11. juuli 2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-121786
Tsiviilasi
OÜ Rigor hagi OÜ Energia ja Ehitus vastu võla ja viivise nõudes summas 676.72 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
727.22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Rigor, registrikood 10356465, asukoht Ravi 197, Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja OÜ Energia ja Ehitus, registrikood 11487593, asukoht Kaseküla tootmisbaas, Elva vald, Tartumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige Kaido Kurvits
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Rigor hagi OÜ Energia ja Ehitus vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt Energia ja Ehitus OÜ Rigor kasuks põhivõlgnevus 631 (kuussada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 10.07.2019 seisuga 84.39 eurot ning edasi viivis põhivõlgnevuselt (631.20 eurolt) alates 11.07.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1744 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti, mis mõista OÜ-lt Energia ja Ehitus OÜ Rigor kasuks välja. Nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel
Tsiviilasi nr 2-18-121786 käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. See ei piira menetlusosalise õigust vaidlustada otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetluse käik ja esitatud nõuded
1.Kuivõrd kohus menetleb hagi lihtmenetluses, piirdub käesoleva otsuse kirjeldav osa üksnes menetluse käigu ja esitatud nõude ning põhiliste kostja vastuväidete kirjeldusega. Otsuse lihtsustamise aluseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 ja § 405 lg 1 p 9. OÜ Rigor (edaspidi ka hageja) esitas OÜ Energia ja Ehitus (edaspidi ka kostja) vastu 03.10.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele võlgnik esitas 29.10.2018 vastuväite ning asja menetlemist jätkati hagimenetluses. Menetlus on poolte nõusolekul toimunud kirjalikult.
2.Vaidlus on asjas nii hageja kui kostja poolt AS Sanatoorium Tervis ruumides tehtud tööde eest tasumise osas. Kostja ja AS Sanatoorium Tervis (edaspidi Tellija) 16.05.2017 peatöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama Tellija asukohas asuvates ruumides (Tervis ravispaahotellis) fuajee ja toitlustuskompleksi rekonstrueerimistöid. Lisaks sõlmis kostja AS-ga Triger 25.05.2017 alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus Triger teostama Tellija asukohas asuvates ruumides teatud elektritöid. Hageja ja Tellija vahel oli 09.06.2017 sõlmitud töövõtuleping (digitoimikus lk (edaspidi tl) 66-69), mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama Tellija juhiste ja korralduste kohaselt mööbli Tellija asukohas asuvatesse ruumidesse.
3.Tööde tegemise käigus tellis kostja hagejalt suulise lepingu/kokkuleppe alusel töid mööblikilpide paigaldamiseks hotelli restorani „Kuu“ ruumides. Hageja teostas vajalikud tööd ja esitas kostjale 31.10.2017 arve nr 63 summas 631.20 EUR (sisaldab käibemaksu 20%) (tl 74). Kostja leidis, et tehtud tööd ei kuulu küll tema töövõttu, kuid ta on nõus nende eest peatöövõtjana tasuma restorani üleandmise tähtaja järgimise huvides, v.a hageja paigaldatud mööblikilpide osaks olevad led-ribad ja adapterid, mida kostja väidetavalt tellinud ei ole. Viimaste osas palus hagejal arve ümber teha. Hageja leiab, et arve ümbertegemiseks alused puuduvad, kostja aga leiab, et kogu arvega nõutav töö kuulub Tellija või hageja töövõttu. Alternatiivselt on kostja nõus tasuma üksnes mööblikilpide eest.
4.Eelneva põhjal palub hageja hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista 676.72 EUR, millest 631.20 EUR on põhinõue ja 45.52 EUR on kõrvalnõue (seadusjärgne viivis põhinõudelt perioodil 09.11.2017 - 03.10.2018 (siis esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus), viiviseraport tl 71). Hageja palub kostjalt mõista välja edasiulatuv viivis 631.20 EUR tasumisega viivitamise eest iga viivituses oldud päeva eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses toodud ulatuses kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kohtulahendis kostjalt viivise väljamõistmist täielikult protsendina 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-121786 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, viivis välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus ega selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
7.Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - pooled teostasid AS-ga Sanatoorium Tervis sõlmitud töövõtulepingute (kumbki pool sõlmis Tellijaga lepingu eraldi) alusel töid, mh Tellija asukohas Tervise ravispaahotelli restorani „Kuu“ ruumides; - töid teostati vastavalt OÜ Stuudio GaDis sisearhitektuurse projekti joonistele L1 kuni L60; - kostja tellis hagejalt suulise lepingu alusel joonisel L25 kujutatud kuu kujulised mööblielemendid (joonisel märgitud kui restorani seinalahendused), hageja teostas vajalikud tööd; - hageja esitas tehtud tööde eest arve nr 63, mis on senini tasumata, tööde kvaliteedi osas ei ole kostjal hagejale pretensioone.
8.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tegemist pooltevahelise (suulise) töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tööd on valminud ja seega on hageja nõue nende eest tasu saamiseks muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole selles mõttes asjakohased viited poolte õigussuhetele AS-ga Sanatoorium Tervis, kes oli Tellijaks kõikide enda asukohas tehtud tööde suhtes. Pooled on sõlminud omavahel eraldi töövõtulepingu (mida lubab ka äsjaviidatud VÕS § 635 lg 3) ning sellest tulebki asja lahendamisel lähtuda. Tähtsust ei oma see, miks selline tellimus kostja poolt hagejale esitati (s.t kas ja kes oli Tellija ees viivituses) ega ka see, kes tegelikult vaidlusalused tööd suhtes Tellijaga tegema pidi. Kostja ei ole vaidlustanud tööde maksumust ega kvaliteeti, vaid leiab, et ta ei ole kohustatud esitatud arvet tasuma või vähemalt mitte tasuma seda täies mahus. Kohus leiab, et kostja keeldumine on alusetu, seda isegi juhul, kui lepingutest Tellijaga võiks tuleneda, et tegemist oligi hageja kohustusega. Kui tegemist oli kas täielikult või osaliselt hageja kohustusega Tellija ees, puudunuks kostjal selles osas üldse vajadus hagejaga lepingu sõlmimiseks. Kui tegemist on Tellija enda kohustusega, tuleb kostjal esitada nõue Tellija vastu, sest lõpptulemusena peab Tellija tema objektil tehtud tööde eest (eeldusel, et need vastavad nõuetele) kellegile tasuma. Puuduvad tõendid, et kostja ei tellinud vaidlusaluste mööblikilpide valgustust, esitatud jooniselt L25 ja seinalahendi visualiseeringult (hagi täpsustuse lisa nr 3) nähtub, et valgustus on mööblikilpide lahutamatu osa, ilma milleta kaotab kohtu hinnangul kuu kujuline mööblielement oma mõtte. Valgustuse kohta on joonisel täpselt märgitud, et tegemist on LEDribaga 2700 K tugeva valgusvooga ja seega on hageja kohaselt täitnud töövõtulepingu 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-121786 tingimusi, paigaldades ka selle osa joonisest lähtuvalt mööblikilpidele. Muud asjas esitatud tõendid sisulist tähtsust ei oma ja kohus neid ei käsitle.
9.Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kostja on rikkunud oma kohustust tasuda tehtud tööde eest VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 637 lg 3 alusel ning vastavalt esitatud arvele nõuda 631.20 EUR tasumist. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivis arvutatuna seaduse (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alusel alates 09.11.2017 (arve kohaselt oli selle maksetähtaeg 08.11.2017) kuni otsuse tegemiseni ehk 11.07.2019 summas 84.39 EUR ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 631.20 EUR tasumiseni.
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagi rahuldamise korral kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on 21.06.2019 esitanud oma menetluskulude nimekirja ja palub välja mõista kostjat esindanud advokaadi abi eest 16 tunni ja 25 minuti ulatuses 2298.80 eurot, tunnihinnaks on 140 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Lisaks palub hageja välja mõista menetluses tasutud riigilõivu kogusummas 125 eurot. Kostja ei esita detailseid vastuväiteid hageja menetluskuludele, viidates üksnes, et esindaja tööks vajalik ajakulu ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv on asjas vajalik ja põhjendatud, kuivõrd ilma selle tasumiseta ei oleks kohtumenetlust toimunud. Vandeadvokaadist esindaja õigusabi tunnitasu määr on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ega ole ülemäärane. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks hageja esindaja tööajaarvestuses märgitud järgmisi menetlustoiminguid: -
-
Hagiavaldus täiendatud teksti koostamine: hageja on selle koostamiseks, kliendiga nõupidamiseks ja hilisemaks teksti parandamiseks (21.06.2019 menetlusdokumendi Lisa 2 tegevused 03.-06.12.2018) kulutanud väidetavalt 6h 46min ja 20sek. Tekst ise ulatub kuuele leheküljele, kuid sisuline osa ületab napilt 2 lk (muu on kas menetluslike nõuete täitmine või seaduse tekst). Kohus leiab, et selle koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu suurem kui 3 tundi;
04.03.taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine (21.06.2019 menetlusdokumendi Lisa 3 esimene tegevus), millele kulus 1h 16min ja 1sek – tegemist ei olnud vajaliku toiminguga, kuivõrd kostja oli tähtpäevaks vastuse esitanud. Tagaseljaotsuse tegemise taotlus oli hagis juba esitatud (p 5.2.) ja seega oli taotluse esitamine ennatlik. Hageja saanuks kohtust ka nt telefoni teel uurida, kas kostja on vastuse tähtpäevaks esitanud. Seega peab kohus selles küsimuses vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 10 minutit.
Muude ajaarvestuse nimekirjas märgitud tegevuste ja ajakulude osas leiab kohus, et need on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega on kokku hageja lepingulise esindaja põhjendatud tööajakulu 11h 34min, mis summaliselt teeb 140-eurose tunnitasu juures 1619.33 EUR. Kokku tuleb menetluskuludena kostjalt seega välja mõista 1744.33 EUR. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-121786
Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.
11.Kohus ei näe käesolevas asjas põhjust loa andmiseks otsuse edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes, mis siiski ei välista apellatsioonkaebuse esitamist, millisel juhul otsustab kaebuse menetlusse võtmise TsMS § 637 lg 21 sätete alusel ringkonnakohus. See ei piira menetlusosalise õigust vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 178 lg 2 sätete alusel (kui kaebuse hind ületab 200 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus osas, milles kostjalt mõisteti välja menetluskulud 1744,33 eurot ja teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja maakohtu kuludena 852,22 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
4.Rahuldada OÜ Rigor hagi OÜ Energia ja Ehitus vastu.
5.Välja mõista OÜ-lt Energia ja Ehitus OÜ Rigor kasuks põhivõlgnevus 631 (kuussada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 10.07.2019 seisuga 84.39 eurot ning edasi viivis põhivõlgnevuselt (631.20 eurolt) alates 11.07.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
6.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jätta kostja kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja OÜ-lt Energia ja Ehitus maakohtu menetluskulu 852,22 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu 727,22 eurot, kokku 1579,44 eurot OÜ Rigor kasuks.
8.Asjas tehtava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada OÜ-t Energia ja Ehitus tasuma OÜ-le Rigor viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-121786
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.