Osaühingu E K hagi solidaarselt V OÜ, J D vastu põhivõla 1251,23 euro, viivise 1060,21 euro ja alates 01.03.2019 edasise viivise saamiseks 0,25% päevas 3459,44 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing E K (registrikood xxxx; asukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: E C (e-post xxx) Kostja I: V OÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx) Kostja II: J D (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) 05.06.2019 hageja seaduslik esindaja E C, kostja 2 ja kostja 1 seaduslik esindaja J D
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Osaühingu E K hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt V OÜ-lt ja J D Osaühingu E K kasuks põhivõlgnevus 673,43 eurot, viivis 585,74 eurot ja alates 02.03.2019 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (673,43 eurolt) 0,25% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 87,69 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 21.04.2016 äriruumide üürilepingu nr xxxx, mille objektiks oli üürilepingu punkti 3 kohaselt Xxxx hoones asuvad äriruumid.
2.Hageja andis ruumid kostja 1 kasutusse ning vastavalt üürilepingu punktile 6.1 kohustus kostja 1 ruumide kasutamise eset maksma tasu 108,50 eurot kuus ja punkti 6.4 järgi tasuma ka kommunaal- ning muude kulude eest.
4.Üürilepingu punktist 12.6 tulenevalt vastutab kostja 1 kohustuste eest solidaarselt käendaja kostja 1 juhatuse liige J D (kostja 2).
5.Kostjad võlgnevad hagejale perioodil 01.01.2018-10.06.2018 arvete eest kokku üüri ja kõrvalkulusid 1251,23 eurot ja viiviseid perioodi 11.01.2018-01.03.2019 eest 1060,21 eurot s.o kokku 2311,44 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjatelt solidaarselt nõuab. Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Kostjal 1 tuli vastavalt lepingu punktile 15.8 lepingu ülesütlemisest teatada ette 2 kuud. Kuna kostja teatas lepingu ülesütlemisest 02.04.2018, siis tuli tal üüri tasuda kuni 02.06.2018. Hageja nõustus 04.04.2018 e-kirjas kostja 1 lepingu lõpetama alates 01.05.2018 vaid juhul, kui kostja 1 tasub selleks kuupäevaks kõik võlad ja vabastab ruumi samas seisukorras, kui selle sai. Kostja ei vastanud kirjale ja ei tasunud võlga ning andis võtmed üle alles 29.05.2018.
8.Hageja märkas ruumi ülevaatusel, et kostja 1 tagastas ruumi teistsuguses seisukorras. Kostja 1 ei küsinud hagejalt luba kabineti värvimiseks. Tehtud muudatused ei rahuldanud hagejat, kuna seinu oli värvitud ebakvaliteetselt ja erinevat värvi. Kuna kostja 1 ei olnud nõus ruumi uuesti üle värvima või täiendavalt üheks kuuks ruumi üürima, siis koostati üleandmise akt. Aktis märkis hageja, et 217 euro suurust tagatist ei saa tagastada, kuna ruumis oli tehtud muudatusi, mis tuleb hagejal kõrvaldada. Kostja 2 allkirjastas akti, keeldudes tagatisest ja lubades võla tasuda. Kostjate vastuväited
9.Kostjad hagi ei tunnista.
10.Kostja 1 tasus 21.04.2016 arve nr 11207 eest deposiiti 350,50 eurot.
11.Kostja 1 saatis 02.04.2018 hagejale e-kirja ja teatas, et soovib üürilepingu lõpetada alates 01.05.2018 ja palus, et hageja arvestaks deposiiti tasutud summaga. Kostja andis hagejale võtmed 01.05.2018 ja lepiti kokku, et kostja 1 jätab veel 2 nädalaks ruumi osa oma asju ja hageja arvestab tasutud deposiidiga ning saadab e-postile lõpparve. Hageja ei ole hagi esitamiseni
kostjale 1 lõpparvet esitanud. Mais kostja üüritud ruumis ei töötanud ja ei käinud, võttis ainult asjad, seetõttu ei ole mai eest esitatud arved õiged.
12.Kostja 2 ei tea, millal ja kus ruumi üleandmise akt allkirjastati. Kostjale 2 sellest koopiat ei antud. Aktis on märgitud augud seintel, kuid kostja 1 tegi ruumis remonti, millele kulutas umbes 300 eurot.
13.Kostjad on nõus tasuma vaid tegeliku võlgnevuse. Nõude summa suurus on ebamõistlik. Hageja ei ole viiviste vältimiseks kostjale 1 esitanud koheselt lõpparvet. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 21.04.2016 tähtajatu äriruumide üürilepingu nr Xxxx, mille objektiks oli üürilepingu punkti 3 kohaselt Xxxx hoones asuv äriruum (t.lk 5-18).
16.Pooled vaidlevad selle üle, millal leping lõppes ja kas kostjal 1 oli õigus tagatise arvestamiseks võlgnevuse katteks.
17.Üürilepingu ülesütlemisest Kostja 1 saatis 02.04.2018 hagejale e-kirja teatega, et soovib üürilepingu lõpetada alates 01.05.2018 ja palus, et hageja arvestaks deposiidiks tasutud summaga. Kostja andis hagejale võtmed 01.05.2018 ja lepiti kokku, et kostja 1 jätab veel 2 nädalaks ruumi osa oma asju ja hageja arvestab tasutud deposiidi võlgnevusest maha ning saadab e-postile lõpparve. Hageja hagi esitamiseni kostjale 1 lõpparvet ei esitanud. Mais kostja üüritud ruumis ei töötanud ja ei käinud, võttis ainult asjad, seetõttu ei ole mai eest esitatud arved õiged. Hageja märgib, et nõustus 04.04.2018 e-kirjas kostja 1 lepingu lõpetama alates 01.05.2018 vaid tingimusel, kui kostja 1 tasub selleks kuupäevaks kõik võlad ja vabastab ruumi samas seisukorras, kui selle sai. Kostja ei vastanud kirjale ja ei tasunud võlga ning andis võtmed üle alles 29.05.2018. Kostjal 1 tuli vastavalt lepingu punktile 15.8 lepingu ülesütlemisest teatada ette 2 kuud. Kuna kostja teatas lepingu ülesütlemisest 02.04.2018, siis tuli tal üüri tasuda kuni 02.06.2018. VÕS § 311 lõike 1 esimese lause kohaselt võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu VÕS §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kooskõlas VÕS § 312 lõikega 1 võib kinnisasja äriruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. VÕS § 313 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda mõjuval põhjusel. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Poolte vahel allkirjastatud lepingu punkti 15.8 (t.lk 16) kohaselt oli üürnikul õigus leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. Kohus leiab, et poolte lepingu punktis 15.8 märgitu on vastuoluline. Ühelt poolt sätestab punkt lepingu igal ajal ülesütlemise võimaluse, mis viitab võlaõigusseaduse lepingu erakorralise ülesütlemise tingimustele. Teiselt poolt on märgitud, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks
tuleb üürnikul üürileandjale lepingu lõpetamisest ette teatada 2 kuud ja et selleks ei ole üürnikul vaja põhjust (õiguslikku alust), mis viitab võlaõigusseaduse korralise ülesütlemise sättele. Kohus leiab, et kostja 1 02.04.2018 e-kirjaga (t.lk 88 pöördel, tõlge 89) sisalduvat avaldust tuleb lugeda korraliseks lepingu ülesütlemise avalduseks, kuna selles puudub mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Hageja sama päeva vastusest (t.lk 88 pöördel, tõlge 89) kostjale 1 nähtub hageja nõusolek lepingu lõpetamiseks alates 01.05.2018. Kostjal 1 tuli enne seda kuupäeva tasuda kõik arved ja vabastada ruum sellises seisundis nagu ta selle sai. Hageja selgitas kostja, et tagatise võib kostja 1 saada kätte peale seda, kui on tasunud viimase kõrvalkulude arve, mille hageja pidi saatma 10. mai paiku. Pärast tasumist pidi toimuma ruumi ülevaatus. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja 02.04.2018 e-kirjast, et hageja oleks lepingu lõpetamise seadnud sõltuvusse võlgnevuse tasumisest või üleandmisakti allkirjastamisest. Kirjast nähtub selge hageja aktsept lepingu lõpetamiseks 1. mail. Kohus leiab, et pooled võisid lepingu lõppemise kokku leppida lepingus sätestatust erinevalt s.t kostjale 1 soodsamalt. Seega saab hageja ja kostja 1 vahel tähtajatult sõlmitud üürilepingu lugeda korraliselt ülesöelduks 02.04.2018 ja lõppenuks 01.05.2018. Kuivõrd leping lõppes alates 01.05.2018, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda üüri ja kõrvalkulusid kuni 2018.a aprilli lõpuni.
18.Tagatisest Kostjad leiavad, et hagejal oleks tulnud kostja 1 võlgnevusest maha arvestada tagatiseks tasutud summa 350,50 eurot ning esitada seejärel kostjale 1 lõpparve. Hageja leiab, et ruumi ülevaatusel tuvastati, et kostja 1 tagastas ruumi teistsuguses seisukorras. Kostja 1 ei küsinud hagejalt vastavalt lepingu punktile 8.2.2., 8.3. ja 8.4. luba kabineti värvimiseks. Tehtud muudatused ei rahuldanud hagejat, kuna seinu oli värvitud ebakvaliteetselt ja erinevat värvi. Kuna kostja 1 ei olnud nõus ruumi uuesti üle värvima või täiendavalt üheks kuuks ruumi üürima, siis koostati üleandmise akt. Aktis märkis hageja, et 217 euro suurust tagatist ei saa tagastada, kuna ruumis oli tehtud muudatusi, mis tuleb hagejal kõrvaldada. Kostja 2 allkirjastas akti, keeldudes tagatisest ja lubades võla tasuda. Kohus leiab, et kuivõrd võlaõigusseadus ei sätesta äriruumi tagatisraha maksmise kohustust, tuli pooltel selle tasumises ja tagastamise tingimustes eraldi kokku leppida. Vastavalt 21.04.2016 sõlmitud üürilepingu punktile 16.1.1. (t.lk 12) kohustus kostja 1 maksma lepingu sõlmimise päeval kolme kuu üüri; 1 kuu oli ettemaks, teine ja kolmas kuu deposiit, tagamaks lepingu kehtivuse ajal ja 2 kuu jooksul peale lepingu lõppemist kõigi lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete täitmine. Punkti 16.1.4. (t.lk 12) esimese lause järgi ei ole üürnikul õigust deposiiti tagasi saada, kui leping lõpetatakse lepingu kehtivuse esimese 12 kuu jooksul üürniku algatusel või üürniku poolse lepingu rikkumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud kostja 1 deposiidi tasumise kohustuses ja selle tagastamise tingimustes. Kohus loeb 21.04.2016 arvega nr 11207 (t.lk 56) ja 22.04.2016 maksekorraldusega (t.lk 58) tõendatuks, et kostja 1 tasus tagatiseks 217 eurot. Õige ei ole kostja 1 väide, et ta tasus tagatisena 350,50 eurot, kuna arvelt nähtuvalt oli 108,50 eurot tasu ruumi üüri ja 217 eurot tagatise eest. Vastavalt VÕS 285 lõikele 1 võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Lõike 2 järgi kui üürileandja on parenduste ja muudatustega nõustunud, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kooskõlas VÕS § 334 lõikega 2 ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hageja ja kostja 1 vahel 21.04.2016 sõlmitud lepingu punkti 8.2.2. (t.lk 11) kohaselt kohustub üürnik kooskõlastama kirjalikult kõik äriruumides tehtavad remondid, muudatused või parandused ning sellekohased kalkulatsioonid eelnevalt kirjalikult üürileandjaga. Kooskõlastuse mitteesitamisel ei ole üürnikul õigus vastavat tegevust alustada, v.a objektiivselt mõjuvatel põhjustel. Lepingu punkti 8.3. (t.lk 12) järgi üürniku vahenditega ja üürileandja kirjalikul loal tehtud väheolulised parandused, mida ei ole võimalik ümber paigutada, kuuluvad lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel üürileandjale. Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitab üürileandja parenduste maksumuse juhul, kui tegemist on oluliste parandustega ning pooltel on enne paranduste tegemist vastav kokkulepe. Paranduste maksumust vähendatakse äriruumide loomuliku kuluvuse astmest lähtuvalt. Vastavalt lepingu punktile 8.4. (t.lk 12) üürileandja loata tehtud parendused, mida on võimalik äriruumi rikkumata eemaldada, kuuluvad üürileandjale või üürileandja nõudmisel üürniku kulul eemaldamisele, ümberpaigutamisele või lammutamisele. Kostjate selgituste kohaselt tegi ta enne ruumi kasutama asumist üüripinnal remonti. Kohus loeb kostjate esitatud fotodega (t.lk 77-79) tõendatuks, milline oli ruumi olukord enne ja peale kostja 1 poolt remondi tegemist. Kohus nõustub kostjaga, et kostja 1 parendas üüritud ruumi seisundit. Hageja ja kostja 2 allkirjastasid 29.05.2018 ruumi nr 322 üleandmise akti (t.lk 100 pöördel, tõlge lk 100). Kostja 2 sellise akti allkirjastamist ei mäleta ja endale sellest koopiat ei saanud. Akti järgi 217 euro suurust tagatist ei saa seoses lepingu punktiga 8.4 rentnikule tagastada, kuna rentnik tegi ruumis muudatusi rendileandja nõusolekuta ja teda sellest hoiatamata. Kahjustuse kirjelduseks on märgitud, et seinad olid rendileandja loata üle värvitud ja kummalisel viisil täis joonistatud. Rentnik keeldus seinte uuesti üle värvimisest. Rentnik peab ruumi uuesti omal kulul üle värvima. Kohus leiab, et kuivõrd kostja 1 üüris ruumi kaks aastat, siis ei ole usutav, et hageja ei olnud kostja 1 üüriruumis tehtud remondist teadlik või ei aktsepteerinud parendusi. Kuivõrd hageja ei nõudnud üürilepingu kaheaastase kehtivuse ajal ruumi endise olukorra taastamist või seinte teist tooni värvimist, siis oli ebamõistlik sellise nõudmise esitamine peale üürilepingu sõlmimist üüriruumi üürileandjale tagastamisel. Samuti ei tulenenud kooskõlas VÕS § 334 lõikega 2 kostjale 1 kohustust ruumi uuesti värvimiseks, kuna üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt kohustus hageja kostjale 1 tagatisena tasutud 217 euro tagastama või arvestama selle vastavalt kostja 1 ettepanekule võlgnevuse katteks.
19.Üür ja kõrvalkulud Hageja nõuab kostjalt 1 perioodi 01.01.2018-10.06.2018 eest kokku üüri ja kõrvalkulusid 1251,23 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et üürileping lõppes 01.05.2018, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 kokkulepitud üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu tähtaja lõpuni (Riigikohtu otsuse 3-2-1-84-10 p 13). Perioodi 01.01.2018-30.04.2018 eest võlgneb kostja 1 hagejale arvete 12359, 12385, 12414, 12471, 12497, 12531 ja 12561 eest kokku 890,42eurot. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
VÕS § 292 lg 1 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja ja kostjate vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud üürileping 31 m2 kasutamiseks ja et üürilepingu punkti 6.1. järgi kohustus kostja 1 tasuma hagejale igakuiselt üüri 3,50 eurot iga ruutmeetri kohta. Punktist 6.4 tulenes kostjale kõrvalkulude tasumise kohustus. Hageja teavitas 01.09.2017 e-kirjaga (t.lk 94 pöördel, lk 95) kostjat 1 üürihinna tõstmisest 3,50 eurolt 4 eurole iga ruutmeetri kohta. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna puudub vaidlus selles, et kostja 1 kohustus üüri ja kõrvalkulude tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt on kohustuse täitmise eeldused täidetud ning seega tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista üür ja kõrvakulud 890,42 eurot. Võlgnevuselt tuleb maha arvata kostja 1 tagatiseks tasutud summa 217 eurot, milleks kostja 1 andis nõusoleku 02.04.2018 e-kirjas. Seega tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista 673,43 eurot. Kohus loeb 217 euro tagatisraha arvelt täidetuks arve 12359 summas 124 eurot ja arve 12385 summas 93 eurot.
20.Viivisest Hageja nõuab kostjalt 1 sissenõutavaks muutunud viivist 2018. aasta jaanuari- kuni juunikuu üüri ja kõrvalkulude maksmata jätmise eest kokku 1060,21 eurot. Kohus tuvastas eespool, et kostjal 1 tuli üüri tasuda perioodi 01.01.2018-30.04.2018 eest ja luges tagatisrahaga tasutuks 2018 jaanuari üüri ja 93 euro ulatuses jaanuari kõrvalkulude arve. Vastavalt lepingu punktile 13.1.1. (t.lk 11) kui üürnik ei ole lepingus sätestatud ajaks tasunud mistahes lepingu järgset makset, on üürnik kohustatud üürileandja nõudmisel maksma viivist 0,25% päevas tähtajas tasumata makselt. Kohus hageja viivisearvestuses vigu ei tuvastanud. Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 01.03.2019. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on taotlenud sissenõutavaks viivise väljamõistmist kuni 01.03.2019, siis saab hageja edasiulatuvat viivist nõuda alates 02.03.2019. Kuna põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt 1 on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise väljamõistmine põhjendatud järgmistel arvetel märgitud võlgnevuste eest: 1) 12385 (summas 36,62 eurot) – võlgnevuse periood 21.01.2018-01.03.2019 – viivis 37,08 eurot; 2) 12414 (summas 124 eurot) – võlgnevuse periood 11.02.2018-01.03.2019 – viivis 119,04 eurot; 3) 12471 (summas 124 eurot) – võlgnevuse periood 11.03.2018-01.03.2019 – viivis 110,36 eurot; 4) 12497 (summas 128,87 eurot) – võlgnevuse periood 21.03.2018-01.03.2019 – viivis 111,47 eurot; 5) 12531 (summas 124 eurot) – võlgnevuse periood 11.04.2018-01.03.2019 – viivis 100,75 eurot; 6) 12561 (summas 135,93 eurot) – võlgnevuse periood 21.04.2018-01.03.2019 – viivis 107,04 eurot. Kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 585,74 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja edasiulatuva viivise 0,25% põhivõlgnevuselt (673,43 eurolt) alates 02.03.2019 kuni 673,43 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 87,69 eurot (põhivõlgnevus 673,43 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 585,74 eurot).
21.Käenduskohustusest Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd üürilepingu punktist 12.6. tulenevalt on kostja 2 isiklikult vastutav äriruumi maksete eest VÕS § 142 mõttes ja käenduse maksimumsummaks on 15 000 eurot, siis tuleb kostjalt 2 solidaarselt kostjaga 1 hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivised kokku 1259,17 eurot ning edasiulatuv viivis alates 02.03.2019.
22.Solidaarkohustusest VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja 2 ei ole käenduslepinguga kokku leppinud, et kostja 2 vastutaks üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet kostja 1 vastu rahuldada. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 673,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 585,74 eurot ja alates 02.03.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (673,43 eurolt) 0,25% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 87,69 eurot.
23.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.