Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

Hagiavalduse kohaselt oli tsiviilasjas XXX XX.XX.XXXX tehtud kohtumäärusega kohaldatud Mare Soopalule lähenemiskeeld A. A. i suhtes tähtajaga kolm aastat. 2019. veebruaris alustas M. Soopalu uuesti avaldaja telefonipostkasti sõnumite saatmist. Sõnumid on solvavad ja koosnevad enamasti ebatsensuursetest väljenditest. Sõnumid on saadetud telefoninumbrilt XXX. Samal ajal hakkas M. Soopalu saatma e-kirju ka A. A. tööandjale, T. H. K.e. M. Soopalu kirjutas kooli FB seinale, et hageja ohustab koolis lapsi alkoholi, laimu ja valesüüdistustega, et hageja on seotud Assar Pauluse kuritegeliku grupeeringuga ning seeläbi saab mõjutada kohtus õigluse jaluleseadmist jms. 3.03.2019 kirjutas M. Soopalu, et teavitas ja hoiatas Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liitu hageja ühiskonnaohtliku tegevuse eest. E-kirjad on saadetud meiliaadressilt XXX. M. Soopalu on nõudnud, et tööandja vallandaks hageja, kuna hageja haridus ei olevat tööle vastav. 15.03.2019 blokeeris T. H. K. M. Soopalu postitused. 8.03.2019 kirjutas M. Soopalu haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, et ootab jätkuvalt vastust oma küsimusele, kas T. H. K. i kasvataja on töölt kõrvaldatud. 17.03.2019 kirjutas M. Soopalu kooli avalike kommentaaride seinale, et ei soovita seda kooli kellelegi, sest koolis töötab elukommetelt koolis töötamiseks sobimatu isik. Kuigi kool on M. Soopalu postitused blokeerinud, võitleb ta siiski edasi ja hakkab kirju saatma tavaposti teel. Hageja on seisukohal, et M. Soopalu ei ole XX.XX.XXXX kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeelust kolme aasta jooksul mingeid järeldusi teinud. M. Soopalu laimav ja solvav tegevus on hageja suhtes olnud sihipärane, jätkuv ja nüüdseks juba aastaid kestev, kahjustades hageja tervislikku seisundit. Pidevas stressi- ja pingeseisundis viibimine kahjustab hageja igapäevast elu ning töövõimet. Seoses sellega palub hageja kostjalt välja mõista moraalse kahju tekitamise eest hüvitis 2 000 eurot. Ärakuulamisel 17.05.2019 avaldas A. A. kohtule, et lähenemiskeelu kehtivuse ajal suutis M. Soopalu ennast talitseda, kuid veebruaris alustas solvavate sõnumite, laimavate ekirjade ja FB postitustega uuesti. A. A. pöördus politsei poole, kus lubati M. Soopaluga ühendust võtta. Viimati sai hageja M. Soopalult sõnumid märtsi teises pooles, hiljem ei ole M. Soopalu hagejat enam tülitanud. Vastusena kostja kirjalikele vastuväidetele märkis hageja 26.06.2019 menetlusdokumendis, et M. Soopalu poolt avaldatu ei vasta tõele. Samuti ei usu hageja, et kostja tõepoolest lõpetab hagejaga igasuguse suhtlemise ja hageja laimamise, sest ta on seda juba kinnitanud 2015 aprillis politseis antud ütlustes, kohtuistungil XX.XX.XXXX ja 2019 märtsis PPA töötajale A. Jürisonile. Seetõttu jääb hageja kõikide esitatud nõuete juurde. Kostja vastuväited Kostja teatas pärast menetlusdokumentide kättesaamist kohtule, et ta elab alaliselt Soomes ja tema tervislik seisund ei võimalda tulla Eestisse. Kostja vaidleb hagile vastu. Ta jääb selle juurde, et kõik H. K.e saadetud hoiatused hageja iseloomu, tegevuse jms kohta on õiged, kostja ei ole levitanud hageja suhtes laimu. Samas annab kostja kohtule sõna, et ei puutu enam iial A. A. i nime, lisades, et ei soovi ka karistust A. A. ile viimase tegude kohta. Kohtunik on Mare Soopalu telefoni teel ära kuulanud 17.05.2019. M. Soopalu ei olnud nõus ei lähenemiskeelu kohaldamisega ega 2000 euro suuruse hüvitise maksmisega. Küll aga lubas ta, et ei suhtle enam mitte mingil moel A. A. iga, kuigi temal on omakorda palju etteheiteid A. A. i käitumisele. Kostja 5.07.2019 kirjalikust seisukohast nähtub, et kostja arvates tsiviilasjas XXX lahendi teinud kohtunik ei olnud erapooletu, sõltumatu ja ausameelne. Istungile ei olnud

kutsutud A. A. i väiteid kinnitada võivaid tunnistajaid. Kohtunik keskendus ainult kostja saadetud kirjutistele, mille osas kostja on nõus ka praegu: tema kirjutas kirjad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et A. A. i hagi õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kostjalt mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks summas 2 000 eurot. M. Soopalu laimav ja solvav tegevus on hageja suhtes olnud sihipärane, jätkuv ja nüüdseks juba aastaid kestev, kahjustades hageja tervislikku seisundit. Pidevas stressi- ja pingeseisundis viibimine kahjustab hageja igapäevast elu ning töövõimet. 23.04.2019 menetlusdokumendis on hageja põhistanud mittevaralise kahju olemasolu ja selle suurust. Enne 2016 aasta kohtulahendit kestnud olukord põhjustas hagejale ravikuuri vajaduse kestusega 1,5 aastat. Arst diagnoosis hagejal XXX. Kostja poolt alates 2019 veebruarist saadetud postitused on põhjustanud olukordi, kus hageja on kooli FB seinale tehtud avalike postituste tõttu kolleegide ees ennast ebamugavalt tundnud ja on olnud sunnitud vastama kolleegide küsimustele. Selline olukord on häirinud hagejat. M. Soopalu postituste tõttu on praegu peatatud hageja tähtajalise töölepingu muutmine tähtajatuks töölepinguks, mis on kaasa toonud ebakindluse tunde tuleviku suhtes. Hageja on sunnitud taas kasutama XXX. Selline olukord on olulisel määral kahjustanud hageja elukvaliteeti. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab õigusvastase käitumisena isiku eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine. M. Soopalu on sekkunud A. A.i eraellu ning tema kirjutiste eesmärk on solvata A. A. i ning kahjustada A. A. i ametialast tegevust, seades kahtluse alla tema usaldusväärsust nii tööandja kui teiste isikute ees. Rikkumine on olnud kestev, see on peatunud lähenemiskeelu kohaldamise ajaks ja käesolevalt tsiviilasja 2-19-5666 kohtumenetluse ajaks. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud saama hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohtu lahendi 3-2-1-67-10 kohaselt VÕS § 134 lg 2 järgi hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saab kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. Arvestades asjaolu, et M. Soopalu on lisaks hagejale saatnud hagejat solvavaid ja laimavaid sõnumeid avalikkusele läbi T. H. K. i FB seina, mis ei ole postitusteks blokeeritav, haridus- ja teadusministrile ja ühiskondlikule organisatsioonile e-kirjana, on kostja põhjustanud hagejale hingelist valu ja kannatusi. Kostja poolt postitustega uuesti alustamine praktiliselt kohe, kui möödus kolmeaastane lähenemiskeelu tähtaeg, on põhjustanud hagejale XXX. Kohus on seisukohal, et selline olukord ei vaja eraldi

tõendamist arsti- või psühholoogi tõendiga, vaid on tavainimesele arusaadav ja mõistetav stressiallikas. Hagejal võis olla tema kirjeldatud tunne, et kogu olukord kordub uuesti ja ta on uuesti sunnitud astuma vastu kostja postitustele, mis on lähetatud ükskõik, millisele saajale, st et hagejal ei ole võimalust blokeerida saadetisi. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud kahju hüvitise suuruseks 700 eurot. Kohus võtab arvesse M. Soopalu vanust, mis on 65 aastat, seega on ta pensionär, ning tema ravivajadust, mis on tõendatud esitatud arstitõenditega. Mittevaralise kahju hüvitise suurus ei tohi panna kostjat olukorda, kus ta hüvitise maksmise tagajärjel ei suuda toime tulla elementaarse majandamisega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 275 eurot. Muid menetluskulusid, mida on seaduse alusel võimalik välja mõista vastaspoolelt, käesolevas tsiviilasjas ei ole. Kohus on seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamise taotluse riigilõiv 50 eurot tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude luges kohus põhjendatuks, kuid vähendas väljamõistetavat summat kostja vanust ja tervislikku seisundit arvesse võttes, mitte põhjusel, et kostja poolt tekitatud kahju suurus ei vastaks hagis nõutud summale. Kohus on seisukohal, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise nõudelt tasutud riigilõiv 225 eurot tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.