Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number

18. juuli 2019, Narva 2-19-9730

Kohtuasi

E A avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik: E A (isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva, e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-9730, E A pankrotiavalduses, seoses avaldaja avaldusest loobumisega.

Määrata Robert Sprengk ́le ajutise pankrotihalduri tasu 360.00 (kolmsada kuuskümmend) eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot).

Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 360.00 (kolmsada kuuskümmend) eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Advokaadibüroo Barrister OÜ (arvelduskonto AS SEB Pank XXX).

Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1(3)

E A esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on vara puudumine, töötus ja võlgnevused võlausaldajate ees. 27.06.2019 määrusega on E A ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. 16.07.2019 esitas haldur kohtule ajutise halduri aruande, milles tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Haldur esitas ka taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot), s.o kokku 432.00 eurot. Kohtuistungil 17.07.2019 selgitati võlgnikule ajaolusid ning menetluse käiku. Võlgnik loobus kohtuistungil esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisel pankrotihalduril vastuväiteid avaldusest loobumisele ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt, pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus leiab, et avaldaja taotlus pankrotiavaldusest loobumiseks on põhjendatud. Taotlus ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur esitas taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot), s.o kokku 432.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole avaldaja istungil vastu vaielnud. Ajutine pankrotihaldur palub tasu hüvitada riigi vahenditest. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus selgitab ka, et lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, siis lg 2 p 2 alusel on võimalik pool tasutud riigilõivust, s.o 05.00 eurot avaldajale tagastada. Tulenevalt lg 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. lg 6 alusel lõpeb riigilõivu 2(3)