OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi T. V. vastu võlgnevuse, kahjuhüvitamise ja viivise nõudes 34 379,90 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood: 10925733, asukoht: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa Narva mnt 63/1) lepinguline esindaja Aivar Jurs (e-post: [email protected]) Kostja: T. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxx-x; e-post: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T. V.lt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks 17 580,98 eurot, sh vara soetamisega seotud kahju hüvitis summas 4708,29 eurot, võlgnevus summas 3150,27 eurot (sh liisingumaksed 2032,64 eurot, rendimaksed 789,34 eurot, käibemaks 270,76 eurot ja leppetrahv 57,53 eurot), viivis summas 8790,49 eurot, müügikahju hüvitis summas 931,93 eurot.
5.Määrata OÜ Citadele Leasing & Factoring põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1000,00 eurot.
6.Mõista T. V.lt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja menetluskulu summas 511,37 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on T. V. kohustatud tasuma OÜ-le Citadele Leasing & Factoring viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-18-6534 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hageja nõue
1.Perioodil 03.-05.04.2013 sõlmiti OÜ Citadele Leasing & Factoring (hageja) ja T. V. (kostja) vahel käendusleping, millisega kostja võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui Kuursaali OÜ (pankrotis, liisinguvõtja) samal perioodil sõlmitud liisingulepingust nr JOR134597 oma kohustusi ei täida või täidab neid mittekohaselt. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 41 792,40 eurot.
2.Perioodil 24.-29.04.2013 sõlmiti hageja ja kostja vahel sõlmiti käendusleping, millisega kostja võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui Kuursaali OÜ (pankrotis, liisinguvõtja) samal perioodil sõlmitud liisingulepingust nr JOR13-4685 oma kohustusi ei täida või täidab neid mittekohaselt. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 2792,40 eurot.
3.Perioodil 10.-15.05.2013 sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping, millisega kostja võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui Kuursaali OÜ (pankrotis, liisinguvõtja) samal perioodil sõlmitud liisingulepingust nr JOR13-4750 oma kohustusi ei täida või täidab neid mittekohaselt. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 1092,00 eurot.
4.Liisingulepingu nr JOR13-4597 varade soetusmaksumus oli kokku 26 790,00 eurot + käibemaks, liisingulepingu nr JOR13-4685 vara soetusmaksumus oli 1790,00 eurot + käibemaks ja liisingulepingu nr JOR13-4750 vara soetusmaksumus oli 700,00 eurot + käibemaks. Liisingulepingute (üldtingimuste punkt 1.2.3) kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisinguobjektide kasutamise eest igakuiselt renti. Liisinguvõtja sai lepingujärgse vara oma valdusesse ja kasutusse vastavalt 03.04.2013, 24.04.2013 ja 10.05.2013.
5.Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust ei täitnud ning liisinguvõtja esitas hagejale 08.09.2015 avalduse liisingulepingute ülesütlemiseks, peale mida hageja luges liisingulepingud üles öelduks. Kohus kuulutas liisinguvõtja pankroti välja 09.11.2015.
6.Liisinguobjektid anti pärast liisingulepingute ülesütlemist üle ValueExpert OÜ-le, kes määras varadele esialgsed turuväärtused. Võttes arvesse aga varade eripära ja samuti asjaolu, et taolistele varadele on õiget turuväärtust väga raske määrata, otsustati kõik varad müüa oksjonil, et selguks õige turuväärtus. Oksjonitel müüdi liisinguesemed kokku 3786 euro eest. Oksjonite korraldamise eest esitas ValueExpert OÜ hagejale arve summas 1118,32 eurot, millest käibemaksuta osa summas 931,93 eurot kuulub hagejale hüvitamisele. Peale müüki edastas hageja 12.04.2018 kostjale e-postiga teate liisinguobjektide müükide kohta ja esitas järelejäänud nõude kõikide võlgade tasumiseks ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 23.04.2018. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista vara soetamisega seotud kahju hüvitise summas 14 567,46 eurot, liisingumaksete võlgnevuse kokku 2280,99 eurot, viivise võlgnevuse 16 599,52 eurot ja müügiga seotud kahjuhüvitise 931,93 eurot.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-6534
8.Hageja täpsustas 17.09.2018 oma nõudeid ja palub alternatiivselt, st juhul kui kohus leiab, et oksjoni müügihindu ei saa lugeda antud asjas varade turuväärtuseks, kostjalt välja mõista vara soetamisega seotud kahju hüvitise 6048,29 eurot, liisingumaksete võlgnevuse kokku 3318,27 eurot, viivise võlgnevuse 8139,82 eurot, müügiga seotud kahjuhüvitise 931,93 eurot. Kostja seisukohad
9.Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtueelistungil kostja vaidles vastu vara müügihinnale ning oli seisukohal, et vara müügihind ei kajasta nende tegelikku väärtust vara tagastamise hetkel. Muid vastuväiteid kostja hagile ei esitanud. Hageja täpsustatud hagiavaldusele jättis kostja vastamata. 12.06.2019 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat võlgnevust. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 142 lg 1. Hageja palub välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 järgi.
11.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja kui käendaja solidaarvastutus oli kokku lepitud käenduslepingute punktis 7.5.1. /tl 11, 16 ja 18 pöördel/.
12.VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle, et kostjat teavitati õigeaegselt nii liisinguvõtja võlgnevuse tekkimisest /tl 24 pöördel-25/, kui ka sissenõudmise kavatsusest /tl 34-36/.
13.VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja ei ole pärast hageja poolt nõude täpsustamist hageja nõudele vastuväiteid esitanud.
14.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja liisinguvõtja (Kuursaal OÜ (pankrotis), põhivõlgnik) vahel olid sõlmitud kapitalirendilepingutüüpi liisingulepingud nr JOR13-4597 /tl 11-15/, nr JOR13-4685 /tl 16-18/ ja nr JOR13-4750 /tl 18 pöördel – 21/. Hageja ja kostja vahel oli kõigis nimetatud lepingutes sõlmitud käenduslepingud. Kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige ja vastutab hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt /tl 11, 16 ja 18 pöördel/. Hageja edastas 06.08.2015 liisinguvõtjale ja kostjale kui käendajale seoses liisinguvõtja võlgnevusega liisinguandja ees hoiatuse liisingulepingu ja rendilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks /tl 22-26/. Liisinguvõtja ütles liisingulepingud nr JOR13-4597, JOR13-4685 ja JOR13-4750 üles 08.09.2015. a /tl 26 pöördel – 27/. Liisingulepingute ülesütlemise seisuga olid tasumata liisingumaksed liisingulepingu nr JOR13-4597 alusel summas 16 758,29 eurot /tl 15/, liisingulepingu nr JOR13-4685 alusel summas 554,42 eurot /tl 17 pöördel/ ja liisingulepingu nr JOR13-4750 alusel summas 239,05 eurot /tl 21/. Liisinguvara tagastati kostja poolt hageja nimetatud isikule 13.09.2015 /tl 90/. Vara tagastamise hetkel hinnati liisingulepingu nr JOR13-4597 varade väärtuseks kokku 12 050 eurot + käibemaks,
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-6534 liisingulepingu nr JOR13-4685 varade väärtuseks kokku 680 eurot + käibemaks ja liisingulepingu nr JOR13-4750 varade väärtuseks kokku 1000 eurot + käibemaks, kõik kokku 13 730 eurot + käibemaks /tl 27 pöördel, 28, 29, 32/. Liisingulepingu nr JOR13-4597 varad müüdi kokku 2190,83 eurot + käibemaks /tl 32, 32 pöördel/, liisingulepingu nr JOR13-4685 varad kokku 555,00 eurot + käibemaks /tl 32, 33/ ja liisingulepingu nr JOR13-4750 varad kokku 409,17 eurot + käibemaks /tl 32, 32 pöördel/, kõik kokku 3155 eurot + käibemaks.
15.Kohtul tuleb hinnata, kas ja mis suuruses saab hageja esitada rahalisi nõudeid kostja vastu. VÕS § 361 järgi on liisingulepingust tulenevaks liisinguandja põhikohustuseks omandada liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja põhikohustus on maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja ja liisinguvõtja leppisid liisingulepingute JOR13-4597, JOR13-4685 ja JOR13-4750 punktis 4.3. kokku igakuise makse (sisaldub liisinguosa- ja rendimakse) ning perioodi, lepingute punktis 5.2, et kindlustuslepingu sõlmib rendileandja, lepingute üldtingimuste punktis 5.2 leppetrahvi summas 10,00 eurot ja üldtingimuste punktis 5.3 võlgnevuse kohta saadetud kirjade tasulisuses vastavalt hageja üldisele hinnakirjale. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvestused /tl 36 pöördel – 40 pöördel/, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise seisuga, so 08.09.2015 oli liisinguvõtjal liisingulepingute alusel tasumata kokku 4036,80 eurot, sellest liisingulepingu nr JOR13-4597 alusel 3192,61 eurot /tl 39/, liisingulepingu nr JOR13-4685 alusel 533,19 eurot /tl 37 pöördel/ ja liisingulepingu nr JOR13-4750 alusel 311,00 eurot /tl 40 pöördel/. 4036,80 eurot koosneb liisingumaksetest 2221,41 eurot, kindlustusmaksetest 221,32 eurot, rendimaksetest 809,33 eurot, käibemaksust 556,74 eurot, leppetrahvist 120 eurot ja võlakirjade saatmise tasust 108 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Liisingulepingute nr JOR13-4597, nr JOR13-4685 ja nr JOR13-4750 järgi jäi pärast liisingulepingute ülesütlemist tasumata liisinguesemete ostuhinnast kokku 17 551,76 eurot /tl 15 [16758,29€], 17 pöördel [554,42€], 21 [239,05€]/.
17.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole ülesütlemise põhjustanud liisinguandjast tulenevad asjaolud ning kostja ei ole vaidlustanud ValueExpert OÜ müügiarvet 03033 summas 931,93 eurot ilma km-ta /tl 33 pöördel/. Seega hageja kuludeks on seoses liisingulepingutega kokku 18 483,69 (17 551,76€+931,93€) eurot (käibemaksuta).
18.VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 367 lg-test 1 ja 2 tulenevast liisinguandja nõudest maha arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal (vt nt Riigikohtu 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-6534
6.veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 17, Riigikohtu 3. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 23.1). Seega ei saa hageja rahalist nõuet rahuldada ulatuses, mis on arvestatud liisinguesemete müügihinnaga ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Asjas ei ole TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 mõttes vaidlust selle üle, et liisingulepingute ülesütlemise seisuga oli liisingulepingu nr JOR13-4597 varade väärtuseks kokku 12 050 eurot + käibemaks, liisingulepingu nr JOR13-4685 varade väärtuseks kokku 680 eurot + käibemaks ja liisingulepingu nr JOR13-4750 varade väärtuseks kokku 1000 eurot + käibemaks, kõik kokku 13 730 eurot + käibemaks /tl 27 pöördel, 28, 29, 32/. Hageja on ekslikult arvestanud hagiavalduse täpsustuses liisingulepingu JOR13-4597 tagastatud vara turuväärtuseks 11 900 eurot + km /tl 95/, võttes arvestamisel arvesse ValuExpert OÜ hindamisakti veeru „Maksumus“ /tl 27 pöördel/. Õige tagastamise turuväärtus oli hindamisakti veerus „Maksumus kokku“. Kohtu seisukohta kinnitavad ka varade müügi alghinnad /tl 32/.
18.Hageja on hagiavalduse täpsustuses võlgnevuste arvestuses alandanud 13.09.2015 hindamisaktiga leitud turuväärtusi 10% viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 punktile 18. Kohus leiab, et viidatud lahend ei anna hagejale õigust käesolevas asjas turuväärtuse alandamisele. Viidatud lahendis Riigikohus sedastab, et liisingueseme tegelikust müügihinnast saab lähtuda tingimusel, et see on pooltel kokku lepitud (ka liisinguandja tüüptingimustes) ja müügihind ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Kokkuleppe olemasolu korral on Riigikohtu arvates hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest mõistlik ja lubatav. Hageja ei ole väitnud, et pooltel oli selline kokkulepe ja kostja kohtueelistungil sellist kokkulepet omaks võtnud ei ole. Seega tuleb käesolevas asjas kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada tagastatava liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
19.Liisingulepingu nr JOR13-4750 tasumata liisinguosamaksete jääk oli liisingulepingu ülesütlemise seisuga 239,05 eurot /tl 21/ ja tagastatavate liisinguesemete väärtus liisinguandjale tagastamise seisuga oli 1000,00 eurot /tl 27 pöördel/. Seega tagastatava vara turuväärtus katab täies ulatuses ära jääkmaksumuse ning hagejal puudub nimetatud liisingulepingust nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel. Tagastatava vara turuväärtus ületas liisinguosamaksete jääkmaksumust summas 760,95 eurot (1000,00€-239,05€), mille hageja pidanuks kostjale hüvitama VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt.
20.Liisingulepingu nr JOR13-4685 tasumata liisinguosamaksete jääk oli liisingulepingu ülesütlemise seisuga 554,42 eurot /tl 17 pöördel/ ja tagastatavate liisinguesemete väärtus liisinguandjale tagastamise seisuga oli 680,00 eurot /tl 27 pöördel/. Seega tagastatava vara turuväärtus katab täies ulatuses ära jääkmaksumuse ning hagejal puudub nimetatud liisingulepingust nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel. Tagastatava vara turuväärtus ületas liisinguosamaksete jääkmaksumust summas 125,58 eurot (680,00€-554,42€), mille hageja pidanuks kostjale hüvitama VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt.
21.Liisingulepingu nr JOR13-4597 tasumata liisinguosamaksete jääk oli liisingulepingu ülesütlemise seisuga 16 758,29 eurot /tl 21/ ja tagastatavate liisinguesemete väärtus liisinguandjale tagastamise seisuga oli 12050 eurot /tl 27 pöördel/. Seega tagastatava vara väärtus ei kata täies ulatuses jääkmaksumuse ning hagejal on nimetatud liisingulepingust nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel summas 4708,29 eurot.
22.Tuvastatud asjaoludel on hagejal kostja vastu nõue VÕS § 367 lg 2 ja 3 alusel kokku summas 5640,22 eurot, sh vara soetamisega seotud kahju summas 4708,29 eurot ja müügikahju 931,93 eurot.
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-6534
23.Liisingulepingust nr JOR13-4750 oli põhivõlgniku lepingujärgne võlgnevus hageja ees ülesütlemise seisuga 311,00 eurot (vt p. 15). Tagastatava vara turuväärtus ületas jääkmaksumust summas 760,95 eurot (vt p. 19). Seega tagastatava vara turuväärtus katab täies ulatuses ära ka liisingulepingust tuleneva võlgnevuse ning hagejal puudub nimetatud liisingulepingust nõue kostja vastu ka VÕS § 361 ja § 108 lg 1 alusel. Pärast jääkmaksumuse ja võlgnevuse kustutamist jäi tagastatava vara turuväärtusest järgi 449,95 eurot (1000,00€239,05€-311,00€), mille hageja pidanuks kostjale üle andma vältimaks alusetust rikastumist VÕS § 1028 lg 1 järgi.
24.Liisingulepingust nr JOR13-4685 oli põhivõlgniku lepingujärgne võlgnevus hageja ees ülesütlemise seisuga 533,19 eurot (vt p. 15). Tagastatava vara turuväärtus ületas jääkmaksumust summas 125,58 eurot (vt p. 20). Seega jäi liisingulepingust ülesse võlgnevus ka pärast vara tagastamist summas 407,61 eurot (533,19€-125,58€), milline koosneb liisingumaksest 342,69 eurot, rendimaksest 47,39 eurot ja leppetrahvist 17,53 eurot.
25.Hageja on liisingulepingu jääkväärtuse ületava vara turuväärtuse arvestanud liisingulepingust tulenevate võlgnevuste katteks üldtingimuste punkt 6.5 järgi, mille kohaselt tasumisele kuulutavatest maksetest loetakse esimesena tasutuks võlgnevuse menetlusega seotud kulud, seejärel rendileandja poolt tehtud lisakulutused, seejärel viivised, siis leppetrahvid ja lõpuks renditasu. Liisingulepingute üldtingimuste punkt 6.5 vastab VÕS § 88 lg 8 sätestatuga, mille kohasel kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel jäi pärast liisingulepingust nr JOR13-4750 tuleneva jääkmaksumuse ja võlgnevuse kustutamist järgi 449,95 eurot (vt p. 23) ning ülesse võlgnevused liisingulepingu nr JOR13-4597 järgi 3192,61 (vt p 15) ja liisingulepingu nr JOR13-4685 järgi 407,61 eurot (vt p 24), kokku 3600,22 eurot. Kohus arvestab 449,95 eurot liisingulepingute nr JOR13-4597 ja JOR13-4685 katteks selliselt, et kõigepealt loetakse tasutuks võla menetluse tasu 36,00 eurot ning siis rendileandja poolt tehtud lisakulutused 413,95 eurot, sellest 202,52 eurot on tasumata kindlustusmakse võlgnevus ja 211,43 eurot käibemaks. Seega kostjal on VÕS § 361 ja § 108 lg 1 alusel liisingulepingute järgne võlgnevus hageja eest summas 3150,27 eurot, milline koosneb kuni lepingute ülesütlemiseni tasumata liisingumaksetest 2032,64 eurot (JOR13-4597 alusel 1689,95€ ja JOR13-4685 alusel 342,69€), rendimaksetest 789,34 eurot (JOR13-4597 alusel 741,95€ ja JOR13-4685 alusel 47,39€), käibemaksust 270,76 eurot (JOR13-4597 alusel) ja leppetrahvist 57,53 eurot (JOR13-4597 alusel 40,00€ ja JOR13-4685 alusel 17,53€).
26.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel perioodi eest 01.10.2015 kuni 26.04.2018. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel oli kostjal solidaarselt liisinguvõtjaga seisuga 01.10.2015 võlgnevus hageja ees liisingulepingute nr JOR13-4597 ja nr JOR13-4685 alusel kokku summas 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-6534 7858,56 eurot (sh kuni liisingulepingute ülesütlemiseni summas 3150,27 eurot ja vara soetamisega seotud kahjuhüvitis 4708,29 eurot). Müügikahju summas 931,93 tekkis 03.08.2017. a, kui hagejal tekkis kohustus tasuda ValueExpert OÜ-le müügiarve nr 03033. Liisingulepingute JOR13-4597 ja JOR13-4685 üldtingimuste punktis 5.1. leppisid lepingupooled kokku, et mistahes makse tasumisega viivitamise korral on rendileandjal õigus nõuda rentnikult viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Summalt 7858,56 eurot on viivis perioodi eest 01.10.2015-03.08.2017, so 673 kalendripäeva eest, summas 7933,22 eurot (7858,56€ x 0,15% x 673kp) ja summalt 8790,49 perioodi eest 04.08.2017-26.04.2018, so 266 kalendripäeva eest 3507,41 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet põhinõude suuruseni, seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 8790,49 eurot.
27.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
28.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 51,14% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 511,37 eurot kostja kanda ja 488,63 eurot hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, samas ei ole kostjat menetluses esindaja esindanud ning eelduslikult ei ole kostjal menetluskulusid ka tekkinud.
29.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.