Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 / 18

2-18-130679 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

OÜ NARVA EHITUSPROJEKT esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Narva linn, A. Daumani tn 9 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2018 projekteerimise töövõtulepingu nr 246. Lepingu esemeks oli tööprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamine Narva linnas A. Daumani tn 9 asuva korterelamu fassaadi renoveerimiseks. Lepingu järgi oli tööde maksumus 2 520 eurot koos käibemaksuga, millest 20%, s.o 504 eurot tasutakse 14 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ja ülejäänud 80%, s.o 2016 eurot tasutakse 14 päeva jooksul pärast projekteerimistööde üleandmist. Kostja tasus tööde eest esimese osa summas 504 eurot. Lepingu järgi oli tööde teostamise lõpptähtaeg 04.06.2018. Selleks ajaks pidi töövõtja üle andma projekti nii tellijale kui ka kohalikule omavalitsusele elektroonilise registri kaudu. Hageja valmistas ehitusprojekti ette ja esitas selle tellijale ja registrile 09.04.2018. Üheks kostja sooviks ehitusprojekti ettevalmistamisel oli vähendada keldrikorruse akende arvu niipalju kui võimalik ehitamise kulude vähendamiseks. Kostja soovis ära kaotada ca 50% olemasolevatest akendest. Nimetatud akende eesmärgiks on suitsueemaldamine. Esialgselt esitatud projektis püüdis töövõtja seda tellija soovi täita niivõrd kui see oli võimalik, arvestades ehitusstandardeid. Ehitusprojekti Päästeametiga kooskõlastamise etapis selgus, et suitsueemaldamise lahendus ei vasta kehtestatud ehitise tuleohutuse standardile. Päästeamet kohustas töövõtjat tegema projektis parandusi vastavalt nõuetele ja ametiga kokkuleppetule. Töövõtja informeeris sellest tellijat oma 30.05.2018 e-kirjas. 01.06.2018 vastas tellija, et selline variant temale kategooriliselt ei sobi ja nõudis, et töövõtja teeks nii nagu tellija soovib, s.o jätaks 50% akendest taastamata. Samal päeval (01.06.2018) selgitas töövõtja tellijale, et tema soovi ei ole võimalik täita, kuna see ei vasta kehtestatud nõuetele. Ühtlasi pakkus töövõtja tellijale 2 varianti: leping lõpetada vastavalt lepingu p-le 2.6 tellija käsundi täitmise võimatuse tõttu või aktsepteerida ehitusprojekti muudatusi vastavalt Päästeameti nõuetele. Tellija jäi 01.06.2018 vastukirjas oma nõudmiste juurde. Töövõtja täitis tellija käsundi ja esitas projekti tellija soovitud lahendusega. 14.06.2018 keeldus Päästeamet korduvalt projekti kooskõlastamisest seoses nõuetele mittevastavusega. Töövõtja teatas järjekordselt tellijale, et ilma Päästeametilt kooskõlastuseta puuduvad muud võimalused projekti lõpuleviimiseks, mistõttu tuleb teha projekti nõutavad parandused. Töövõtja saatis tellijale ka väljavõtte Päästeameti märkusega. Kuna tellija ei ole lepingust keeldunud, on töövõtja heas usus tegutsedes 2 / 18

2-18-130679 projekti parandanud ja korduvalt Päästeametile kooskõlastamiseks esitanud ja lõpuks on ka kooskõlastus saadud.

02.07.2018 esitas töövõtja kohalikule omavalitsusele ehitusteatise nr 1811201/05396 koos kooskõlastatud ehitusprojektiga, mille alusel tegi 07.08.2018 Narva Linnavalitsus haldusakti nr 1812994/00849, mis lubab kostjal vastavalt ehitusprojektile ehitada.

04.07.2018 saatis töövõtja tellijale tähitud kirjaga kooskõlastatud ehitusprojekti, projekteerimistööde valmiduse akti ja arve NEP18 22 ülejäänud osas, s.o summas 2 016 eurot. Arve maksetähtpäevaks oli 18.07.2018. Kuna tellija viivitas tähitud kirja vastuvõtmisega, saatis 10.07.2018 töövõtja talle meeldetuletuse koos kaaskirjaga, paludes kirja postkontoris vastu võtta. 11.07.2018 vastas tellija, et ei kavatse ehitusprojekti vastu võtta. Töövõtja kiri projektiga oli posti poolt tagastatud ooteaja möödumise tõttu. 14.08.2018 saatis töövõtja tellijale Narva Linnavalitsuse haldusakti nr 1812994/00849, millega lubati ehitada projekti alusel ning korduva arve ja oma vastuse. Kostja jättis oma maksekohustuse täitmata ja arve nr NEP18 22 täies ulatuses tasumata. Käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust tasunud.

Hageja on seisukohal, et pooltevaheline õigussuhe kvalifitseeritakse töövõtulepinguna. Tasu maksmine on töövõtulepingu alusel tellija (kostja) põhikohustuseks. Üldjuhul muutub töövõtja tasu maksmise nõue sissenõutavaks töö valmimisest. Tööd valmistati, s.t ehitusprojekt oli esitatud nii tellijale kui ka ehitisregistrile 09.04.2018, seega kooskõlas lepinguga. Projekteerimise valdkonnas kooskõlastuste taotlemine ja saamine on aeganõudev protsess, mida ei ole võimalik alati täpselt ette näha ja seetõttu jäetakse kooskõlastuste saamise aeg lepingu ajalisest raamest välja. Seega, vaatamata sellele, et projekti lõplikud kooskõlastused on saadud pärast lepinguga ettenähtud tähtaja möödumist, ei ole tegemist lepingu rikkumisega. Lisaks sellele oli Päästeameti kooskõlastuse saamine tingitud tellija juhistest. Hageja leiab, et kostja ei võtnud alusetult valmis tööd vastu. Vastavalt lepingu p-le 4.3 kui tellija keeldub ilma mõjuva põhjuseta valmis töö vastuvõtmisest, loetakse, et töö on vastu võetud alates töövõtja poolt tellijale töö lõpuleviimisest teatamisest. Töövõtja teatas tellijale töö lõpuleviimisest 04.07.2018 tähitud kirjaga, saates talle ühtlasi ehitusprojekti, akti ja arve. Kuna pooled on kokku leppinud töö üleandmises, mis on projekteerimise valdkonnas tavaline, arvestades, et kostja viivitas alusetult töö vastuvõtmisega, on hageja seisukohal, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 04.07.2018.

Töö vastuvõtmise esmane tagajärg on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Pärast töö vastuvõtmist kehtib eeldus, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, st et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub töö eest 14 päeva jooksul pärast töö üleandmist. Seega arvestades kokkulepitud maksetähtaega, muutus projekteerimistöö tasu teine osa sissenõutavaks 19.07.2018. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja töövõtulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 016 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 6.4 mis tahes lepingulise makse tasumisega viivitamisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise summa ei või ületada 10% lepingu summast, s.o 252 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et kostja on kohustatud maksma seisuga 21.01.2019 sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist projekteerimistöö tasu maksmisega viivitamise eest summas 196,91 eurot. Samuti peab 3 / 18

2-18-130679 hageja õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist 0,05% päevas tasumata jäetud projekteerimistasust iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 22.01.2019 kuni projekteerimistasu kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 55,09 eurot. Võlausaldaja võib nõuda võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: töövõtuleping (tl 29-43; 88-95); e-kirjavahetus (tl 44-53; 96-100), milles hageja teavitab kostjat, et esialgsele projektile ei anna Päästeamet kooskõlastust ja akende arv peab olema suurem; ehitusteatis koos märkustega tuleohutuse osas (tl 54-65); hageja 04.07.2018 kaaskiri ehitusprojekti edastamise kohta kostjale (tl 66; 101), milles hageja teatab kostjale, et projekt on valmis ja ehitisregistrile esitatud ja palub allkirjastada tööde vastuvõtu akti 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest; projekti valmiduse akt koos arvega (tl 67-68; 102); hageja 10.07.2018 e-kiri kostjale (tl 69; 103-104), millega hageja informeerib kostjat projekti saatmisest postiga ja palub dokumendid vastu võtta; kostja vastus hageja 10.07.2018 kirjale (tl 71; 105), kus kostja teatab, et ta ei võta dokumente vastu, kuna hageja ei ole kostja projekti kooskõlastanud; hageja 14.08.2018 e-kiri kostjale (tl 72; 106), millega hageja edastas kostjale selgituse (tlk 74; 107), et koostatud projekt vastab seaduse nõuetele, ehitustöödega võib alustada ja kostja ei sa lepingust taganeda põhjusel, et tema soovid ei vasta seadusele.

Hageja selgitas 27.02.2019 seisukohas kostja vastusele, et hageja koostas projekti selliselt, et selle alusel oleks võimalik ehitada. Hageja koostas projekti täies mahus ja vajalikud kooskõlastused olid saadud. Kostja ei ole tõendanud, millisele lepingu punktile hageja koostatud projekt ei vastanud. Hageja esitas kohtule tõendina ehitisregistrist väljavõtte menetluse käigu kohta, sellest nähtub, et hageja koostatud projekt oli esitatud 09.04.2018 ning projekti täiendused olid tehtud 02.07.2018 so enne kostja poolt lepingu lõpetamist. Kostja poolt uue projekti tellimine kolmandalt isikult ei tõenda, et hageja täitis omapoolsed kohustused mittenõuetekohaselt. Lepingus ei olnud pooled kokku leppinud akende arvus, seega kostja soovitud akende arvu puudumine ei tähenda, et projekt ei vastanud lepingu tingimustele. Ehitusprojekti kõlblikkuse põhikriteeriumiks on see, et projekti alusel oleks võimalik ehitada. Kostja ei ole mingil moel tõendanud, et tehtud projekt ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna kostja ütles lepingu üles pärast seda, kui töö oli tehtud ja registrisse esitatud, peab kostja tasuma kõikide lepingu lõppemise momendiks töövõtja tehtud tööde eest. Kostja võiks keelduda tasu maksmisest, kui hageja oleks lepingut rikkunud. Hageja leiab aga, et hageja ei ole lepingut rikkunud ja seetõttu on kostja kohustatud tasuma tehtud töö eest täies mahus.

Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja möönis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ehitusprojekti koostamiseks. Lepingu alusel on kostja tasunud ettemaksu summas 504 eurot ja ülejäänud osas s.o 2016 eurot on maksmata. Tööde alustamise kuupäevaks oli töövõtulepingus märgitud 12.02.2018. Elamu dokumentatsioonis puudus keldrikorruse plaan. Hageja tegi päringu Narva linna arhiivi ning keldrikorruse plaan saadi kätte 16.02.2018. Pärast keldrikorruse plaani kättesaamist edastas hageja selle kostjale akende arvu kooskõlastamiseks. Hageja ja kostja vahel oli kooskõlastatud, et keldrikorrusel 4 / 18

2-18-130679 peab olema 15 akent suurusega 1000 x 800 mm. Kostja jaoks oli kindlaks tingimuseks, et keldrikorrusel ei tohi olla rohkem kui 15 akent. Juhul, kui ehitada rohkem kui 15 akent, siis kallineb ehitustööde maksumus oluliselt. 05.04.2018 teatas hageja kostjale, et ehitusprojekt on valmis. Kostja tutvus hageja poolt ettevalmistatud eelprojektiga ja kiitis selle heaks. Hageja esitas projekti 09.04.2018 registrile. Hageja lubas, et ehitusprojekti kooskõlastamine võtab aega ca üks kalendrikuu ja suuri muudatusi ehitusprojektis ei teki. Hageja edastas ehitusprojekti elektroonselt ka kostjale ehituskonkursi väljakuulutamiseks. Hageja 05.04.2018 koostatud projektist tulenes, et keldrikorrusel on 15 akent suurusega 1000 x 800 mm. Kostja kuulutas viivitamata ajalehes „Город” välja konkurss ehitustööde teostamiseks. Samuti informeeris sellest ka tuttavaid ehitusfirmasid. Kuulutuses oli märgitud tööde maht: maja sokli soojustamine ja viimistlus akende paigaldamisega (armeeritud c-paketiga ) – 15 tk, sissekäikude kaldu varikatuste paigaldus – 3 tk ning tööde algus võimalikult 01.07.2018. Kostja sai 30.05.2018 hagejalt e-kirja, et hagejal tekkis probleem ehitusprojekti Päästeametiga kooskõlastamisel. Hageja väitis, et Päästeamet nõustub järgmise variandiga – keldrikorrusel paigaldatakse 21 akent, s.o 15 tk suurusega 1500 x 900 mm ja 6 tk suurusega 1200 x 900 mm. Sel juhul suureneks akende arv ja nende suurused. 30.05.2018 õhtul vastas kostja hagejale, et selline variant kostjale ei sobi. Hageja ja kostja vahel oli ehitusprojekt kooskõlastatud ning kostja palub jätkata töid kooskõlastatud projektiga. 01.06.2018 sai kostja hagejalt uue e-kirja, milles hageja selgitas kostjale, et hageja ja kostja vahel kooskõlastatud ehitusprojekti varianti ei ole võimalik kinnitada.

Kostja juhatuse liikmel V Gil on ettevõte, mis tegeles projekteerimisteenustega (OU N), ning V G on nimetatud valdkonnas asjatundja. Samuti konsulteeris kostja konsulteeris teiste asjatundjatega. Kõik asjatundjad väitsid, et hageja ja kostja vahel kooskõlastatud ehitusprojekti variant (s.o variant, milles on keldrikorrusel ettenähtud 15 akent) on täidetav ning vastab seaduste ja standartide nõuetele. Tegemist on projekteerija tavapärase tööga, s.t hageja peab kostjaga kooskõlastatud ehitusprojekti varianti Päästeametis kooskõlastuse saamiseks põhjendama. Sellepärast esitas kostja 01.06.2018 hagejale vastuse, milles teatas, et kostja ei ole nõus ehitusprojekti muutmisega ning palub lõpetada kostjaga kooskõlastatud ehitusprojekt. Pärast 01.06.2018 ei teatanud hageja kostjale, et ehitusprojektis oli tehtud muudatusi, hageja ei tutvustanud kostjale võimalikke muudatusi. Hageja ei ole ka töövõtulepingut üles öelnud, kasutades töövõtulepingu punkti 2.6.

Poolte vahel tekkisid juunis 2018 üksikud vaidlused seoses töövõtulepingu täitmisega. Kostja nõudis hagejalt jätta 05.04.2018 koostatud ehitusprojekt muutmata. Hageja aga väitis, et see on võimatu, kuna Päästeametil ei ole võimalik sellist ehitusprojekti varianti kooskõlastada. 10.07.2018 sai kostja hagejalt e-kirja, milles hageja teatas kostjale, et saatis 04.07.2018 kostjale tähtkirjaga aadressil Daumani 9, Narva asuva korrusmaja fassaadide osalise renoveerimise ehitusprojekti, aktid ja arve. Kostja esitas 11.07.2018 hagejale vastuse, milles teatas hagejale, et ei kavatse kostjaga kooskõlastamata ehitusprojekti, millega kostja ei olnud isegi tutvunud, vastu võtta. Hiljem sai kostja teada, et hageja saatis kohalikule omavalitsusele ehitusteatise nr 1811201/05396 juba 02.07.2018, s.o mitu päeva enne seda kui andis kostjale võimaluse valminud ehitusprojektiga tutvuda (hageja saatis kostjale ehitusprojekti tähitud kirjaga alles 04.07.2018). Hageja saatis kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti, mis ei olnud 5 / 18

2-18-130679 koostatud kostjaga kokkuleppel ja millele kostja vastu vaidles. Uues ehitusprojektis oli keldrikorrusel 24 akent, s.o isegi rohkem kui hageja 30.05.2018 e-kirjas kirjutas. Hageja 02.07.2018 ehitusprojekt ei olnud kostja poolt vastu võetud, kuna see oli koostatud vastuolus kostja huvidega. 02.07.2018 ehitusprojekti koostamisel eiras hageja jämedalt kostja soovitusi ja juhiseid. Seega ei olnud ehitusprojekt hageja poolt õigeaegselt koostatud. Eeltoodu alusel oli kostja sunnitud esitama hagejale töövõtulepingu ülesütlemisavalduse, mille andis kostja seaduslik esindaja V Gi hagejale 29.07.2018 isiklikult üle. Kuna ehitusprojekt ei olnud hageja poolt koostatud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, oli kostja sunnitud otsima uue projekteerija.

26.07.2018 sõlmis kostja projekteerimise töövõtuleping FIE-ga Y A. Poolte vahel oli mh kokkulepitud, et keldrikorrusel peab olema 15 akent suurusega 1000 x 800 mm. Tööde teostamise protsessis pöördus FIE Y A kostja nimelt hageja poole palvega anda nõusolek kasutada hageja 02.07.2018 ehitusprojekti. Hageja ei andnud kostjale luba kasutada ja korrigeerida 02.07.2018 koostatud ehitusprojekti. FIE Y A koostas kostja jaoks täiesti uue ehitusprojekti. FIE Y A kooskõlastas projekti Päästeametiga, millega oli lubatud keldrikorrusele ehitada 15 akent suurusega 1000 x 800 mm (see asjaolu lükkab ümber hageja väite, et keldrikorrusele 15 akna ehitamine on vastuolus seadusega).

M OÜ paigaldas kostja tellimusel elamu A. Daumani 9 Narva linn keldrikorrusele 15 akent suurusega 1000 x 800 mm. FIE Y A esitas kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti, mille alusel tegi Narva Linnavalitsus 30.01.2019 haldusakti nr 1912994/00108, mis lubab kostjal vastavalt ehitusprojektile ehitada. Hageja ja hageja lepinguline esindaja esitasid kostjale mitmel korral pretensioone, kus nõudsid arve nr NEP 18 22 summas 2 016,00 eurot tasumist. Kostja vastas iga kord hagejale, et hageja ei täitnud lepingust tulenevad kohustusi ning kostja ei olnud hageja tööd vastu võtnud, mistõttu on hageja pretensioonid alusetud ning kostja ei ole kohustatud hageja arvet tasuma. Kostja leiab, et hageja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele ning kostjal ei ole kohustust tasuda töö eest.

Koos vastusega hagile esitas kostja järgmised tõendid: hageja esialgse projekti (aprillikuu seisuga) seletuskiri (tl 122-136) ja selle edastamine kostjale (tl 121; 180181); kostja konkursi väljakuulutamine ehitustööde läbiviimiseks (tl 137-139, 182-183); ehitusfirmade esitatud hinnapakkumised ja aktid (tl 140-147; 184-188; 193-194); 29.07.2018 kostja ülesütlemisavaldus (tl 148-149; 189-190); hageja kiri, milles hageja ei luba uuel projekteerijal enda tööd kasutada (tl150-151; 191-192); Y A projekti alusel välja antud Narva linna haldusakt (tl 156-158); projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused (tl 160-175).

Kostja leidis 19.03.2019 esitatud seisukohas, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hageja töö vastab lepingutingimustele või mitte. Hageja arvamuse põhiväiteks on asjaolu, et lepingutingimused olid hageja poolt täidetud, kuna hageja poolt koostatud projekti alusel oli kostjale antud õigus ehitada ning sellega on lepingu eesmärk saavutanud. Kostja ei ole nõus hageja järeldusega. Kostja jääb seisukohale, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele, mistõttu oli kostjal õigus töövõtulepingu üles öelda. Ehitusprojekti koostamine ei ole iseenesest hageja põhikohustuse täitmine. Põhikohustuse täitmiseks on kostjaga kooskõlastatud ja kostja poolt heakskiidetud ehitusprojekti koostamine. Hageja ei saavutanud kokkulepitud tulemust, järelikult ei 6 / 18

2-18-130679 olnud „töö tehtud“ ja hageja põhikohustus ei olnud täidetud. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 sätestab, et ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Ehitusprojekti staadiumis kajastatud projektlahendused esitatakse tellijale kooskõlastamiseks. Eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Vastavalt hageja ehitusprojekti tehnilise ülesande p-dele 4 ja 5 oli hageja kohustatud pakkuma kostjale mitu lahenduste varianti ning oli ka kohustatud täitma kõik kooskõlastused (sh kostjaga). Kostja on seisukohal, et hageja tegevus on vastuolus ehitusinseneri kutseetikaga. Neil põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtuistung ja poolte täiendava seisukohad

26.03.2019 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et suuliselt oli kokku lepitud, et akende arv peab olema 15. Varem keldris olid aknad, kuid need olid ebaseaduslikult kinni müüritud. Esmalt koostas hageja projekti vastavalt kostja soovile, kuid sellist projekti Päästeamet ei lubanud. Hageja leidis, et akende arv on kostja sooviks, mitte lepingu tingimuseks. Seda soovi püüdis hageja täita, kuid see polnud võimalik. Hageja ei saanud teha projekti, mis ei vasta seaduse nõuetele. Samuti selgitas hageja, et kostja tellitud uue projekti järgi on aknad taastatud ning kohus andis hagejale tähtaja selle väite tõendamiseks.

Kostja esitas istungil uue projekti, milles oli ainult 15 akent. Kostja selgitas, et uus projekteerija sai uues projektis selgitada ja põhjendada sellist akende arvu ja sai Päästeametilt kooskõlastuse. Aknad on vajalikud selleks, et suits läheks ära ning arvestades, et keldris on ka kuus ust, siis selgus, et tegelikult oli vaja ainult kuut akent. Kostja ei hakanud enam uut projekti ümber tegema ja lõpuks jäi keldrisse 15 akent. Kostja selgitas, kui majas ei ole ette nähtud akende arvu, tuleb seda arvestada lähtudes pindalast, mida Päästeamet nõudiski. Seoses projekti muude osadega selgitas hageja, et projekt sisaldas ka muid osi. Kostja sellega ei nõustunud. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

Hageja esitas täiendava tõendina 15.04.2019 kirjavahetuse Päästeametiga (tl 224-284). Hageja on palunud selgitust kostja tellitud uue projekti kooskõlastamise kohta ning Päästeamet selgitas 29.03.2019 kirjas, et inspektor arvas, et kõik 30 akent jäävad, kuna plaanidel on tõesti aknad olemas, projekt on koostatud vastuoludega ning tuleohutuse osas ei ole mainitud, et pooled aknad müüritakse kinni. Päästeamet selgitas hagejale ka, et ehitusluba saab tühistada Narva Linnavalitsus. Hageja pöördus Narva linnavalitsuse poole ja Narva linn tegi tühistamise otsuse (tl 338). Hageja esitas ka tema koostatud projekti (tl 295-336) ja 14.08.2019 kirjad kostjale (tl 291-293), milles palub teostatud töö eest tasu maksta.

Kostja esitas 15.04.2019 täiendavad tõendid ja seisukohad. Hageja 27.02.2019 arvamuses ei ole hageja esitanud vastuväiteid, et keldrikorruse akende arv oli poolte vahel kooskõlastatud enne tööde algust. 26.03.2019 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et pooled olid enne tööde algust kooskõlastanud, et keldrikorrusel peab olema 15 akent. Seega leiab kostja, et tõendatud on asjaolu, et enne ehitusprojekti koostamist oli pooled kokku leppinud, et keldrikorrusel peab olema 15 7 / 18

2-18-130679 akent. Kostja rõhutab korduvalt, et akende arv oli tema jaoks väga tähtsaks ehitusprojekti osaks. Juhul, kui kostja oleks pidanud paigaldama 24 akent (nagu hageja ehitusprojektis), siis oleks kostja ehituskulu suurenenud 6 240,30 euro võrra. Hageja koostatud ehitusprojektis ei olnud põhjendatud, et suitsueemaldamiseks on vajalik taastada üksnes 15 akent. Hageja ehitusprojekti tuleohutust puudutav osa on puudulik (ca 1,5 lehte) ja põhjendamatu. Nii nt projekti p-st 4.2.3 tuleneb, et korterelamu ruumides on põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Ei ole selge, miks hageja lähtub antud põlemiskoormuse suurusest. Põlemiskoormuse andmed võetakse tellijalt või mõõdetakse vahetult kohal. Hageja ei ole elamus käinud ega vastavaid mõõdistusi teinud. P-st 4.3 nähtub, et keldrikorrusel suitsu eemaldamiseks kohandatavate avade kogupindala on 1,7% keldrikorruse pindalast. Ei ole selge, kust hageja antud numbri võttis. FIE Y A ehitusprojektis on tuleohutust puudutav osa väga põhjalik (s.o 6 lehte), kõik tehtud järeldused on seletatud ja põhjendatud (sh on toodud vastavad arvestused). Seletuskirja p-des 5.10 ja 5.11 on toodud (s.o põhjendatud ja arvestatud) suitsueemaldamiseks vajalikud andmed. Eesti Standardi EVS 812-8:2018 «Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus.» p-st 11.6.6 tuleneb, et hoones tuleb taastada keldrikorrusel aknad, mis hoone projektis olid ette nähtud suitsu eemaldamiseks. Seega standardist nähtub, et piisab üksnes nende akende taastamisest, mis olid suitsu eemaldamiseks ette nähtud. See ei tähenda, et tuleb taastada kõik aknad. Aknad võivad olla ettenähtud nt keldriosade valgustuseks jne. Selleks, et kindlaks määrata suitsu eemaldamiseks vajalikud pinnad (s.o akende ja uste arv) on vajalik teha teatud arvestused. Hageja ei ole seda oma ehitusprojektis teinud. Kostja esitas võrdlemiseks hageja projekti ja uue projekti, mis on koostatud Y A poolt (tl 343-416). Samuti esitas kostja hageja hinnapakkumise (tl 417). Uus ehitusprojekt oli tellijaga kooskõlastatud ja selle kohta oli tellija esindaja andnud allkirja.

Kostja vaidles 30.04.2019 seisukohas hageja esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu. Hageja ei ole põhjendanud tõendite esitamise vajadust, samuti on esitatud kirjad vene keeles. Kostja esitas tõendina Narva linna 22.04.2019 otsuse (tl 424), millega tühistati hageja poolt tehtud projekti kohta ehitamiseks antud luba, kuna hageja projekt ei olnud tellijaga kooskõlastatud.

Hageja leidis 10.05.2019 seisukohas, et hageja koostatud projekt vastab seaduse nõuetele ja võimaldab selle alusel ehitada, mida tõendab see, et hageja koostatud projekti alusel väljastati ehitisteatis. Hageja koostatud projekt vastab nii seaduse kui ka lepingu tingimustele ning kostja keeldumine tööde tasumisest ei ole põhjendatud ega seaduslik. Kostja etteheide hageja koostatud projekti osas seisneb ainult selles, et projektiga ettenähtud akende arv ei vasta kostja soovidele. Hageja esitas tõendina kirjavahetuse, millest tulenevalt seletas hageja väga hästi kostjale, et kostja soovitav akende arv ei vasta tuleohutuse normidele. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja koostatud projekt on vigadega ja ei ole ehitamiseks sobiv. Kostja viitab FIE Y A koostatud projektile, selgitades asjaolu, et aknaid oli võimalik projekteerida vastavalt kostja soovidele. Hageja esitas tõendid, millest tulenevalt FIE Y A koostatud projekti alusel väljastatud ehitisteatis oli tühistatud, kuna projekt on koostatud vigadega ja vead on tehtud nimelt akende arvu osas (tuleohutuse normide rikkumine). Seega ei tõendanud kostja seda fakti, et hageja ei teinud tööd kokkulepitud mahus või nõutava kvaliteediga. Hageja palub hagi rahuldada.

8 / 18

2-18-130679

Kostja põhjendas 10.05.2019 täiendavalt, et hageja poolt 15.04.2019 esitatud tõendid (ennekõike Narva Linnavalitsuse otsus nr 1912999/00100 ja hageja seadusliku esindaja kirjavahetus Päästeametiga) on asjakohatud. 09.05.2019 tegi Narva Linnavalitsus otsuse nr 1912999/00144 (tl 436-437), millega tühistas enda 01.04.2019 otsuse nr 1912999/00100. See tähendab, et FIE Y A ehitusprojekti suhtes 30.01.2019 tehtud haldusakt nr 1912994/00108 on kehtiv. Haldusakt nr 1912994/00108 (30.01.2019) lubab kostjal vastavalt ehitusprojektile ehitada. Kostja rõhutab täiendavalt, et hageja 02.07.2018 ehitusprojekt on koostatud kostja soovitusi ja huve arvestamata (hageja 02.07.2018 ehitusprojekti suhtes oli Narva Linnavalitsuse poolt 07.08.2018 tehtud haldusakt nr 1812994/00849, kuid see haldusakt oli Narva Linnavalitsuse otsusega nr 1912999/00133 (22.04.2019) tühistatud. Hageja rikkus projekteerimise töövõtulepingu p-d 2.1, 2.2., 2.13.-2-15. Kostja esitas täiendava tõendina vaide (tl 432-434) ja Narva linna otsuse, millega tunnistati kehtetuks 01.04.2019 otsuse nr 1912999/00100 (tl 436437).

26.03.2019 kohtuistungil teatas kohus pooltele, et otsus tehakse avalikult teatavaks 31.05.2019. Kuid seoses poolte esitatud uute tõenditega ja samuti selleks, et vältida poolte jaoks kohtuotsuse üllatuslikkust, uuendas kohus 28.05.2019 määrusega asjas menetluse ja andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks ning määras istungi 18.06.2019.

Hageja esitas 04.06.2019 tõendid, millest tulenevalt FIE Y A poolt koostatud projekti alusel väljastatud ehitisteatis oli tühistatud, kuna projekt on koostatud vigadega ja vead on tehtud nimelt akende arvu osas (tuleohutuse normide rikkumine).

Kostja esitas 11.06.2019 seisukoha, milles leiab, et hageja esitatud kirjavahetus Päästeametiga ei tõenda, et kostja tellitud uus projekt ei vasta nõuetele. Uus projekt oli kooskõlastatud ja selle alusel on võimalik ehitada. Kostja esitas tõenditena Narva linna otsused (tl 472-476), mis tõendavad, et Y A poolt koostatud projekti alusel on lubatud ehitada ja hageja koostatud projekti alusel antud luba on tühistatud, kuna projekt ei olnud kostjaga kooskõlastatud.

Kohtuistungil 18.06.2019 leidis hageja, et tema kui projekteerija ei saa lähtuda ainult tellija soovidest, s.t tellija ei saa ette öelda, kui palju aknaid peaks olema. Selles osas peab projekteerija lähtuma seadusest. Hageja selgitas, kui kvaliteet ei ole otseselt seadusega ette nähtud, tuleb lähtuda keskmisest kvaliteedi nõudest. Eestis kehtib standart EV S812-82018. Hageja koostas projekti vastavalt sellele standardile. Hageja rõhutas ka seda, et hageja tegi valmisprojekti ning alles siis sai kostjalt teada akende arvust. Kostja pole kunagi esitanud pretensiooni, et projekt ei vastanud ehitusstandardile.

Kostja leidis istungil, et hagejale oli teada, et peab olema 15 akent. Selline arv oli võimalik ja seda kinnitab hiljem koostatud teise projekteerija projekt, mis oli Päästeameti poolt kooskõlastatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

28.06.2019 esitatud lõplikus seisukohas leidis hageja, et hageja koostatud projekt vastas lepingu tingimustele ja lepingu eesmärk oli saavutatud. Lepingu p-s 1.2 on ette nähtud, et projekt peab vastama standardile EVS932:2017, teisi nõudeid ei olnud esitatud. Lepingus ei ole ette nähtud, et projekt peab vastama kõigile tellija soovidele. Pärast lepingu sõlmimist hakkas kostja nõudma hagejalt projekti muutmist, mida hageja püüdis 9 / 18

2-18-130679 teha, kuid muudatusi ei õnnestunud Päästeametiga kooskõlastada. Hageja selgitas ka, et projekt oli kostjale saadetud 05.04.2018 kirjaga ja 09.04.2018 hakkas kostja korraldama konkurssi ehitustööde alustamiseks, seega oli tema projektiga rahul ja hakkas hageja koostatud projekti kasutama. Seega aktsepteeris kostja faktiliselt kostja koostatud projekti. Alles juunis 2018 hakkas kostja esitama etteheiteid projekti akende osas. Juulis keeldus kostja projekti formaalselt vastuvõtmisest ja esitas ülesütlemisavalduse, märkides ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et projekt ei vasta standardile EVS8128:2001. Hageja rõhutas, et sellist standarti pole olemas ning hageja koostatud projekt vastab lepingus kokkulepitud standardile. Seetõttu leiab hageja, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest kunstlikult väljamõeldud põhjustel. Tööde vastu võtmata jätmine ei mõjuta tasu sissenõutavaks muutumist. Kostja pidi 10 päeva jooksul tööde üleandmisest tööd vastu võtma. Valmis tööd oli kostjale üle antud 05.04.2018 ning kostja ei ole 10 päeva jooksul keeldunud tööde vastuvõtmisest. Seega tuleb lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud. Kostja ei saa keelduda tööde eest tasumisest, kuna tehtud projekt vastas nii seaduse nõuetele kui ka lepingutingimustele. Hageja leidis ka, et kostja nõuded projekti muutmiseks on käsitletavad lisatöödena. Hageja on seisukohal, et töö oli vastu võetud, tasu on muutunud sissenõutavaks ja kostja peab tehtud töö eest tasu maksma.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on sõlminud töövõtulepingu ehitusprojekti koostamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lepingu järgi maksumust täies ulatuses tasunud. Poolte vahel on põhiliseks vaidluseks, kas töö vastas lepingutingimustele, kas töö oli tellija pool vastu võetud ning sellest tulenevalt kas kostjal on kohustus koostatud projekti eest tasu maksta ja millises summas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel kohustub üks isik töövõtulepinguga (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt töövõtulepingusse märgitud. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Töövõtja, kui professionaali, kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg 3. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenesid tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute 10 / 18

2-18-130679 koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele.

Riigikohus on leidnud, et VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldusena ei pea töövõtja ise lahendusi pakkuma. Töövõtjal ei ole üldjuhul selliseid võimalusi, et projekteerida tööd ise või pakkuda ise arhitektuuriliselt ja tehniliselt sobivaid lahendusi juhul, kui tellija soovib varasemaid projekte muuta. Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui töövõtja rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-177-11 p 13). Samuti ei ole VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eelduseks töövõtja teadmine ehituse käigus projektis tehtavatest muudatustest juba lepingu sõlmimisel.

Töövõtja peab lähtuma töö tegemisel tellija soovidest, kuid sellega kaasneb töövõtja kohustus informeerida tellijat võimalikest riskidest. Samas ei ole tegemist siiski absoluutse kohustusega. Nimelt ei tohiks töövõtja lähtuda tellija juhistest siis, kui nende täitmisel rikuks töövõtja õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Seega antud juhul tuleb kohtul kõigepealt vastata küsimusele, millistes töö omadustes olid tellija ja töövõtja kokku leppinud ning järgnevalt analüüsida, kas tellija soov vastas seaduse nõuetele ja kas töövõtja oleks pidanud tellija juhist järgima. Kui 15 akna projekteerimine ei ole õigusaktidega lubatud, pidi töövõtja sellest tellijat informeerima ning kui tellija jääks oma soovi juurde, oleks töövõtjal olnud võimalus keelduda töö tegemisest ja lepingust taganeda.

Poolte vahel oli 31.01.2019 sõlmitud töövõtuleping nr 246 (tl 29-43, 88-93), millega kohustus hageja koostama ehitusprojekti järgmises mahus: 1) projekti arhitektuurne osa (sokli soojustamine ja viimistlemine, külgfassaadide soojustamine ja viimistlemine, lodžade piirete soojustamine ja viimistlemine, lodžade klaasimine); 2) ehituskonstruktsioonide projekt; 3) ehitusteatise ettevalmistamine ja esitamine kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu. Lepingu p-ga 1.1. kohustus töövõtja teostama töid selliselt, et töö vastaks kehtivatele normidele ja tingimustele. Lepingu p-s

Poolte vahel on vaidlus selles, et keldrikorruse akende arve ei vastanud tellija soovile, mis on olnud mittemaksmise põhjuseks. 18.06.2019 istungil selgitasid ja täpsustasid pooled, et muid aspekte projektist ei ole vaidlustatud (tl 483). Seega analüüsib kohus projekti vastavust lepingu tingimustele akende arvu osas. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ei olnud akende arvus kokku lepitud, samuti ei olnud akende arvu ettenähtud tehnilises ülesandes (tl 209-210).

Kostja esitatud e-kirjast (tl 120) nähtub, et hageja esitas projekti 05.04.2018. Kostja esitas 05.04.2018 ka projekti osalise väljavõtte (tl 122-136). Selle projekti alusel 11 / 18

2-18-130679 kuulutas kostja konkursi ehitustööde teostamiseks (tl 137-139) ning esitatud ehitusfirmade hinnapakkumistes on arvestatud akende arvuga 15 (tl 143-144, 184-188). 05.04.2018 projektis oli akende arvuks nähtud ette 15, projekt oli kostja poolt kooskõlastatud. Sellest järeldab kohus, et hageja oli teadlik akende arvust ja lähtus sellest projekti koostamisel. Kuna hageja koostas 05.04.2018 projekti 15 aknaga ja esitas selle ehitisregistrisse kooskõlastamiseks, siis eeldas hageja, et projekt vastab ehitusnõuetele. Sellest, et selline lahendus ei sobi, sai hageja teada ehitisregistri kaudu märkuste saamisel. Seega projekti koostamisel ei teadnud hageja, et selline akende arv ei vasta seaduse nõuetele.

Hagiavalduses märkis hageja: „Üheks kostja sooviks ehitusprojekti ettevalmistamisel oli see, et mitte taastada niipalju keldrikorruse aknaid kui võimalik ehitamise kulude vähendamiseks. Kostja soovis ära kaotada ca 50% olemasolevatest akendest. Nimetatud akende eesmärgiks on suitsueemaldamine. Esialgselt esitatud projektis püüdis töövõtja seda tellija soovi täita niivõrd, kuivõrd see oli võimalik, arvestades ehitusstandardeid. Ehitusprojekti Päästeametiga kooskõlastamise etapis selgus, et suitsueemaldamise lahendus ei vasta kehtestatud ehitise tuleohutuse standardile, seoses millega kohustas Päästeamet töövõtjat teha parandusi projektis vastavalt nõuetele ja ametiga kokkuleppetule.“

Ehitisregistris 26.04.2018 tehtud märkusest (tl 55) tuleneb, et projekteerimisel tuleks aluseks võtta standart EVS 812-8:2011 ja majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 lg 1 p 1. Märkuse kohaselt peavad keldrikorrusel säilima sinna esialgselt ettenähtud avad, projektis on aga ettenähtud osaline akende kinnimüürimine ehk suitsueemaldamise lahendus ei vasta nõuetele – määruse nr 97 § 22 lg 1 p-le 7.

Kuna hageja koostas 05.04.2018 projekti 15 aknaga, oli hageja teadlik kostja soovist ja järelikult oli akende arvus eelnevalt kokku lepitud. Kohus ei saa nõustuda hageja arvamusega, et tegemist oli ebaolulise tingimusega ja projekti ebaoluliste puuduste tõttu ei saanud kostja jätta projekti vastu võtmata. Esiteks kostja on korduvalt menetluse käigus rõhutanud, et tema jaoks oli tegemist olulise tingimusega, kuna akende suurem arv suurendaks ka ehituskulusid u 6200 euro võrra (tl 159, 194). Teiseks iga projekti puhul on tähtis akende arv, kuna see mõjutab lisaks tuleohutusele ka välisfasaadi vaadet. Välisfasaadi muutmisel tuleb seda osa projektis kajastada ja põhjendada ehitusseadustiku (EhS) paragrahvide alusel, nagu ka nt lodžade klaasimine. Keldrikorruse akende arv on projekti lahutamatuks osaks ja tegemist on olulise tingimusega nii tellija jaoks kui ka projekteerimise seisukohalt. Seega kuigi lepingus ei olnud eraldi kokku lepitud akende osas, tuleb ikkagi lugeda akende arvu lepingu oluliseks tingimuseks. Hageja seaduslik esindaja selgitas 26.03.2019 istungil, et suuliselt oli akende arvus kokku lepitud ja hageja oli teadlik, et kostja soovib 15 akent (tl 214). Hageja kinnitas istungil, et ta püüdiski teha projekti 15 aknaga, kuid seda projekti Päästeamet ei kooskõlastanud.

Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 44-53; 94-100) nähtub, et akende osas on vaidlus tekkinud 30.05.2018-01.06.2018. Kirjavahetusest selgub ka kostja kindel soov, et akende arv oleks 15. Kui hageja ei saanud kostja juhist täita oleks hagejal olnud õigus lepingust taganeda. Hageja ei ole aga lepingust taganenud.

12 / 18

2-18-130679

Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et pooled on kokku leppinud projekti omaduses – 15 akent keldrikorrusel. Tegemist oli olulise lepingu tingimusega ja see oli täitmiseks kohustuslik.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas 15 akent vastab õigusaktide nõuetele. Kui õigusaktide kohaselt ei ole 15 akna projekteerimine lubatud, siis vastas hageja tehtud projekt lepingutingimustele. Töövõtja ei saa lähtudes tellija juhistest rikkuda õigusnorme.

Siseministri 30.03.2017 määruse “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” nr 17 (edaspidi määrus nr 17) § 5 lg 2 p 1 alusel jaotatakse hooned tuleohutusest lähtuvalt järgmistesse tuleohutusklassidesse: 1) tulekindel (tähis TP1) – hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Määruse nr 17 § 7 lg 3 alusel jagunevad TP1-klassi kuuluvad hooned või TP2-klassi kuuluvad kolme- kuni kaheksakorruselised hooned eripõlemiskoormuse järgi järgmistesse rühmadesse: 1) üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks raamatukogu koos hoidlaga, laoruum ja arhiiv, kus hoiustatakse põlevmaterjale; 2) 600–1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks kauplus, näitusehall, raamatukogu ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuum ning eluhoone kelder, milles on hoiuruume, välja arvatud tehniline kelder; 3) alla 600 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks eluhoone, majutusruum, ravi- ja hoolekandeasutus, kinnipidamishoone, restoran, büroohoone, kool, spordisaal, teater ja kirik. Määruse nr 17 § 38 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel peab tulekahju korral olema võimalik eemaldada hoone kõikidest ruumidest soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse kas ühel või mitmel järgmisel viisil: 1) ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning põrandapinnast avatavate või ohutult purustatavate luukide, akende või uste kaudu, kusjuures ohutult purustatavad aknad peavad asuma esimesel korrusel ja asuma põrandapinnast käeulatuses.

Määruse nr 17 § 3 lg 4 alusel loetakse ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks, kui tulekahju puhkemise korral on arvestatud inimeste ohutusega ja varavõi keskkonnakahju minimeerimisega ning kui: 1) ehitis vastab määruses sätestatud piirväärtustele; 2) ehitis vastab asjakohasele tehnilisele normile; 3) ehitis vastab asjakohasele standardile või 4) oluliste tuleohutusnõuete täitmine on tõendatud analüütiliselt (edaspidi analüütiline tõendamine).

Õigusaktid ei näe ette konkreetset akende arvu üheksakorruselise korterelamu puhul või konkreetse keldri pindala puhul. Suitsueemaldamise lahendust tuleb arvestada lähtudes paljudest erinevatest aspektidest, s.h keldri pindalast, lae kõrgusest, lisaks akendele ja uste arvust, aga ka sellest, kas keldris hoiustatakse põlevaid asju, millisest materjalist on välis- ja siseseinad jms. Kohus leiab, et üksnes plaani järgi akende arvust lähtudes ei ole võimalik vastata küsimusele, kas akende arv on piisav suitsueemalduse tagamiseks. Selleks ongi ettenähtud projektis seletav osa, milles tuleb suitsueemalduse lahendust põhjendada ja välja tuua vajalikud arvestused. See tähendab, et tuleohutusnõuete täitmist on võimalik tõendada määruse nr 17 § 3 lg 4 p 4 mõttes analüütiliselt.

Hageja 05.04.2019 projekt ei sisalda ühtegi põhjendust ega arvutust (tl 131-132), samuti ei ole põhjendusi uues hageja koostatud projektis. Seega vastas hageja projekt küll õigusaktide formaalsetele nõuetele (projektis olid kõik projekti osad välja toodud), kuid ei vastanud õigusaktide sisulistele nõuetele. 13 / 18

2-18-130679

Ehitisregistris 26.04.2018 tehtud märkusest (tl 55) tuleneb, et keldrikorrusel peavad säilima sinna esialgselt ettenähtud avad, projektis on aga ettenähtud osaline akende kinnimüürimine ehk suitsueemaldamise lahendus ei vasta nõuetele – Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 lg 1 p-le 7. Määruse § 22 lg 1 p 7 alusel esitatakse ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti tuleohutuse osas vähemalt: jagunemine suitsutsoonideks ja suitsueemalduse põhimõtted; korruseplaanidel näidatakse suitsueemaldamise jaoks kavandatud aknad ja luugid. Antud säte ei reguleeri konkreetset akende arvu, vaid ehitusprojektis tuleb välja tuua suitsueemaldamise põhimõtted, s.t tuleb seda põhjendada ja analüüsida. Kuna hageja projektis ei olnud analüüsi välja toodud, ei saanudki hageja projekt õigusaktide nõuetele vastata ja seega ei vastanud projekt ka lepingutingimustele. Põhjendamise vajadust kinnitab ka hageja kirjas (tl 96) märgitu, et hagejal õnnestus veenda inspektorit, et osa akentest võib jätta taastamata, s.t et põhjendamisel oli võimalik akende arvu vähendada.

Lisaks tellija soovidele peab töö vastama õigusaktidele ja olema seadustega kooskõlas. Hageja teine projekt vastas küll tuleohutusnõuetele, kuid ei arvestanud töö tegemisel kokkulepitud omadust – akende arvu. Seega mõlemad hageja koostatud projektid ei vastanud lepingu tingimustele.

Kohus leiab seega, et töö ei vastanud lepingutingimustele.

Lepingu p 2.6 sätestab, et kui tellija antud korraldus ohustab töö teostamist käesolevas lepingus kokkulepitud nõuete, õigusaktide või projekteerimise hea tavaga, on töövõtja kohustatud tellijale ette teatama võimalikest ebasoodsatest tagajärgedest, mida on põhjustanud tellija korralduse täitmine, ning tegema tellijale ettepaneku muuta oma korraldust. Juhul kui tellija ei muuda oma korraldust, on töövõtjal õigus lepingust taganeda eeldusel, et töövõtja on tellijale vähemalt 1 nädal enne lepingust taganemise avalduse esitamist kirjalikult ette teatanud oma kavatsusest lepingust taganeda. Sel juhul kohustub tellija tasuma töö eest, mis on teostanud töövõtja lepingust taganemise hetkel.

Seega kui hageja koostas esimese projekti ega saanud seda kooskõlastada, oli hagejal võimalik lepingust taganeda ja nõuda tasu maksmist tehtud töö eest. Hageja ei taganenud lepingust, vaid asus projekti muutma.

Lepingu p 9.1 kohaselt võib lepingut muuta poolte vastava kokkuleppe alusel, mis on lepingu lisaks. Lepingu p 10.1 järgi loetakse kõik sõnumid, teated, nõuded, kokkulepped ja muud tahteavalduse omadustega dokumendid, mis on seotud lepingu täitmise ja lepingust tulenevate vaidlustega teisele poolele teatatuks, kui need tahteavaldused on edastatud teisele poolele allkirja vastu või on saadetud poolele tähtkirjaga lepingus toodud poole aadressile ja saatmise päevast on möödunud 7 tööpäeva. Tahteavalduse võib edastada poolele ka elektrooniliselt eeldusel, et tahteavaldust on võimalik taasesitada kirjalikus vormis ning on olemas kättesaamise kinnitus adressaadist poole poolt. Hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu tingimuste muutmiseks akende arvu osas (tl 96), kuid kostja ei olnud sellega nõus (tl 97). Seega ei olnud esialgselt kokku lepitud töö omadused muudetud ja hageja ei saanud teha projekti suurema akende arvuga.

VÕS § 636 lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 642 lg 1 alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, 14 / 18

2-18-130679 isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 alusel töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 644 alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Esialgse projekti osas teatas kostja hagejale, et akende arvu muutmine ei ole võimalik. Seega andis hageja kohe kostjale teada, et projekti muutmine ei tule kõne alla. Kostja on palunud koostada projekti nõuetekohaselt (on palunud rangelt järgida tehnilist ülesannet), mis nähtub 30.05.2018-01.06.2018 kirjavahetusest (tl 94-95). Seega väljendas kostja hagejale pretensioone töö osas sisuliselt kohe pärast seda, kui hageja informeeris töö kooskõlastamata jätmisest. Kostja on viidanud oma seisukohtades sellele, et hageja ei ole enne juunit 2018 projekti osas pretensioone esitanud. Samas arvestades, et aprillis 2018 esitatud projekt oli koostatud lähtuvalt kostja soovidest, siis puudus ka võimalus ning vajadus varasemalt pretensioone esitada.

Teise projekti saatis hageja kostjale tähitud kirjaga 04.07.2018 (tl 66, 101) koos akti (tl 67, 102) ja arvega (tl 68). Hageja ise möönis, et kostja ei ole kirja kätte saanud, kostja keeldus kirja vastuvõtmisest. Mistõttu kirjutas hageja 10.07.2018 kostjale e-kirja (tl 69, 103) tööde üleandmiseks, kuid kostja keeldus 11.07.2018 selgesõnaliselt töö vastuvõtmisest, kuna projekti oli muudetud ja muudatusi ei olnud kostjaga kooskõlastatud (tl 71, 105).

Kohus ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja poolt välja kuulutatud ehituskonkurss on tõendiks selle kohta, et faktiliselt kostja aktsepteeris hageja koostatud projekti. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi valmis töö sisaldama mh ka kõiki kooskõlastusi. Projekt, mille alusel oli konkurss välja kuulutatud, ei olnud Päästeametiga kooskõlastatud ja Narva linn ei olnud väljastanud ehitusteatist. Seega ei olnud projekt valmis ja kostja ei saanud seda vastu võtta.

Kohus asub seisukohale, et töö mittevastavusest oli õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatatud ning kostja keeldus õigeaegselt ja nõuetekohaselt tööde vastuvõtmisest.

VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtja oleks saanud nõuda tasu tehtud töö eest osaliselt, kui ta oleks andnud üle osa tööst tellijale. Hageja ei ole aga lubanud oma koostatud projekti kasutada kuni töö täieliku vastuvõtmiseni kostja poolt (tl 151, 192). Seega ei saanud kostja hageja tööd kasvõi osaliselt kasutada ja töö ei olnud ka osaliselt üle antud. 15 / 18

2-18-130679

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-14 p-s 22 selgitanud, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 28.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).

VÕS § 112 lg-te 1 ja 2 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 112 lg 1 alusel on hinna alandamine võimalik ka juhul, kui kohustust ei ole täidetud ettenähtud viisil, s.t täitmine ei vasta lepingutingimustele ja on seega ebakvaliteetne. Tasu alandamise üheks eelduseks on töö vastuvõtmine, mida antud juhul ei toimunud. Kohus leiab, et kostja ei olegi soovinud kasutada kaitsevahendina hinna alandamist. Selline soov ei tulene ka kaudselt kostja käitumisest. Kostja ütles 29.07.2018 lepingu üles (tl 148-149), seega ei soovinud ta mittenõuetekohast tööd vastu võtta ja hinda alandada.

VÕS § 116 lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 647 lg 1 alusel töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 118 lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

Kostja ülesütlemisavaldusest (tl 148-149) nähtub, et kuivõrd hageja ei soovinud projekt ümber teha vastavalt kostja soovile, ei ole poolte suhete jätkamine võimalik. Kostja ei ole lepingust taganenud, vaid on lepingu üles öelnud VÕS § 196 alusel. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, seega analüüsides kostja poolt esitatud avaldust leiab kohus siiski, et kostja on lepingust taganenud.

Kohus leiab, et 11.07.2018 kirjas andis kostja hagejale võimaluse esitada lepingu tingimustele vastav projekt, kuid hageja esitas selle projekti omavalitsusele, mis ei

16 / 18

2-18-130679 vastanud lepingu tingimustele ja millega kostja ei olnud nõus. Seega ei ole hageja projekti parandanud ega viinud kooskõlla lepingutingimustega.

Lepingu kohaselt oli lepingu tähtajaks 04.06.2018. Selleks ajaks ei olnud projekt valmis ja pooled pidasid läbirääkimisi projekti parandamise osas (kirjavahetus juulikuus). Seega leiab kohus, et pooled on oma käitumisega lepingut tähtaja osas muutnud. Lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine ei ole võimalik pärast lepingu lõppemist. Kuna kohus tuvastas, et pooled on tähtaja osas lepingu muutnud, siis oli leping kehtiv lepingust taganemise avalduse tegemise ajal. Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte ning teatas 14.08.2018 kostjale sellega mittenõustumisest (tl 72-74, 106107, 291-293, 496-497) ning nõudis tasu maksmist. Hageja mittenõustumine ei mõjuta lepingu taganemise kehtivust. Hageja ei ole kohtumenetluses lepingu ülesütlemist vaidlustanud ega ülesütlemisavalduse tühisusele tuginenud.

Kohus leiab, et kostja taganes kehtivalt ja võib kasutada taganemisega kaasnevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Arvestades asjaolu, et kostja keeldus õigeaegselt ja nõuetekohaselt tööde vastuvõtmisest, siis ei saa olla kostjal ka projekti eest tasumise kohustust. Hageja ei ole lubanud ka oma koostatud projekti kasutada kuni töö täieliku vastuvõtmiseni kostja poolt (tl 151, 192). Seega ei saanud kostja hageja tööd kasvõi osaliselt kasutada ja töö ei olnud ka osaliselt üle antud. Seetõttu ei saa hageja nõuda tasu ka osa töö eest. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele seega täies ulatuses.

Kohus leiab, et kostja esitatud teise projekteerija projekt (tl 153-155), ehitusteatis (tl 156-158), M OÜ vastuvõtu akt (tl 152, 193) ei oma asjas tähtsust. Kohus ei anna käesoleva asja raames hinnangut, kas Y A koostatud projekt vastab lepingu tingimustele ja seaduse nõuetele. Samuti ei oma tähtsust, kas Y A projekti alusel oli võimalik ehitada ja mida ja kuidas reaalselt ehitati. Asjaolu, et Y A projekt oli kooskõlastatud 15 aknaga ning selle projekti alusel oli ehitusteatis väljastatud ei tõenda ega lükka ümber asjaolu, et hageja projekt ei vastanud lepingutingimustele. Kohus leiab, et asjakohane ei ole ka hageja kirjavahetus Päästeametiga (tl 226-284), kuna see puudutab Y A projekti. Kohus ei hinda selle projekti vastavust seadusele ega seda, kas projekt oli nõuetekohaselt kooskõlastatud. Samuti ei arvesta kohus Narva linna väljastatud ehitusteatistega ja nende tühistamisega, väidega, mis puudutavad Y A projekti (tl 424, 432, 436, 472, 475).

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 17 / 18

2-18-130679

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

18 / 18

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.