Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Avaldaja II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad Carmen Tars, Mirjam-Mari Marastu Puudutatud isikud: OÜ Q (registrikood XXXXXXXX) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), BB (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja: CC
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018 määrus ja teha tsiviilasjas uus määrus, millega rahuldada XX avaldus OÜ Q juhatuse asendusliikme määramiseks ja jätta rahuldamata CC avaldus OÜ Q juhatuse asendusliikme määramiseks.
2.Määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmeks XX (isikukood XXXXXXXXXXX).
3.Määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmele XX-le OÜ Q arvel igakuiselt makstava tasu suuruseks 600 eurot (neto).
4.Maakohtu menetluskulud jätta OÜ Q kanda. Menetlusosalistel esitada soovi korral maakohtule maakohtu menetluskulude nimekirjad 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.
5.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Q kanda.
6.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest OÜ-le Q.
7.Võtta asja materjalide juurde XX poolt 06.11.2018 ja 19.11.2018 esitatud tõendid ning CC poolt 13.11.2018 esitatud tõendid.
8.XX määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. XX avaldus
1.16.07.2018 esitas XX Harju Maakohtule avalduse enda määramiseks OÜ Q juhatuse asendusliikmeks kuni uue juhatuse liikme määramiseni OÜ Q osanike poolt. XX palus määrata juhatuse asendusliikmele igakuiselt makstava tasu suuruseks 600 eurot neto. Avalduse tagamiseks palus XX kanda avaldaja kohta Harju Maakohtu registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et OÜ Q juhatuse ainuliikmeks on määratud XX kuni käesolevat tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Avalduse kohaselt on OÜ Q põhitegevusala disainialane tegevus. OO oli ettevõtte ainus juhatuse liige, kes suri 23.04.2018 ning kustutati juhatuse liikmena äriregistri B-kaardilt 02.05.2018. Endise juhatuse liikme surma hetkel oli tegemist aktiivselt tegutseva ja kasumlikult toimiva äriühinguga, kes vajab tegevuse jätkamiseks viivitamatult juhatuse liiget. OO järel pärisid võrdselt tema lapsed XX, YY ja BB. Pärandvara hulka kuulub ka 100%-line osalus OÜ-s Q. Kaaspärijad ei ole jõudnud juhatuse liikme määramise küsimuses kokkuleppele. Juhatuse liikmeta ei ole võimalik ettevõttel esitada aruandeid, tasuda üüri, tasuda oma lepingupartneritele töösolevate ja lõpetatud projektide eest ega sõlmida kokkuleppeid uute ja seniste lepingupartneritega.
3.XX arvates on tema sobiv kandidaat OÜ Q juhatuse liikmeks asumiseks. Ta on kursis ettevõtte tegevuse ja asjaajamisega, teab OÜ Q kliente ja koostööpartnereid. XX on töötanud OÜ-s Q enam kui 4 aastat, kuid faktiliselt olnud ettevõtte tegemistega kursis ning ettevõtte arengusse panustanud oluliselt kauem. Samuti on avaldajal piisavad akadeemilised teadmised ja kogemused, tal on omandamisel kõrgharidus rahvusvahelises ärijuhtimises. XX leiab, et ta suudab tagada OÜ Q tegevuse sujuva jätkamise, aidata kaasa ettevõtte säilimisele ja arenemisele.
4.Võimaldamaks XX-l panustada täies ulatuses OÜ Q juhatuse liikme ülesannete täitmisesse, palub avaldaja määrata kohtul juhatuse asendusliikme igakuiseks tasuks 600 eurot neto. Äriühingul on olemas rahalised vahendid juhatuse asendusliikmele juhatuse liikme tasu maksmiseks. Seisuga 31.05.2018 on ettevõtte omakapital 114 134,23 eurot. 2017. majandusaasta realiseerimise netokäive oli 252 546 eurot ja puhaskasum 3173 eurot.
5.Harju Maakohus rahuldas 17.07.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja määras tsiviilasja menetluse ajaks OÜ Q ajutiseks juhatuse liikmeks XX. Maakohus määras kanda registriosakonnas avatud registrikaardile kanne, et OÜ Q juhatuse ainuliikmeks on määratud XX kuni tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Puudutatud isikute seisukohad
6.YY oli nõus XX määramisega OÜ Q juhatuse asendusliikmeks.
7.BB ei olnud nõus XX juhatuse asendusliikmeks määramisega. CC avaldus
8.CC esitas 14.09.2018 maakohtule avalduse enda juhatuse asendusliikmeks määramiseks või alternatiivselt määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmeteks XX ja CC ühise esindusõigusega. Maakohus liitis avalduse 20.09.2018 määrusega käesoleva tsiviilasja menetlusse.
9.Avalduse kohaselt oli CC OO elukaaslane ning ta on BB seaduslik esindaja (ema). CC on hariduselt sisearhitekt, ta on osalenud äriühingu tegevuses ning on kursis ettevõtte tegevuse jaoks oluliste küsimustega. XX-l ei ole disainialast haridust, kõrghariduse omandamine on tal pooleli, tal puudub nii usaldusväärsus kui ka äritegevuse jätkamiseks vajalik kontaktivõrgustik. XX ei oska lugeda tehnilisi jooniseid, arvutada materjalide koguseid ega lahendada ilmnevaid insenertehnilisi probleeme. XX töötas küll ülikooli kõrvalt OÜ-s Q klienditeenindajana, kuid selline kogemus ei ole piisav ettevõtte tegevuse taaskäivitamisel ning jätkamisel.
10.XX on teinud lühikese aja jooksul otsuseid, mille majanduslik otstarbekus on äärmiselt küsitav, näiteks soovis ta osaühingusse võtta tööle oma elukaaslase, kes on hariduselt jurist. Ettevõtte senine tegevus ei ole kaasa toonud ulatuslikke õigusvaidlusi ning vajadusel on odavam osta vastavat teenust sisse mõnelt advokaadibüroolt. CC-l on alust arvata, et XX on korraldanud OÜ Q varade inventeerimise, millega kaasnes ulatuslik laojääkide mahakandmine. Taoline tegevus tekitab kahtlusi selles, et XX ei tegutse äriühingut juhtides osanike huvides ning soovib ettevõtte väärtust väiksemana näidates saada endale soodsamat tulemust ühisomandi lõpetamisel. Puudutatud isikute seisukohad
11.YY on vastu CC juhatuse asendusliikmeks määramisele. XX on sobivam kandidaat juhatuse asendusliikmeks, kuna on OÜ Q jaoks töötanud aastaid ning tänu sellele on tal olemas vastavad teadmised, oskused ning kogemused ettevõtte igapäevatoiminguteks.
12.XX on vastu CC juhatuse asendusliikmeks määramisele. OÜ Q on XX juhtimisel suutnud edukalt jätkata. Peale eelmise juhatuse liikme surma on XX tegelenud olemasoleva tooteportfoolio müügiga, turustamisega, ekspordiga ning arenguga. XX tegeleb ettevõtte toodete turustamisega nii Eestis kui välismaal eesmärgiga suurendada olemasolevate toodete eksporti. CC ei ole OÜ-s Q töötanud ega selle juhtimises osalenud. Arvestades
tekkinud konflikte XX ja CC vahel, ei ole XX ja CC koos juhatuse asendusliikmeteks määramine mõistlik. CC suutmatust äriühingut edukalt juhtida kinnitavad ka temaga seotud ühingute majandustulemused, kaks osaühingut on 2016. majandusaastad lõpetanud kahjumiga (vastavalt 2057 eurot ja 2082 eurot). Maakohtu määrus
13.Harju Maakohtu 24.10.2018 määrusega jäeti rahuldamata XX avaldus OÜ Q juhatuse asendusliikme määramiseks ning rahuldati CC avaldus. Maakohus määras CC OÜ Q juhatuse asendusliikmeks ning määras, et juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni OÜ Q osanike poolt. Menetluskulud jättis kohus OÜ Q kanda ja märkis, et menetlusosalised saavad soovi korral esitada menetluskulude nimekirjad 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
14.Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6 alusel võib mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole OÜ Q osanikud käesolevaks ajaks suutnud jõuda OÜ Q juhatuse liikme määramise küsimuses kokkuleppele. Seega on OÜ Q käesoleval ajal ilma juhatuseta ning ettevõtte normaalse majandustegevuse jätkamine on oluliselt raskendatud. Seadusliku esindaja puudumine seab ohtu puudutatud isiku majandusliku jätkusuutlikkuse ning tema õigused võivad jääda kaitseta. Seetõttu on kohtu hinnangul asendusliikme määramiseks olemas mõjuv põhjus. 23.04.2016 surnud OO oli OÜ Q ainuosanik ja juhatuse liige, millega seoses oli OÜ Q osa OOi pärandvara. OO järel pärisid võrdselt kolm kaaspärijat: XX, YY ja BB.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. XX ja CC paluvad kumbki ennast määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. Kohus leidis kõiki seisukohti arvesse võttes, et mõlema avaldaja puhul puudub alus arvata, et ta ei oleks suuteline juhatuse liikme ülesandeid täitma. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu või põhjendust, mis annaks kohtule võimaluse eelistada OÜ Q juhatuse asendusliikmeks ühte avaldajat teisele. Mõlemad avaldajad on kinnitanud oma nõusolekut hakata OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. Samuti on mõlemad avaldajad kinnitanud, et nad on teadlikud juhatuse liikme kohustustest. Kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis välistaksid avaldajate tegutsemise juhatuse liikmena. Seega on kohtule esitatud kahe sobiva juhatuse asendusliikme kandidaadid, kellel mõlemal on pädevust ja võimekust olla OÜ Q juhatuse asendusliige.
16.XX palub enda määramisel OÜ Q juhatuse asendusliikmeks määrata juhatuse asendusliikmele makstava tasu igakuiseks suuruseks 600 eurot (neto). Seevastu CC ei ole enda määramisel OÜ Q juhatuse asendusliikmeks tasu kindlaksmääramist palunud. Kuigi XX on välja toonud, et OÜ-l Q on olemas rahalised vahendid juhatuse asendusliikmele juhatuse liikme tasu maksmiseks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud juhatuse asendusliikmele tasu määramine, kuna avaldajate näol on tegemist OÜ Q ühisomanikega. Kohtu hinnangul ei eelda endale kuuluva äriühingu juhtimine tasu saamist. Kuna XX on enda määramisel OÜ Q juhatuse asendusliikmeks palunud määrata ka juhatuse asendusliikme tasu, kuid CC vastavat taotlust esitanud ei ole, leidis kohus, et mõistlik ja põhjendatud on määrata juhatuse asendusliikmeks isik, kes juhatuse asendusliikme
kohustuste täitmise eest tasu ei soovi. Seetõttu leidis kohus, et OÜ Q juhatuse asendusliikmeks tuleb määrata CC. Määruskaebus
17.Maakohtu määrusele esitas 06.11.2018 määruskaebuse XX, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis XX juhatuse asendusliikmeks määramata ning määras juhatuse asendusliikmeks CC. XX palub teha uue määruse, millega jätta CC avaldus rahuldamata ja rahuldada XX avaldus ning määrata tema OÜ Q juhatuse asendusliikmeks ning juhatuse asendusliikmele igakuiselt makstavaks tasuks 600 eurot (neto). Alternatiivselt, kui tasu määramine ei ole põhjendatud, taotleb XX enda määramist juhatuse asendusliikmeks tasu määramata. Ühtlasi taotles XX määruskaebuse tagamiseks maakohtu määruse täitmise peatamist.
18.Määruskaebuse kohaselt on CC määratud juhatuse asendusliikmeks üksnes põhjusel, et XX esitas oma avalduses taotluse temale juhatuse asendusliikme ülesannete täitmise eest tasu määramiseks, kuid CC seda ei teinud. Millegi rohkemaga maakohus CC määramist OÜ Q juhatuse asendusliikme ametikohale ei põhjendanud, kuigi XX tõi maakohtus esitatud dokumentides välja arvukaid argumente, miks sobib XX paremini OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. Kohtumäärus on seetõttu vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8, mille kohaselt peab kohus andma hinnangu kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Asjaolu, et CC ei taotlenud endale avalduses tasu määramist, ei tähenda, et ta ei võiks seda hiljem teha. Kui tasu määramine XX-le ei ole põhjendatud, siis oleks võinud maakohus jätta tasu määramata.
19.XX on töötanud OÜ-s Q enam kui 4 aastat, kuid faktiliselt olnud ettevõttega seotud oluliselt kauem. Tänu oma aastatepikkusele töökogemusele ja seotusele OÜ-ga Q tunneb XX OÜ Q kliente ja koostööpartnereid ning vastupidi. XX-l on piisavad akadeemilised teadmised ja kogemused OÜ Q juhatuse liikmena tegutsemiseks. OÜ Q kolmest kaasomanikust (pärijast) kaks soovivad, et OÜ Q juhatuse asendusliige oleks XX. CC pole kunagi näidanud OÜ Q vastu huvi, kuid leiab, et ta peaks kuuluma äriühingu juhatusse. Vastus määruskaebusele
20.CC vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. YY toetas määruskaebust. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega XX avaldus rahuldada ja CC avaldus jätta rahuldamata.
23.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samasugune õigus on määruskaebusele vastu vaidleval menetlusosalisel. Ringkonnakohus võtab asja juurde XX poolt 06.11.2018 ja 19.11.2018 esitatud tõendid ning CC poolt 13.11.2018 esitatud tõendid.
24.TsMS § 602 esimese lause kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Vaidluse all ei ole iseenesest asjaolu, et esineb mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 6 tähenduses OÜ-le Q juhatuse asendusliikme määramiseks. TsMS § 603 lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. XX ja CC on mõlemad palunud ennast määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmeteks.
25.Juhatuse liikme asendusliikmeks sobiva isiku üle otsustamine on maakohtu diskretsiooniotsus, kuid maakohus peab juhatuse liikme valikut ka sisuliselt põhjendama. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et mõlemad avaldajad on suutelised täitma juhatuse liikme ülesandeid, ning et esitatud ei ole ühtegi asjaolu või põhjendust, mis annaks kohtule võimaluse eelistada ühte avaldajat teisele. Samas asus maakohus seisukohale, et kuna üks avaldajatest on palunud määrata endale ka juhatuse liikme tasu, siis on mõistlik määrata juhatuse asendusliikmeks isik, kes kohustuste täitmise eest tasu ei taha.
26.TsMS § 605 lg 1 sätestab juhatuse asendusliikme õiguse nõuda juriidiliselt isikult tasu oma tegevuse eest. Tasu määramine on samuti kohtu diskretsiooniotsus ning kohus saab jätta tasu määramata, kuid tasu küsimine ei ole kolleegiumi hinnangul põhjus, miks üht juhatuse asendusliikme kandidaati eelistada teisele. CC ei ole oma juhatuse asendusliikme kandidaadi nõusolekut sidunud tasu saamisega, kuid see ei tähenda, et oleks välistatud tema õigus hiljem küsida ÄS § 184 lg 6 alusel osaühingu arvel hüvitist ja mõistlikku tasu.
27.Juhatuse asendusliikme määramisel peab kohus arvestama nii täidetavate ülesannete laadi ja keerukusega kui ka ametisse nimetatava isiku teadmisi ja praktilisi kogemusi konkreetses valdkonnas. Isiku võime täita juriidilise isiku juhtorgani asendusliikme ülesandeid sõltub paljuski konkreetse äriühingu struktuuri ning tegevusvaldkonna komplitseeritusest. Ametisse määratava isiku võimete hindamisel saab kohus lähtuda ka avaldaja ja teiste menetlusosaliste arvamustest. CC on enda juhatuse asendusliikmeks olemise sobivust põhjendanud sellega, et ta on hariduselt sisearhitekt, ta on osalenud äriühingu tegevuses ning on kursis ettevõtte jaoks oluliste küsimustega. CC ei ole selgitanud, kuidas ta äriühingu tegevuses osales, millised oli tema täpsed tööülesanded ning millised on ettevõtte olulised küsimused, millega ta kursis on.
28.XX on kohtule selgitanud, et teab ettevõtte kliente ja koostööpartnereid, kuna on töötanud OÜ-s Q enam kui 4 aastat, kuid faktiliselt olnud ettevõtte tegemistega kursis varasemalt. XX märgib, et ta on töötanud OÜ-s Q müügijuhi ametikohal. Ta omab teadmisi müügi- ja toomisvallas, tal on omandamisel kõrgharidus rahvusvahelises ärijuhtimises. XX on kohtule selgitanud, et peale eelmise juhatuse liikme surma on ettevõtte fookus suunatud olemasoleva tooteportfoolio müügile, turustamisele, ekspordile ning arengule. XX tegeleb ettevõtte toodete turustamisega nii Eestis kui välismaal eesmärgiga suurendada olemasolevate toodete eksporti.
29.XX määramist juhatuse asendusliikmeks toetab ka kolmas OÜ Q osanik YY, kuna XX-l on aastatepikkune töökogemus OÜ-s Q. Ta on kursis äriühingu tegemistega, klientidega ja koostööpartneritega. Peale OÜ Q endise juhatuse liikme surma on ta juhtinud ettevõtet edukalt – pooleliolevad projektid on lõpetatud ning lisandunud on uued kliendid.
30.Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhatuse asendusliikmeks on käesoleval juhul sobivam XX. XX on olnud OÜ-ga Q aastaid seotud, ta on töötanud samas ettevõttes ning on kursis OÜ Q tegevuse, klientide ja koostööpartneritega. Samuti on XX selgitanud, milliseid ülesandeid on ta täitnud peale OÜ Q endise juhatuse liikme surma ning millised on tema eesmärgid ettevõttega seonduvalt. Asja materjalidest ei nähtu, et CC-l oleks võrreldav seotus OÜ-ga Q. Samuti toetab XX juhatuse asendusliikmeks määramist kolmas osanik YY. XX avaldusest nähtub nii tahe kui nägemus äriühingu arendamiseks. Kolleegiumil puudub alus kahelda XX suutlikkuses täita professionaalselt juhatuse asendusliikme ülesandeid. Mis puudutab CC väiteid äriühingu varade väidetava ebaotstarbeka kasutamise kohta, siis need ei ole tõenditega kinnitatud. XX on nende osas andnud oma selgitused ning viidatud etteheited ei saa olla aluseks XX avalduse rahuldamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada, rahuldada XX avaldus ja määrata XX OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. ÄS § 184 lg 6 kohaselt kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Riigikohus on 07.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17 (p 16) selgitanud, et ametiaja kestus on määratud seadusega ja seda ei ole kohtumääruses vaja üle korrata. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud määrata XX ja CC juhatuse asendusliikmeteks ühiselt, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole nende suhted head, mis võib saada takistuseks äriühingu edukaks juhtimiseks. CC avaldus tuleb jätta rahuldamata.
31.XX on palunud määrata juhatuse asendusliikme tasuks 600 eurot (neto). TsMS § 605 lg 1 kohaselt võib TsMS §-s 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. XX on esitanud kohtule OÜ Q majandusnäitajate kohta tõendid, mille kohaselt oli OÜ Q omakapital 31.05.2018 seisuga 114 134,23 eurot. Menetlusosalised ei ole väitnud, et OÜ Q ei ole finantsiliselt suuteline sellises suuruses tasu maksma. Arvestades ettevõtte majanduslikku olukorda ja XX kirjeldatud tööülesannete iseloomu, on põhjendatud määrata OÜ Q arvel OÜ Q juhatuse asendusliikme tasuks 600 eurot (neto).
32.TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Q kanda. Maakohus on määruses märkinud, et kui menetlusosalised soovivad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb neil esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Sellest tulenevalt annab ka ringkonnakohus maakohtu menetluskulude nimekirja esitamiseks sama tähtaja. Ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja esitamiseks on ringkonnakohus menetlusosalistele juba tähtaja andnud. Menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirju määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks.
33.TsMS § 606 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Seega käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest OÜ-le Q. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.