lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-6531/19

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 09.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-6531/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
JäätS § 69 lg 1TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 225 lg 4Volituse lõppemineTsMS § 330 lg 3Avalduste esitamise tähtajadVÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-23-6531

Tsiviilasi

Eesti Keskkonnateenused AS hagi Osaühing Psycho vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 331,64 eurot Hageja: Eesti Keskkonnateenused AS (10277820, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Artelli tn 15) Hageja lepinguline esindaja: Julianus Inkasso OÜ Kostja: osaühing PSYCHO (10851963, XXX ) Lihtmenetlus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta hageja 03.05.2024 esitatud seisukohad ja tõendid tähelepanuta ja 26.04.2024 taotlus rahuldamata.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Hagi kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2020 jäätmeveoteenuse osutamise lepingu. Hageja saatis kostjale 31.05.2020 arve HMO20007830, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Hageja nõuab lisaks põhinõudele 224,69 eurot ka seadusjärgset viivist kuni hagi esitamiseni (53,36 eurot) ja edasi samas määras ning võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist (30 eurot) VÕS 1132 lg 2 alusel.
2.Kostja vastuse kohaselt ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud. Hageja esitatud lepingut kostja ei allkirjastanud. Kostja on püüdnud kooskõlastada veograafikut, kuid vedu kas pole üldse toimunud, on toimunud valel ajal või kostja teadmata või ei vasta kostja vajadustele. Kostja on tasunud kõigi vedude eest, mis on vähegi vastavuses tema vajadustega. Kostja ei esitanud tõendeid, sest leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata.

Tsiviilasi nr 2-23-6531

3.Hageja leidis 03.07.2023 seisukohas, et jäätmeveoga liitumise kohustuslikkusest järeldub lepingu sõlmimise kohustuslikkus ja sellest omakorda lepingu sõlmimine. Hageja viitas Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 17 lg 1 ja esitas täiendava tõendina kirjavahetuse, milles on märgitud mh (dtl 607 ja hageja poolt uuesti esitatuna dtl 642 ja 648): „Võlgnevuste osas on Teile 30.06.2021 saadetud kiri VLJ-MK/2614-1: "30.06.2021. seisuga on meie poolt krediteeritud osaliselt eelmise aasta mai arve HMO20007830 summas 112.34€. Kreeditarve saadetakse eraldi raamatupidamisprogrammist. /.../ Tasumata on arve /.../ HMO20007830 summas 112.35€“.
4.07.07.2023 määrusega selgitas kohus, et hageja peab selgitama, kas tugineb lepingule ning kui mitte, siis võib järeldada, et kostja tuleb lugeda jäätmeveoga liitunuks. Kohus viitas ka Riigikohtu 25.09.2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 punktidele 54 ja 55, mille kohaselt tekib seadusest tulenev lepingusarnane võlasuhe, mida selle olemuse tõttu ei saa üles öelda ega täitmisest keelduda ning teenustasu määramise kord nähakse ette kohaliku omavalitsuse volikogu määruses. Pooltele selgitati ka tõendamiskohustust ning anti lõplike seisukohtade, taotluste ja tõendite ning soovi korral vastuhagi esitamiseks tähtaeg 14.08.2023.
5.Hageja 28.07.2023 seisukohas viidati, et ta on jäätmevedaja, kel on vastav luba ning viidati hageja veebilehele, mis olevat avalik ja sealt nähtuvat ka hinnakiri.
6.Kostja esitas 14.08.2023 väite, et kuivõrd väljaspool hooaega pole teenust kunagi osutatud, siis järelikult on ta olnud jäätmeveost vabastatud (dtl 657), ta on esitanud 2017. a vallale ka vastava avalduse. Kostja ei tea, kas vaidlusalust teenust on üldse osutatud, kuna see on väidetavalt toimunud hooajavälisel ajal.
7.Täiendavate seisukohtade püüdmise tõttu määras kohus otsuse kuulutamise aja, kuid uuendas 25.03.2024 määrusega asja arutamise ja andis määruses märgitu kohta seisukohtade esitamiseks kaks nädalat määruse kättesaamisest arvates. Kohus soovis saada informatsiooni poolte lepinguliste suhete kohta, sest kirjavahetusest nähtus kostja tegevuse hooajalisusega arvestamine, samuti arve krediteerimise ja hinnakirja kohta.
8.Kostja esitas seisukoha ja tõendid tähtaegselt, sh kreeditarve HMMA2100120, millega arvet HMO20007830 krediteeriti 112,34 euro võrra. Kostja esitas ka 18.07.2017 hagejale ja [email protected] aadressidele saadetud e-kirja, millega paluti hooajaväliseid sõite mitte teha.
9.Hageja on määruse kätte saanud AET kaudu 27.03.2024, esitanud taotluse tähtaja pikendamiseks 26.04.2024 ja seisukoha 03.05.2024.

OTSUSE PÕHJENDUSED

10.Menetluse uuendamise määrus on hagejale mitmel korral teatavaks tehtud ja sellega on tekkinud segadus. Hageja volitas end esinema Julianus Inkasso OÜ, kes on omakorda andnud volituse mitmele erinevale isikule. Hagiavalduse esitanud Irina Metsler-Verner on menetluse uuendamise määruse vastu võtnud 27.03.2024, kuid tähtaja pikendamise taotluse esitas S. Rahkema, kes võttis määruse vastu 12.04.2024. Kuivõrd tähtaeg hakkab kulgema alates sellest, kui esimene volitatud hageja esindaja määruse kätte sai, siis oli tähtaja pikendamise taotluse esitamise ajaks tähtaeg ammu möödunud. TsMS § 225 lg 4 sätestab, et esindatav võib esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. Kohtule ei ole teatatud Irina Metsler-Verneri volituse lõppemisest. Seetõttu jäävad hageja 03.05.2024 esitatud seisukohad ja tõendid TsMS § 330 lg 3 ja § 331 lg 1 kohaselt tähelepanuta ja 26.04.2024 taotlus rahuldamata.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-23-6531

11.Kui eeldada, et hagejal oli alus saata kostjale 31.05.2020 arve HMO20007830 summas 224,69 eurot, siis on ülal viidatud hageja esitatud kirjavahetusega ja kostja esitatud kreeditarvega üheselt tõendatud, et pärast kreeditarve HMMA2100120 kostjale saatmist saaks selle alusel nõuda kuni (224,69-112,34) 112,35 eurot. Seega on hagi selles osas, ca 50% põhinõude ulatuses ilmselt põhjendamatu.
12.Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-80-13 punktis 57 märgiti, et „Kõige problemaatilisem on lepingu mittesõlminud, kuid korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmeveo eest tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud. Seega peab õigus nõuda hagejalt tasu, sh tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord selgelt tulenema õigusaktist. Selline õigusakt tuleb kohtulahendis ka märkida.“
13.Seega tulnuks hagejal esile tuua oma nõude alus ehk miks nõutakse just selliseid summasid. Hageja enda hinnakirjaga seda tõendada ei saa. Hageja ei ole viidanud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele, mille alusel ta saaks lepingu puudumisel tasu nõuda.
14.Seetõttu ei ole võimalik nõude põhjendatust kontrollida ka selle 50% arve ulatuses, mida krediteeritud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuigi pooltel oli vaidlus ka selle üle, kas ja kui palju vedusid teostati, pole selles osas põhjust asjaolusid põhjalikult analüüsida. Kõik hageja tõendid selle kohta esitati hilinenult, mistõttu jääb tuvastamata kas vedusid toimus või ei toimunud.
15.Lisan siiski, et kirjavahetuse kohaselt ei lähtutud üldisest graafikust ning pooltel olid selles osas eri kokkulepped, mistõttu võib oletada, et veod võisid toimuda, seda enam, et seaduse kohaselt pidid veod toimuma. Samas ilmneb esitatud kirjavahetusest, et hageja keeldus võla tõttu vedusid tegemast, kuid viidatud Riigikohtu otsuse p 55 kohaselt: „Vedaja ja jäätmevaldaja võlaõiguslikule suhtele kehtivad võlaõigusseaduse üldised sätted võlasuhte kohta. Erinevalt lepingust puudub pooltel suhte olemuse tõttu aga võimalus see võlasuhe üles öelda või selle täitmisest keelduda, isegi kui jäätmevaldaja teenust ei soovi või jäätmeveo eest ei tasu.“ Seega on hageja oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud.
16.Ühtlasi ei saa nõustuda ka kostja käsitlusega. Viidatud otsuse punktis 54 selgitati, et „Lepingu olemasolu ei ole seaduse järgi korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise eelduseks, kuna liitumine toimub seaduse jõul. Seetõttu leiab kolleegium, et JäätS § 69 lg 1 loob jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte VÕS § 3 p 6 mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta.“ Üksikasjad peavad nähtuma omavalitsuse õigusaktist.
17.Seega tuleb kostjal edaspidi taotleda vabastust vastavalt seadusele, saavutada kokkulepe tühjendamise kohta või aktsepteerida paika pandud graafikut. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa end jäätmekäitluse korraldusest lihtsalt välja arvata. Hagi jääb rahuldamata, sest hageja jättis olulised asjaolud tõendamata, mitte seetõttu, et kostjal oleks alus teenuse maksmise eest keelduda.
18.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja