ole hagi ka mitte osaliselt aegunud.
Kolleegium nõustub hagejaga, kelle väited on tõendatud hagiavalduse tervikteksti lisana esitatud nõude arvestuse tabelis (t III kd lk 71-72). Hagiavalduse esitas hageja 30.12.2016. Aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 154, sest korteriühistu liikme majandamiskulude tasumise kohustus on korduv kohustus (vt nt RK lahendid nr 3-2-1-174-11, punkt 11; 3-2-1-166-13 punkt 13). Viidatud sätte järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega said hagi esitamise aja seisuga olla aegunud korteriühistu nõuded arvete alusel, mille maksetähtaeg jäi 2011.a sisse ja millised aegusid seega 31.12.2014 kell 24.00. Selliste arvete alusel hageja nõuet käesolevas asjas esitanud ei ole.
28.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, nagu oleks maakohus jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui heitis otsuse punktis 11 ette, et kostja ei ole tõendanud väidet, et hageja arvestas valesti tema poolt tegelikult tasutud summasid. TsMS § 230 lõikest 1 ja § 231 lõikest 1 tuleneb, et kostjal on kohustus vastuväiteid tõendada, kui hageja on nõude (oma väidete) tõendamiseks tõendid esitanud ega ole kostja vastuväidet faktilise asjaolu kohta omaks võtnud. Hageja esitas kostjale alates veebruarist 2014 esitatud arvete alusel majanduskulude suuruste ja tasumata rahasumma tõendamiseks vastavad arved (t I kd lk 28-62; II kd lk 33-38, 148-151), arvete tasumiseks vaidlusalusel perioodil hagejale laekunud summade kohta konto väljavõtted (t I kd lk 78, 79; II kd lk 147), liikmete üldkoosolekute otsused majanduskavade kinnitamisest vaidlusaluste aastate kohta (t I kd lk 85-105; II kd lk 152-160), elamu haldamiseks sõlmitud halduslepingu (t I kd lk 106), hageja sõlmitud laenulepingu (t I kd lk 107-116) ja hageja põhikirja (t I kd lk 65-72). Kostja vastuväidetest nähtuvalt vaidlustas ta (kokkuvõtvalt) majandamiskulude koosseisus kütte eest tasumise kohustust, tasutud summade erinevate kohustuste katteks määramist hageja poolt ja viivise arvestust (t I kd lk 132-139, 187-188, 195-198). Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei vaidlustanud ta arvetel kajastatud igakuiseid erinevate majanduskulude suurusi ega hageja arvestustest nähtuvaid konkreetse korteriomandiga seostatavaid tasumisi. Seega ei pidanud hageja ka nende asjaolude kohta täiendavaid tõendeid esitama ning maakohtul puudus vajadus vaidlustamata osas hageja nõude suuruse tõendatust otsuses käsitleda. Kostjal tekkis kohustus oma vastuväiteid tõendada.
29.Ringkonnakohus möönab, et maakohus käsitles kostja vastuväiteid osaliselt ebapiisavalt. Samas ei toonud kirjeldatud rikkumine kaasa ebaõige lõppjärelduse tegemist, mistõttu peab kolleegium võimalikuks muuta osaliselt maakohtu põhjendusi kostja vastuväidetele vastamise osas ja ise rikkumise kõrvaldada.
30.Maakohus vastas otsuse põhjenduste punktides 10 ja 11 kostja vastuväitele, mille kohaselt keeldub ta küttekulu tasumisest VÕS § 110 ja § 111 alusel seni, kuni KÜ tegelikult tema korteriomandit ei küta. Vastav avaldus oli esitatud 22.02.2017 vastuses hagile (t I kd lk 136), aga ka kohtuväliselt 06.02.2016 avalduses (t lk II kd lk 59-60). Kolleegium nõustub, et tegemist ei ole põhjendatud vastuväitega, kuid peab vajalikuks maakohtu põhjendusi täpsustada. Õige on kostja arusaam, et korteriühistu liige ei pea maksma ühistule kommunaalteenuse eest, mida ta tegelikult ei saa ning tal võib iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või § 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on nt korteriühistu kohustuste rikkumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-61-14, punkt 23). Käesolevas asjas on kostja toonud esile, et alates küttesüsteemi renoveerimisest 2008.a tema korteriomandit enam ei köeta, mistõttu ei pea ta tasuma kütte eest. Täpsemalt on kostja esile toonud, et enne küttesüsteemi
muutmist oli korteris 6 radiaatorit ja kõik olid soojad, nüüd on 4 radiaatorit, millest 1 on soe, 3 leiged ja 2 (otsaseinal) on süsteemist lahti ühendatud. Kostja seisukohtadest võib aru saada, et tema arvates on küttesüsteemi renoveerimine toimunud ebaseaduslikult ja tema korteris tagaks normaalse temperatuuri 2 otsaseinal asuva radiaatori uuesti süsteemi ühendamine. Asjaolu, et kostjale kuuluva korteriomandi (mitteeluruumi) õhutemperatuuriga võib probleeme olla, nähtub SP Soojusprojekt OÜ termograafilistest ülevaatustest 13.12.2017-22.12.2017 ja 25.02.2018-06.03.2018 (t II kd lk 11-18, 78-86) ning 03.11.2014 üürilepingu lisast, millega kostja üürileandjana ja üürnik leppisid kokku talveperioodil üüri vähendamises (400 eurolt 134 euroni kuus) ja selles, et üürnik ei pea tasuma sel perioodil kõrvalkuludest KÜ arvelt nähtuvat küttekulu (t II kd lk 10). Kohus ei näe alust nendes tõendites kahelda ja seda sõltumata asjaolust, et mõõtevahendi kalibreerimistunnistus aegus 13.01.2016 ja uus anti välja 14.03.2018 (t II kd lk 80 pöördel-81). Tunnistuselt nähtub, et kalibreerimisel oli mõõtevahendi keskmine näit 150C juures 14,20C ja 24,90C juures 24,20C, st vastavalt 0,80C ja 0,70C madalam tegelikust. Seega saab arvestada mõõtmistulemustena temperatuuri detsembris valdavalt 17,5+0,7=18,20C (välisõhu temperatuuri -20C kuni +50C juures) ja veebruaris-märtsis vahemikus 12,8-0,7=13,50C kuni 17,8+0,7=18,50C (välisõhu temperatuuri -100C kuni 170C juures). Eeltooduga on ühtlasi tõendatud, et kostja siiski saab kütteteenust, kuid puudulikult. Ei saa olla vaidlust, et elamu küttesüsteemi korrashoiu tagamine on korteriühistule seadusest tulenev ülesanne (KÜS § 2 lõige 1, KrtS § 34 lõige 2). Samas ei ole käesolevas asjas veenvalt tõendatud, et probleem õhutemperatuuriga on tingitud ainult korteriühistu tegevusest küttesüsteemi ümberehitamisel. Küttesüsteemi renoveerimine toimus 2008.a ühistu liikmete üldkoosolekul enamiku otsuse alusel (13.05.2008 üldkoosolek t II kd lk 117-118). Asjaolu, et Tallinna Linn andis selleks nõusoleku tagantjärgi 2014.a (t II kd lk 102; I kd lk 178), ei muuda teostatud töid ebaseaduslikuks - kohalik omavalitsus kiitis teostatud tööd tagantjärgi heaks. Korrigeeritud identse projekti kiitsid liikmed heaks ühistu 07.05.2014 koosolekul (t II kd lk 111-114). Kostja ei ole väitnud, et tööd tema korteriomandi osas ei oleks teostatud vastavuses projektiga. Hageja on projektdokumentatsiooniga (t II kd lk 121-138) tõendanud, et projekti kohaselt ei olnud kostja korteriomandis enam ette nähtud 2 radiaatorit otsaseinal. Seega ei saa ka kostja nõuda nende radiaatorite ühendamist uude süsteemi. Ühistu liikmete heakskiidetud projekti seletuskirja kohaselt ei olnud küttesüsteemi muutmisel ette nähtud olemasolevate malmist küttekehade massilist vahetamist, vaid see pidi toimuma ainult korteriomaniku soovil ja tema enda ostetud küttekehadega (t II kd lk 122). Kolleegium on seisukohal, et seletuskirjast ja Tallinna Linna vastusest kostjale (t I kd lk 178) saab järeldada, et uus küttesüsteem peab tagama kõikides eluruumides siseõhu vähemalt 210C ja seda ka ilma, et seniseid radiaatoreid ära vahetataks. Seega kui tegelikkuses siiski ei ole tagatud ettenähtud temperatuur, tuleb ühistu juhatusel probleem liikmete ette tuua ja lahendada. Kolleegium ei nõustu hagejaga, nagu saaks korteriomanike enamuse otsusega panna radiaatorite vahetamisega kaasnevat rahalist kohustust omanikele, kes sellega nõus ei ole. Küttesüsteemi terviklikuks funktsioneerimiseks vajalike tööde finantseerimine toimub tavapäraselt igakuiselt remondifondi kogutava raha ja/või laenu abil. Laenu võtmise ja remondifondi maksete suurendamist saab otsustada ühistu liikmete enamus. Samas on hageja toonud esile, et kostja on oma korteriomandis radiaatoreid kinni katnud kipsplaadiga ja eemaldanud. Sellised järeldused on tõendatud eelnevalt viidatud ruumide termograafiliste ülevaatuste aktides sisalduvate fotodega (t II kd lk 15, 16, 83 pöördel). Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Lisaks arvestab kohus, et korteriühistu igapäevaseks tegevuseks, sh korteriomandite majandamiseks, vajalike rahaliste vahendite allikaks saavad olla vaid liikmete igakuised maksed. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et käesolevas asjas kohaldub VÕS § 111 lõige 3, mille kohaselt
ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastakse hea usu põhimõttele. Kolleegium on seisukohal, et kostja keeldumine küttekulude tasumisest ei vasta eelpool kirjeldatud asjaolude tõttu hea usu põhimõttele. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus (üldine käibekohustus).
31.Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kostjaga, et tal oli alus arvata, et korteriühistu on nõustunud sellega, et ta kütte eest ei tasu. Ühistu nõudis kõigi majanduskulude tasumist tsiviilasjas nr 2-11-40705, milles kostja vastuväiteid ei esitanud ja maksekäsumenetluses tehtud maksekäsk jõustus (t I kd lk 16). Enne hagiavalduse esitamist pöördus ühistu kohtuväliselt kostja poole kõigi arvetel kajastatud majandamiskulude tasumise nõudega (t I kd lk 20-21). Tsiviilasjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks kohus tuvastada ühistu otsest, kaudset või konkludentset nõustumist sellega, et kostja kütte eest ei tasu.
32.Ringkonnakohus ei tuvastanud hageja poolset rikkumist võlgnevuse arvestamisel, mis seisneks kostja poolt või tema eest teiste isikute poolt vaidlusalusel perioodil tasutud rahasummade arvestamisel erinevate kohustuste katteks. Puudub vaidlus, et kuni 27.05.2015 makseni (kaasa arvatud) ei olnud kostja määranud, millise sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseks makse tehti. Makse selgitustena oli märgitud vaid viide korteriomandi asukohale ja numbrile (t I kd lk 78-79). Hageja on selgitanud, et arvestas märtsist 2014 kuni maini 2015 tasutu varasemate tasumata arvete katteks VÕS § 88 lõigete 6 ja 8 alusel ning et alates juunist 2015 on tasutu arvestatud vastavalt kostja poolt maksekorralduste selgitustes märgitud kuude eest tasutuks. Hageja selgitustest ja hagiavaldusele lisatud tabelist nähtub, et 29.03.2014 kuni 30.04.2015 tasutu oli arvestatud 17.07.2013 kuni 31.12.2013 esitatud arvetelt nähtuvate summade katteks. Kolleegium ei tuvastanud hageja poolt sellist VÕS § 88 rikkumist, mis annaks alust tasutud summad hagejast erinevalt erinevate kostja sissenõutavaks muutunud täitmata kohustuste vahel jaotada. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks enne 29.06.2015 määranud, millise kohustuse katteks mingi summa tasutakse. Kolleegium möönab, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu hageja poolt VÕS § 88 lõike 4 punkti 1 kohast võlgnikule määramisest teatamist. Samas ei oma see käesoleval juhul tähtsust, kuna hageja on lähtunud määramisel sama sätte lõikest 6, milline kohaldub, kui kumbki pooltest ei ole määrangut teostanud.
33.Maakohus märkis otsuse punktis 13 ebatäpselt, et kostja ei ole viivise arvestuse õigsust vaidlustanud. Maakohus lähtus (ilmselt) asjaolust, et kostja ei vastanud hagiavalduse terviktekstile, mille hageja esitas 10.06.2019 (t III kd lk 13-18). Samas jättis maakohus tähelepanuta, et esmasele hagiavaldusele ja 02.01.2018 nõude suurendamise avaldusele kostja esitas vastuväited, millest ta ei olnud loobunud ja mida ei olnud maakohtul õigus jätta tähelepanuta. Küll aga ei ole kostja vastuväited viivise arvestusele kolleegiumi arvates põhjendatud. Eelnevalt leidis kolleegium, et hagejal oli õigus kuni 2015.a maikuuni (kaasa arvatud) määrata, milliste sissenõutavaks muutunud varasemate kohustuste katteks laekunud rahasummad arvestada. Vaidlusi laekunud summade suuruste osas pooltel ei ole. Viivise määra osas muutis hageja maakohtu 10.05.2019 selgituse alusel nõuet. Maakohus rahuldas viivisenõude, arvestades asjakohaselt viivisemääraks kuni 31.12.2017 KÜS § 7 lõike 4 alusel 0,07% päevas ja alates 01.01.2018 KrtS § 42 lõike 1 alusel VÕS § 113 lõike 1 teisest lausest tuleneva määra. Viivisearvestusest, mis nähtub viivisekalkulaatori väljatrükkidelt (t III kd lk 20-70), on kontrollitav, et viiviselt viivise arvestust ei toimunud. Apellatsioonkaebus ei sisalda
väiteid ega põhjendusi maakohtu otsusest nähtuva viivise arvestuse ebaõigsuse kohta. Viivise vähendamise taotlust (VÕS § 113 lõige 8, § 162) kostja ei esitanud.
34.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 438 lõiget 1, § 442 lõiget 5), kui jättis otsuse resolutsioonis võtmata seisukoha vastuhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Küll aga on kolleegium seisukohal, et saab selle rikkumise ise kõrvaldada, kuna lahendi põhjendustes on maakohus õigesti jõudnud järelduseni, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Sellises olukorras ei oleks kooskõlas mõistliku menetlusaja ega võimalikult väikeste menetluskulude põhimõtetega (TsMS § 2) asja tagasi saatmine maakohtule vastuhagi uueks lahendamiseks.
35.Samas on kolleegium seisukohal, et maakohtu põhjendusi vastuhagi aegumise tuvastamisel tuleb muuta. Maakohus kvalifitseeris korteriühistu liikme kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu õigusvastaselt tekitatud kahjuks ja kohaldas aegumisele TsÜS § 150. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuna väidetav kahju tekkis kostjale enne 2018. aastat, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tol ajal kehtinud õigusakte, sh KÜS-i sätteid. Kohtupraktikas on KÜS § 2 lõike 1 alusel asutud seisukohale, et korteriühistu liikme suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt nr Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-6-17 (punkt 11), 2-17-15364 (punkt 11)). Seega tuleb aegumise vastuväite kontrollimisel kohaldada TsÜS § 146 lõiget 1 ja aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 147 lõike 2 alusel koosmõjus VÕS § 82 lõike 7 kolmanda lausega. Nimetatud sätetest tuleneb, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks on kolm aastat, mida tuleb arvestada ajast, mil möödus pärast kohustuse rikkumist mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks. Seejuures tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse põhimõttest, st kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-126-12 (punkt 14), 3-2-1-20-16 (punkt 29), 3-2-1-177-12 (punkt 12); Tsiviiseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2010, lk 478-479).
36.Kostja heidab 30.12.2017 vastuhagiavalduses korteriühistule ette elamu küttesüsteemi ebaseaduslikku ümber ehitamist, mille tulemusena tema korteriomand jäi kütteta ning seetõttu vähenes perioodil 01.10.2014 kuni 31.12.2017 omandi üürileandmisest saadud tulu. Maakohus tuvastas, et küttesüsteemi ümberehitamine toimus 2008.a ning et kostja on vastuhagiavalduses väitnud, et üüri vähendas tolleaegne üürnik kütteprobleemide tõttu alates 01.10.2008. Apellatsioonimenetluses kostja neile asjaoludele vastu ei vaielnud. Seega heidab liige ette korteriühistule viimasele seadusest tuleneva ühise omandi majandamise (hooldamise) kohustuse rikkumist, milline toimus aastal 2008 ja mille kahjustav tagajärg oli kostjale teada 01.10.2008 seisuga. Mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmise nõudmiseks VÕS § 82 lõike 7 mõttes on ajavahemik pärast kahju tekkimist, mis on vajalik võlgnikule kohustuse täitmiseks. Kolleegium on seisukohal, et mõistlik aeg konkreetsetel elulistel asjaoludel ei saanud kindlasti olla aastate pikkune. Isegi kui lugeda selleks kuus kuud kahju tekkimisest, algas aegumine hiljemalt 01.04.2009 ning saamata üüritulu nõue aegus vastavalt TsÜS § 136 lõikele 2 01.04.2012 kell 24.00.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
38.TsMS § 174 lõike 3 alusel määrab kolleegium järgnevalt kindlaks vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hüvitise. Vastavalt nimekirjale moodustab vastustaja kulu vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi kokku 12,2+1,4(kohtuistung)=13,6h tunnitasuga 127 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellant vaidleb osaliselt vastu nii tehtud toimingute seotusele apellatsioonimenetlusega kui vajalikele toimingutele kulutatud ajale, leides, et põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saanud olla enam kui 5,6h (kohtuistungit arvestamata).
39.Kolleegium nõustub vastuväidetega osaliselt. 03.07.2019 toimingutest tutvumine maakohtu istungi protokolli ja helisalvestisega ei ole seostatav apellatsioonimenetlusega. Lepinguline esindaja viibis ise ainsa menetlusosalisena maakohtu istungil, mistõttu oli talle teada istungi käik ja tulemus. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja istungi temata toimumise seaduslikkust ja sellele vastamiseks ei olnud vajalik istungi protokolliga ega helisalvestusega tutvumine. Seega tuleb vastustaja ajakulu vähendada 0,8h võrra. Kolleegium nõustub apellandiga ka 07.01.2020 toimingute (ettevalmistamine kohtuistungiks, kohtupraktika analüüs) ajakulu 4,1h osalises mittevajalikkuses. Iseenesest on tegemist vajalike toimingutega esindatava huvide kaitsmiseks kohtumenetluses, kui kohus on määranud asja arutamiseks istungi. Istungiks ettevalmistamine hõlmab esindaja poolt vaidluse asjaolude meelde tuletamist ja sel eesmärgil vajalikus ulatuses varasemalt esitatud menetlusdokumentidega tutvumist. Peale vastuse esitamist kaebusele uusi tõendeid, avaldusi mt ei lisandunud. Ka ei nõudnud kohus kirjalike teeside istungil esitamist. Kohtule ei ole teada, et peale vastuse esitamist oleks toimunud kohtupraktika muutust, mis avaldaks mõju käesoleva asja lahendamisele. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vastustaja esindajal ei olnud vajalik ega põhjendatud kulutada istungiks ettevalmistamiseks ja kohtupraktika analüüsiks enam kui 2h.
40.Muude apellandi vastuväidetega kolleegium ei nõustu. 08.10.2019 tutvumine apellandi esindaja 05.07.2019 taotlusega maakohtule menetluse uuendamiseks ja 03.07.2019 tutvumine Terviseameti 02.07.2019 vastusega maakohtu 19.06.2019 päringule olid vajalikud kaebusele vastamiseks, kuna oluline osa sellest tugineb maakohtu poolt kostja tervisliku seisundi arvestamata jätmisele (05.07.2019 taotlusele oli esmakordselt lisatud perearsti tõend kostja tervisliku seisundi kohta). Ringkonnakohtu 27.08.2019 kaebuse käiguta jätmise määrusega tutvumine oli vajalik esindajale hoidmaks ennast kursis apellatsioonimenetluse kuluga. Arvestades 08.10.2019 vastuse sisu ja mahtu, ei näe kolleegium alust selle koostamisele kulutatud ajakulu 3,9h vähendamiseks.
41.Eeltoodust tulenevalt vähendab kolleegium vastustaja esindaja ajakulu 0,8+2,1=2,9h võrra. TsMS § 175 lõike 1 kohane põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 13,6-2,9=10,7h. 127 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kohtupraktikas heakskiidetud keskmisele vandeadvokaadi tunnitasule Eestis. Seega tuleb apellandil hüvitada vastustajale apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 10,7x127=1358.90+(20%)271.78=1630.68 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu Peeter Pällin Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.