OÜ Rigor hagi OÜ Energia ja Ehitus vastu võla ja viivise nõudes summas 676.72 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Energia ja Ehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 727,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Rigor (registrikood 10356465), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja OÜ Energia ja Ehitus (registrikood 11487593), seaduslik esindaja Kaido Kurvits, lepinguline esindaja advokaat Erkki Leetsaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus osas, milles kostjalt mõisteti välja menetluskulud 1744,33 eurot ja teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja maakohtu kuludena 852,22 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
4.Rahuldada OÜ Rigor hagi OÜ Energia ja Ehitus vastu.
1(12)
5.Välja mõista OÜ-lt Energia ja Ehitus OÜ Rigor kasuks põhivõlgnevus 631 (kuussada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 10.07.2019 seisuga 84.39 eurot ning edasi viivis põhivõlgnevuselt (631.20 eurolt) alates 11.07.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
6.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jätta kostja kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja OÜ-lt Energia ja Ehitus maakohtu menetluskulu 852,22 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu 727,22 eurot, kokku 1579,44 eurot OÜ Rigor kasuks.
8.Asjas tehtava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada OÜ-t Energia ja Ehitus tasuma OÜ-le Rigor viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.OÜ Rigor (hageja) esitas OÜ Energia ja Ehitus (kostja) vastu 03.10.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele võlgnik esitas 29.10.2018 vastuväite ning asja menetlemist jätkati hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja töövõtjana ja AS Sanatoorium (tellija) tellijana 16.05.2017 peatöövõtulepingu, millega kostja kohustus teostama tellija asukohas asuvates ruumides (Tervis ravispaahotellis) fuajee ja toitlustuskompleksi rekonstrueerimistöid. Kostja ja aktsiaselts Triger (Triger) sõlmisid 25.05.2017 alltöövõtulepingu, millega Triger kohustus teostama samas elektritöid. Hageja ja tellija sõlmisid 09.06.2017 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama mööbli tellija asukohas asuvatesse ruumidesse. Kostja ja hageja teostasid töid vastavalt tellijale esitatud hinnapakkumistele, s.o tellimustele. Kinnitatud tellimused olid nummerdatud L1 kuni L60, mis vastavad numeratsiooni loogikalt ka sisekujunduse projektijoonistele. Tellimused L1 kuni L25 kuulusid lepingujärgselt kostja töövõttu ning tellimused L26 kuni L60 kuulusid hageja töövõttu. Seda kinnitab ka tellija ehitusdirektor YY oma 01.03.2018. a e-kirjas kostja esindajale. Kostja ja hageja tegid tellijaga sõlmitud lepingute alusel töid hotelli restorani „Kuu“ ruumides. Tööde hulgas oli ka kahe seinaniši ehitamine, mille külge paigaldati projektijärgselt spetsiaalsed mööblikilbid. Mööblikilbid koosnesid projektijärgselt 2mm-paksusest värvitud metallribast, tapeediga kaetud mööblikilbist endast, vineerist painutatud ringist ja vineerringile paigaldatud tugeva valgusvooga LED-ribast ja selle adapterist. Kokku moodustas kirjeldatud osadest koosnev erilahendus seinale Kuu kujutisega sisekujundusliku elemendina valgusallika. Kostja oli ehitustöödega tellija ees ajahädas, mistõttu tellis mööblikilpe puudutava töö suuliselt hagejalt. Hageja tuli kostjale vastu ja nõustus tegema kostja töövõtu sisuks olevad tööd ja esitas
2(12)
kostjale töö eest arve nr 31.10.2017, paludes tasuda 631,20 eurot. Kostja keeldus tasumast ja palus arvest eraldada LED-valgustusriba koos adapteriga, asudes seisukohale, et need ei kuulunud töövõttu. LED-valgustusriba ja selle adapter kuulusid hagejalt tellitud töö hulka. Kostja väitis, et kuivõrd samasuguseid valgusteid positsiooni tähistega V5, V15 ja V16 on hageja paigaldanud ka teistesse mööblidetailidesse, peaks ka antud juhul LED-valgustusriba ja selle adapteri eest tasuma hageja. Hageja kostja käsitlusega ei nõustu. Tööd teostati vastavalt L1 kuni L60 nummerdatutena esitatud tellimustele, millest tellimused L1 kuni L25 kuulusid kostja töövõttu ning tellimused L26 kuni L60 kuulusid hageja töövõttu. Kõik kulutused seoses vastava tellimusega tuli kanda vastaval töövõtjal, st tellimuste L1 kuni L25 eest tasus kostja ning tellimuste L26 kuni L60 eest tasus hageja. Kostja viited valgustite positsiooni tähistele ei puutu asjasse, kuna selle alusel ei teostatud töid. Hageja on paigaldanud ning kandnud samasuguseid kulutusi L56 tellimuse raames, kuna selline tellimus kuuluski algselt hageja töövõttu. Hageja palub kostjalt välja mõista 631,20 eurot ja viivised 45,52 eurot (seadusjärgne viivis põhinõudelt perioodil 09.11.2017.a kuni 03.10.2018), kokku 676,72 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduses ettenähtud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada see mööblikilpide maksumuse ulatuses. Tellija ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tegi kostja töid vastavalt pakkumisülesandes ja projektdokumentatsioonis esitatud tingimustele. Projektis ei ole liigendatud jooniseid, kust lõpeb üldehitus ning algab sisekujundus. Rekonstrueerimistööde hulka kuulusid mh siseviimistlus ja elektritööd, v.a mööbel ja mööbliplaadist sisekujunduslikud elemendid. Pakkumise aluseks oli hinnapkkumine, mis oli lepingu aluseks. Hinnapakkumine ei sisaldanud valgustusega mööblikilpe ehk Kuu paneele. Tellija sõlmis lepingu hagejaga mööbli, erinevate kilpide ja ruumijagajate tootmiseks ning paigaldamiseks, sh mööblivalgustus, lähtudes mööblijoonistest. Kostja ja hageja teostasid töid vastavalt OÜ Stuudio GaDis 20.04.2017 sisearhitektuurse projekti joonistele L1 kuni L60. Joonisel L25 on vaidlusalune sisekujunduslik element – kuu kujutis. Joonise L25 kohaselt tuleb ehitada 2 nišši, millede sisse paigaldatakse led-ribaga 2700K ringikujuline mööblikilp (kuu). Tööde teostamise ajal tekkis olukord, kus vaidlusalused sisekujunduslikud elemendid ei kuulunud kostja töövõttu ega hageja omasse. Hageja oli oma töödega ajahädas. Kostja tellis hagejalt vaidlusalused mööblikilbid, et mitte ületada restorani üleandmise tähtaega. Kostja ei tellinud hagejalt valgustust kilpide külge. Kostja alltöövõtja Triger projekteeris elektriprojekti ja teostas elektritöid, mh hankis valgustid ja paigaldas neid, lähtudes OÜ Stuudio GaDis 20.04.2017.a sisearhitektuurse projekti joonisest L3 „Lagede ja valgustuse plaanist“. Sisearhitektuurse projekti joonisel L3 on valgustuse plaan. Vaidlusalused mööblidetailid (Kuud) asuvad joonisel positsioonil V-5. Positsiooni V-5 juures on viide „Mööbli sisse integreeritud LED-riba alumiiniumraamis, eest opaalklaasiga 2700K Vt mööblijooniseid“. Trigeril tuli tuua vastavalt projektile toide vaidlusaluse mööblidetaili juurde, seda ka Triger tegi. 30.01.2018 kirjas kinnitab Triger, et valgustid positsiooni tähistega V5, V15, V16 on valgustuse joonisel olevas loetelus nimetatud “Mööblisse integreeritud” valgustiteks ja ei ole
3(12)
kuulunud Trigeri tarnesse. Sisekujunduse joonistel L 25 ja L 56 on LED-riba vineerringil ja restorani ruumijagaja, mille jaoks Triger paigaldas toitekaabli ja mööblipaigaldaja tõi toiteplokid ja LED-ribad (hagi lisa 5). Kuivõrd valgustusega mööblikilp (Kuu) ei kuulu Trigeri töövõttu, ei kuulu see ka kostja töövõttu. Hageja tarnesse kuulusid mh erinevad valgustusega mööblikilbid ja vaheseinad. Projekti erilahendusega mööbli jooniste hulka kuulusid mh valgustusega seinakilbid, ruumieraldajad ja vaheseinad. Kuukilbid on sisekujunduslikud elemendid, mis valgustite paigaldaja (Triger) tarnesse ei kuulunud. Kostja peatöövõtjana samuti ise valgusteid ei paigalda. Tellija ehitusdirektor ei ole objektiivne, sest kui ta jaataks Kuu paneelide kuuluvust hageja töövõttu, siis oleksid need tellijale lisakuluks. Oma kirjas kinnitab YY, et erikujundusega mööbli joonised kuuluvad tellija tarnesse. Kuu paneelid on samuti erilahendusega sisekujunduslikud elemendid. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 631,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt 10.07.2019 seisuga 84.39 eurot ning edasi viivise põhivõlgnevuselt alates 11.07.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Maakohus jättis poolte menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 631,20 eurot ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus viitas vaidluse lahendamisel VÕS § 635 lg-le1, § 635 lg-le 3 ja § 637 lg-tele 1 ja 3 ja tuvastas, et: - pooled teostasid tellijaga sõlmitud töövõtulepingute alusel töid restorani „Kuu“ ruumides; - töid teostati vastavalt OÜ Stuudio GaDis sisearhitektuurse projekti joonistele L1 kuni L60; - kostja tellis hagejalt suulise lepingu alusel joonisel L25 kujutatud kuu kujulised mööblielemendid (joonisel märgitud kui restorani seinalahendused), hageja teostas vajalikud tööd; - hageja esitas tehtud tööde eest arve nr 63, mis on senini tasumata, tööde kvaliteedi osas ei ole kostjal hagejale pretensioone. Pooled sõlmisid (suulise) töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tööd on valminud ja seega on hageja nõue nende eest tasu saamiseks muutunud sissenõutavaks. Asjakohased pole viited poolte õigussuhetele sanatooriumiga. Pooled on sõlminud omavahel eraldi töövõtulepingu. Tähtsust ei oma see, miks selline tellimus kostja poolt hagejale esitati ega ka see, kes tegelikult vaidlusalused tööd suhtes tellijaga tegema pidi. Kostja keeldumine arve tasumisest on alusetu, seda isegi juhul, kui lepingutest tellijaga võiks tuleneda, et tegemist oligi hageja kohustusega. Kui tegemist oli kas täielikult või osaliselt hageja kohustusega tellija ees, puudunuks kostjal selles osas üldse vajadus hagejaga lepingu sõlmimiseks. Kui tegemist on tellija enda kohustusega, tuleb kostjal esitada nõue tellija vastu, sest lõpptulemusena peab tellija tema objektil tehtud tööde eest (eeldusel, et need vastavad nõuetele) kellelegi tasuma. Puuduvad tõendid, et kostja ei tellinud vaidlusaluste mööblikilpide valgustust, esitatud jooniselt L25 ja seinalahendi visualiseeringult nähtub, et valgustus on mööblikilpide lahutamatu osa,
4(12)
ilma milleta kaotab kuukujuline mööblielement oma mõtte. Joonisel on märgitud, et tegemist on LED-ribaga 2700 K tugeva valgusvooga ja seega on hageja kohaselt täitnud töövõtulepingu tingimusi, paigaldades ka selle osa joonisest lähtuvalt mööblikilpidele. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Rikutud on menetlusõiguse norme ja ebaõigesti hinnatud tõendeid. Asja õige lahendamise seisukohast oli oluline välja selgitada, kas valgustuslahendus kuulus kostja ja hageja vahelisse töövõttu ning kas sellest tulenevalt kostja pidi selle eest hagejale tasuma või mitte. Hageja ja tellija vahelise töövõtulepingu esemeks olev seinalahendus koosnes erinevatest osadest, millest üks oli mh tapeediga kaetud mööblikilp. Kostja tellis hagejalt eelnimetatud mööblikilbid ning sellegi tapetseerimata kujul. Ühtegi muud elementi hagis toodud loetelust kostja ei tellinud. Kuivõrd tapeedi paigaldamisega restorani tegeles kostja, ei olnud kostjal võimalik tapetseerimise töid enne lõpetada, kui mööblikilbid olid seinale kinnitatud. Vältimaks tööseisakut, objekti valmimise viivitust ning sellega seotud kahjusid, otsustas kostja tellida hagejalt mööblikilbid, mille seina paigaldamine võimaldas kostjal tööseisakut vältida. Kohus jättis hindamata apellatsioonkaebuses loetletud tõendid, mis tõendavad, et mööblieseme tootmine oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Kostja esitab täiendavad tõendid nimetatud asjaolu tõendamiseks (hankedokumendi, tellija kirja ja UU kirja) ja palub need võtta asja juurde. Kostja kordab maakohtu menetluses esitatud väiteid hageja viivituses olemise kohta oma töödega tellija ees. Majandusliku kaalutluse seisukohast ei olnud arvatav mööblikilpide maksumus suur võrreldes tööseisakust tuleneva majandusliku kahjuga, mistõttu kostja sellise tellimuse hagejale esitas, kuigi ta ei olnud selleks kohustatud. Kostja ei soovinud hagejalt tellida mööblieseme terviklahendust, sh valgustuslahendust koos tapeetimisega. See oleks olnud majanduslikult ebaratsionaalne, st kostjale majanduslikult kahjulik. Kostja nõustub, et valgustus on mööblikilpide lahutamatu osa, ilma milleta võib mööblielement olla esteetiliselt vähem nauditav. Küll aga ei tõenda nimetatud asjaolu, et kostja oleks tellinud hagejalt mööblieseme koos valgustusega ning oleks olnud nõus selle eest tasuma. Kuivõrd tehniliselt oli ilmselt lihtsam paigaldada valgustus mööblikilbile enne seinale paigaldamist, võis hageja seda teha, sest mööblieseme valmistamine oligi tema lepinguliseks kohustuseks. Kui võtta töövõtu sisu määratlemisel aluseks joonis L25, pidanuks mööblikilbid olema tapeediga kaetud. Faktiliselt ei olnud mööblikilbid tapeediga kaetud ning kostja ei esitanud selles osas hageja vastu ka ühtegi pretensiooni. See selgitab, et kostja tahtele ja huvile ei ole kunagi vastanud tervikliku mööblieseme tellimine hagejalt. Kostja vaidlustab ka temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 1744,33 eurot. Arvestades asja vähese keerukusega ja vähese mahuga, saaks väljamõistetava menetluskulu suurus olla maksimaalselt võrdne hagi hinnaga ehk mitte suurem kui 727 eurot ja 22 senti. Asjaolusid arvestades peaks lepingulise esindaja kulu jääma siiski tsiviilasja hinnast
5(12)
väiksemaks. Kostja taotleb hagi rahuldamise korral hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude vähendamist alla 727 euro ja 22 sendi kohtu äranägemisel õiglases summas. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude väljamõistmise osas. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab välja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtu menetluse eest ühtse määrana. Muus osas on otsus lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. I
7.Poolte esile toodud asjaoludest saab järeldada, et tegemist on olnud nelja erineva töövõtulepinguga: - hageja ja sanatooriumi vaheline 09.06.2017 töövõtuleping mööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks; - sanatooriumi ja kostja vaheline 16.05.2017 töövõtuleping mh restorani „Kuu“ rekonstrueerimiseks; - kostja ja Trigeri vaheline 25.05.2017 leping elektritööde tegemiseks; - hageja ja kostja vaheline leping mööblikilbi valmistamiseks (lepingu sõlmimise kuupäev ei ole esile toodud, aga arve esitati kotjale hageja poolt 31.10.2017).
8.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle apellatsioonimenetluses, mistõttu ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised asjaolud: - pooled teostasid tellijaga sõlmitud töövõtulepingute (kumbki pool sõlmis tellijaga lepingu eraldi) alusel töid restorani „Kuu“ ruumides; - töid teostati vastavalt OÜ Stuudio GaDis sisearhitektuurse projekti joonistele L1 kuni L60; - hageja esitas tehtud tööde eest arve nr 63, mis on senini tasumata, tööde kvaliteedi osas ei ole kostjal hagejale pretensioone.
9.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks.
10.Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku Kuukilbi valmistamises koos valgustusega nagu hageja väidab, pidi maakohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu tõlgendamisel tuli järgida VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Maakohus järeldas, et kuna puuduvad tõendid, et kostja ei tellinud valgustust ja valgustus on mööblikilpide osa, ilma milleta kaotab Kuukilp oma mõtte, tellis kostja hagejalt Kuukilbi koos valgustusega. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks sellist järeldust tehes hinnanud lepingut VÕS § 29 reeglite järgi. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1), selle menetlusliku puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
10.1.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas 6(12)
on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega oleks maakohtul olnud võimalik arvestada lepingu tõlgendamisel ka sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt RKTKo nr 3-2-1-112-15, p 15). Lepingu tõlgendamisel on praegusel juhul võimalik arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 1 ja 3).
10.2.Vaidluse eripäraks on see, et kumbki pool leiab, et vaidlusalused tööd ei kuulunud tema ja tellija vahelise töövõtulepingu kohustuste hulka. Maakohus leidis, et asjaolu tuvastamisel, kelle töövõttu mööblikilp koos valgustusega (edaspidi Kuukilp) kuulus, ei ole tähtsust, kuna hageja ja kostja sõlmisid omavahel töövõtulepingu Kuukilbi osas. Kolleegium leiab, et vaidlusalune küsimus võib asjas tähendust omada, kuna aitab tõlgendada pooltevahelise kokkuleppe sisu - kas kostja tellis hagejalt Kuukilbi koos valgustusega või n.ö tooriku, mida saanuks tapetseerida ja kostja üldehitustöödega edasi minna. Maakohus on jätnud asjas hindamata tõendid, kuid ringkonnakohus saab vastava minetuse kõrvaldada.
11.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled ka selle üle, kas Kuukilp kui kujunduslik element kuulub seinakonstruktsioonide hulka (kostja töövõtu osa tellijaga) või pigem mööbli alla (hageja töövõtu osa tellijaga). Nimetatu kaudu oleks võimalik määratleda, kelle kohustuste hulka lepingus tellijaga Kuukilbi valmistamine algselt kuulus ja tõlgendada selle kaudu suuliselt sõlmitud töövõtulepingut.
11.1.Hageja on käsitlenud Kuukilpi kui mööblikilpi, mis koosnes metallribast, tapeediga kaetud mööblikilbist, vineerist paigutatud ringist ja vineerringile paigaldatud tugeva valgusvooga LED-ribast ja selle adapterist. Kostja hinnangul on tegemist sisekujundusliku elemendiga.
11.2.Jooniselt L25 (dtl 75) nähtub, et restoranis on kaks Kuukilbiga elementi: seinal A ja B. Seinal A oleva elemendi osas on selgitatud täpsemalt osas SÕLM1 järgnevat: eenduv kipssein karkassil, kaetud tapeediga /.../, tapeet ehituslikul seinal /.../, mööblikilp kaetud tapeediga /..../, LED-riba 2700K vineerringil tugeva valgusvooga, vineerist painutatud ring kinnitatud nurgikutega seina ja pealisplaadi külge, värvitud /.../.
11.3.Hageja ja tellija töövõtulepingu p 2.1. kohaselt (dtl 66-69) oli hageja ülesandeks oma materjalidest ja vahenditega mööbli valmistamine. Kuukilpi on kolleegiumi hinnangul võimalik pidada tema kasutusotstarbe järgi sisustus- või kujunduselemendiks, millel on valgustamise ja ruumi kaunistamise otstarve. Samas ei ole tegemist ei mööbli ega seinakonstruktsiooniga. Seega ei ole võimalik sisekujundusliku elemendi olemuse kaudu anda hinnangut poolte tahtele. II
12.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kelle lepinguliste kohususte hulka suhtes tellijaga Kuukilbi valmistamine kuulus.
7(12)
12.1.Kostja on esile toonud, et juba tööde teostamise ajal tekkis olukord, kus mõlemad pooled leidsid, et Kuukilp ei kuulunud kummagi töövõttu (kostja 19.02.2019 menetlusdokumendi p 1.2) ja kuigi kostja töövõttu elemendid ei kuulunud, nõustus kostja tellima need hagejalt, et kiirendada protsessi ja mitte jääda oma töödega viivitusse.
12.2.Hageja on tuginenud asjaolule, et vaidluse pooled lähtusid nendevahelistes töölepingutes sanatooriumile esitatud hinnapakkumistest, mis sanatooriumi poolt kinnitamisel said hageja/kostja ja sanatooriumi vahelisteks tellimusteks ehk töövõtulepingu aluseks (hageja 07.12.2018 menetlusdokumendi p 2.4., dtl 36). Hageja on esitanud enda ja sanatooriumi vahelise töövõtulepingu (dtl 66-69), kuid selles on tööd määratletud üldiselt (lepingu 2.1) ja kokku on lepitud, et tellija antud juhiste ja korralduste alusel tuleb valmistada mööbel ruumi sisustamiseks ning paigaldada see ruumi. Hageja on esitanud „AS Sanatoorium Tervis I maja fuajee ja toitlustuskompleksi ning vabaajakeskuse sisustuse töövõtupakkumine 2017 a“ (dtl 292-293), milles on viidatud nii hageja poolt tehtavatele töödele kui ka joonistele. Tõendist järeldub, et Kuukilbi valmistamine ja paigaldus ei sisaldunud tellija töövõtupakkumises hagejale ja selles ei viidata ka joonisele 25. Hageja on esitanud enda 12.07.2017 hinnapakkumise tellijale (dtl 301-303), millest samuti ei nähtu, et Kuukilbi tööd oleksid hageja hinnapakkumises tellijale.
12.3.Kostja on esitanud apellatsioonkaebusega tellija 10.04.2017 hankedokumendid (dtl 244252), mille p 2.3. kohaselt ei kuulud tellija ja kostja vahelises töövõtulepingu raames hanke mahtu sisekujundusprojektis kajastuva eridisainiga mööbli tarne. Et mööblikilbid ei kuulunud kostja töövõttu, nähtub samuti kostja hinnapakkumisest sanatooriumile (dtl 121-124), milles selliseid elemente ei sisaldu.
12.4.Kostja on tuginenud asjaolule, et L25 joonisel märgitud kilbi LED-riba ja adapter ei kuulu Trigeri töövõttu ja Trigeri tööde hulka kuulus valgustuse plaanil L3 positsioonil V-5 oleva vaidlusaluse detaili juurde toite toomine; tegemist oli mööblisse integreeritud valgustitega. Nimetatut tõendab ka hageja esitatud AS Triger projektijuhi MM 30.01.2018 e-kiri (dtl 72).
12.5.Hageja tugineb asjaolule, et tellimus L25 sisaldab mööblikilpi koos LED-valgustusega, samuti et tellimused L1-L25 kuulusid lepingujärgselt kostja töövõttu ja tellimused L26-L60 kuulusid hageja töövõttu tellijaga. Hageja on esitanud tõendina joonise L25 ja YY 01.03.2018 e-kirja (dtl 53) ja seletuse, mille kohaselt väidab tellija, et vaidlusalused tööd kuuluvad kostja töövõttu, kuna tegemist on seinakonstruktsiooniga. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et tegemist ei ole seinakonstruktsiooniga, on YY kirjas esitatud positsioon juba sellest tulenevalt ebaõige.
12.6.Hageja on väitnud, et on L56 sisekujunduse tellimuse alusel paigaldanud samasuguse LED-riba, kuna see kuulus tema töövõttu. Kostja on väitnud, et L25 joonisel märgitud kilbi LED riba ja adapter ei kuulu Trigeri töövõttu ja Trigeri tööde hulka kuulus valgustuse plaanil L3 positsioonil V-5 oleva vaidlusaluse detaili juurde toite toomine; tegemist oli mööblisse integreeritud valgustitega. Nimetatud asjaolu on tõendatud Trigeri projektijuhi 30.01.2018 ekirjaga (dtl 72). Kostja tugineb hageja hinnapakkumisele ja GaDis 20.04.2017 sisearhitektuurse projekti joonisele L3, milles on välja toodud lagede ja valgustuse plaan. Kostja selgitab, et tema töövõttu kuuluvad mh elektritööd, v.a mööblijoonised. Elektritööd on välja toodud elektriprojektis ning valgustus joonisel L3 „Lagede ja valgustuse plaan“. Kostja leiab, et Kuukilbid on sisekujunduslikud elemendid, mitte valgustid, kuuluvad mööblijooniste hulka ehk hageja töövõttu. Mööblijoonised on hageja töövõtus ja hageja tööülesannete täitmise alus. Kuna ringkonnakohus leidis, et Kuukilbid ei ole mööbel, ei oma tähendust asjaolu, et Kuukilbid ei
8(12)
ole elektriprojektis ja plaanil L3. Plaanist ei tulene, et Kuukilbid kuuluks hageja ja tellija vahelise töövõtulepingu esemesse. Ka nimetatud asjaolud ja joonised ei võimalda järeldada, et Kuukilp tuli valmistada ning paigaldada hageja ja tellija vahelise lepingu alusel või kostja ja tellija vahelise lepingu alusel.
12.7.Hageja on esitanud kostja 30.01.2018 e-kirja, milles kostja kinnitab vastuseks esitatud arvele töö eest, et mööblikilp on kostja tarne, kuid vaidlustab valgustuse paigaldamise sellele ja palub arve esitada ilma valgustuseta (dtl 73). Apellatsioonimenetluses on kostja selgitanud, et ei pidanud e-kirjas silmas seda, et Kuukilbi valmistamine kuulus töövõtulepingu alusel tellijaga kostja kohustuste hulka, vaid kostja kinnitas nimetatuga, et tellis mööblikilbi hagejalt. Seega asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaksid väita, et Kuukilp kuulus hageja või kostja kohustuste hulka kas siis hageja ja tellijaga või kostja ja tellijaga sõlmitud töölepingus.
12.8.Hageja on apellatsioonimenetluses esitanud Trigeri esindaja MM ja tellija esindaja UU 01.11.2017 kirjavahetuse selle kohta, millist valgustust mööblisisene valgusti V-5 vajab ja vastuse sellele, mille kohaselt „LED valgustus a la carte restorani varbriseinas on ruumijagajaga joonisel L56 Restorani ruumijagaja. Järelikult on LED riba (2700K, alumiiniumprofiilis, eest opaalklaasiga) mööblitegija tarnes.“ Ka nimetatud tõendist ei tulene, et joonisel L25 toodud Kuukilp oli mööblitegija töövõtu esemeks, kuna see tõend käsitleb joonisel L56 asuvat ruumijagajat, mille suhtes on hageja kinnitanud, et see kuulus tema töövõtulepingust tulenevate kohustuste hulka suhtes tellijaga.
12.9.Lisaks ei ole hageja esitatud tellija esindaja YY 01.03.2018 e-kiri ja 19.06.2019 seletus selle kohta, et Kuukilp kuulus kostja ja tellija vahelise töövõtulepingu esemete hulka, kuna on kajastatud joonisel L25, kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega (hinnapakkumistega, hankedokumentidega ja pakkumistega) ega usaldusväärne tõend selle kohta, et tellija ja kostja töövõtulepingust tulenevalt tuli Kuukilp valmistada kostjal. Nimetatule viitab ka apellatsioonimenetluses esitatud teise tellija esindaja UU 29.01.2020 e-kiri (dtl 299), mille kohaselt on hankedokumentide p-s 2.3.3 küll kirjas, et käesoleva hanke mahtu ei kuulu sisekujundusprojektis kajastuva eridisainiga mööbli tarne, kuid samas ei ole hankedokumentides ühtki viidet sisekujundusprojekti jooniste numbritele ja seetõttu ei ole kirja saatjal võimalik kinnitada, kelle töövõtus joonise L25 alusel tehtavad tööd pidanuks olema.
13.Eeltoodust tulenvalt ei ole võimalik hageja ja kostja vahelise töövõtu eseme tõlgendamisel lähtuda asjaolust, et see kuulus kas hageja või kostja töövõttu. III
14.Vaidluse all on ka see, kes oli oma töödega viivituses ja kellel oli kilpi vaja oma töödega jätkamiseks. Isegi, kui Kuukilp ei olnud kummagi praeguse vaidluse osapoole tellijaga sõlmitud töövõtulepingu objektiks, võis hageja või kostja subjektiivselt leida, et tellib teiselt poolelt tema kohustuste hulka kuuluva töö, et oma töödega edasi minna. Maakohus on ka nimetatut pidanud ebaoluliseks. Samas võib nimetatud asjaolu aidata tõlgendada poolte tahet nendevahelise lepingu mahu sõlmimisel.
14.1.Hageja ja tellija vahelise töövõtulepingu p-ga 2.5 (dtl 66-69) on tõendatud, et toitlustuskompleksi mööbli paigaldamine pidi algama 10.08.2017 ning lõppema 31.08.2017. 10.10.2017 ehituskoosoleku protokolli (dtl 104-107) kolmandalt lehelt nähtub kirje „Alacarte mööbel tuuakse 13.10“; 17.10.2017 protokolli (dtl 109-115) kolmandalt lehelt nähtub kirje „18.10 hommikul paigaldab Rigor A la Cartesse vaheseina. 19.10 saab paigaldada A la Carte mööblit“. Nimetatud protokollidest nähtub, et hageja nendel koosolekutel ei osalenud, samuti
9(12)
ei ole hagejat puudujaks märgitud. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud 16.10.2017 ekirja protokollide nr 22 ja 26 saatmise kohta koos protokollidega (dtl 321-340), mille manusest nähtub, et protokoll saadeti ka hagejale. Nimetatust saab järeldada, et tegemist on dokumendiga, mille sisu oli hagejale teada ka juhul, kui ta koosolekul ei osalenud.
14.2.Nimetatud tõenditest võib järeldada seda, et hageja enne 13.10. mööbli paigaldamisega algust ei olnud teinud. Kostja võis subjektiivselt olla arvamusel, et Kuukilp on mööbel, Kuukilbi valmistamine ei kuulunud kostja töövõttu ja kuulus hageja töövõttu. Nimetatust tulenevalt on eluliselt usutav kostja väide, et ta tellis hagejalt Kuukilbiga seonduvad tööd, kuna oleks sattunud vastasel juhul viivitusse oma üldehitustöödega.
14.3.Samas, kuivõrd asjas ei leidnud tuvastamist, et Kuukilp kuulus hageja töövõttu, ei tõenda ehitusprotokollid kostja poolt väidetud asjaolu, et hageja oli viivituses oma töödega. IV
15.Vaidluse all on, mida kostja hagejalt konkreetselt tellis – kas üksnes kilbi või ka selle juurde kuuluva valgustuselemendi.
15.1.Hageja on väitnud, et objektil teostati tellimused vastavalt joonistele ja hageja valmistas Kuukilbi nagu see on kujutatud joonisel L25 (vt nt hageja 21.06.2019 menetlusdokument p 1). Vaidlusaluse töö tellis kostja hagejalt joonise L25 alusel. Joonisel L25 on näha kogu tellitava töö sisu, sh LED-valgustus ja selle adapter. Mingeid erikokkulepped pooled hageja väitel ei sõlminud. Kostja kui L25 joonisel sisalduva töö tellija oli kohustatud tellimuse sisu professionaalselt ja objektiivselt tõlgendama.
15.2.Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele täpsustas hageja oma 31.01.2020 menetlusdokumendis (dtl 279-286) kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu sõlmimise asjaolusid ja selgitas selle kohta järgmist: hageja esindaja PP ja kostja esindaja KK kohtusid objektil. KK küsis, kas Rigor teeb selle töö ära. Kostja esindaja saatis hagejale 17.10.2017 ekirja „L25 Restorani seinavaated“ tööjoonised. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja 17.10.2017 KK e-kirja pealkirjaga „kilbid 2tk“ ja L 25 plaani (dtl 294-295). Hageja väitel saatis kostja plaani koos nimetatud e-kirjaga.
15.3.Kuigi eluliselt usutavad on väited, et kostja vajas Kuukilbi töid üksnes mööblikilbi osas selleks, et oma töödega edasi minna, ei ole kostja tõendanud asjaolu, et ta tellis tööd ilma valgustuseta. Kostja on oma 31.01.2020 menetlusdokumendi p-s 2.13. selgitanud lepingu sõlmimise asjaolusid ja märkinud, et käesoleval juhul „Kuukilbi valmistamiseks hinnapakkumisi ei võetud, kuivõrd kilpide eeldatav maksumus oli pooltele teada. /.../ Joonised kilpide valmistamiseks olid samuti projektdokumentatsioonis olemas.“ Nimetatu kinnitab hageja väidet, et Kuukilp tuli valmistada joonise L25 järgi.
15.4.Puuduvad tõendid, et Kuukilp tuli poolte kokkuleppel valmistada ilma valgustuseta. Kokkuvõttes tuleb lepingut tõlgendada mõistliku isiku positsioonilt (VÕS § 29 g 4). Mõistliku isiku positsioonilt vaadates saab joonise L25 alusel lepingu ese olla mööblikilp koos valgustusega. Mööblikilpide valmistamise tellimine koos valgustusega on mõistlik tulenevalt ka kostja apellatsioonkaebuses toodud asjaolust, et mööblikilbi paigaldamise ja tapetseerimise järgselt oleks olnud tehniliselt keerukas selle külge kinnitada valgustust. Asjaolust, et hageja jättis Kuukilbi tapetseerimata joonisel L25 nõutavast lahknevalt ja kostja ei esitanud tööde vastuvõtmisel selles osas pretensioone, ei saa tuletada vastupidist järeldust. Tapetseerimine oli võimalik alles peale Kuukilbi valmimist. Tapetseerimine kuulus hageja kui üldehitustööde
10(12)
tegija tööde hulka. Arvestades, et kumbki pool pidas Kuukilpi teise poole lepinguliste tööde hulka kuuluvaks suhetes tellijaga, ei saa Kuukilbi tapetseerimata jätmisest teha järeldust selle kohta, et kostja tellis Kuukilbi ilma valgustuseta.
16.Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus nimetatud osas rahuldamata. V
17.Apellant on vaidlustanud ka maakohtu poolt menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja leidnud põhjendatult, et nende väljamõistmine hagi hinda ületavas ulatuses ei ole põhjendatud.
17.1.Kolleegium leiab, et maakohus on hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire.
17.2.Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on peetud üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalikuks ja põhjendatuks mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind) (RKTKm nr 3-2-1-143-11, p 14). Seda põhimõtet on peetud vajalikuks Riigikohtu praktikas rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades RKTKm 3-2-1-4-15).
17.3.Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 727,22 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt töövõtulepingu tõlgendamise üle ehk selle üle, mida kostja hagejalt tellis. Tegemist on kergemat sorti töövõtulepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Maakohus on põhjendatult hinnanud hageja esindaja ajakuluks 11h 34min.
17.4.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga esindaja tunnihinna osas. Arvestades vaidluse vähese keerukuse ja väikese mahuga on põhjendatud esindajatasu praegusel juhul 120 eurot tunnist (millele lisandub käibemaks). Kolleegium ei näe siiski põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabile kulunud menetluskulu maakohtus haginõudest suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kolleegium, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, on maakohtu menetluses 727,22 eurot. Nimetatule lisandub hageja poolt maakohtu menetluses makstud riigilõiv 125 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskuludena 852,22 eurot.
11(12)
18.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Arvestades apellatsioonkaebuse muus osas rahuldamata jätmist jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1).
18.1.Hageja on märkinud 31.01.2020 menetlusdokumendis, et tema menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabist 8h ulatuses hinnaga 140 eurot (käibemaksuta) tund, millest vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5h, ringkonnakohtule vastamine 3h. Kokku on menetluskulud apellatsioonimenetluses 1120 eurot.
18.2.Apellant ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
18.3.Hageja on esitanud ringkonnakohtule vastuse kostja apellatsioonkaebusele, mis samuti ei erine oluliselt kostja varem esitatud seisukohtadest, kuid vaidlustatakse lisaks asja menetlusse võtmist ja uute tõendite asja juurde võtmist (sisu osas ilma menetluskulude osata 5lk). Ringkonnakohtu kirjale vastamiseks on hageja pidanud asjaolusid täiendavalt selgitama, koguma täiendavaid tõendeid ja suhtlema kliendiga. Kolleegium peab seetõttu menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks, kuid jääb tunnihinna osas p-s 17.4. väljendatud seisukoha juurde. Kokku oleks hageja menetluskulu seega 8x120 = 960 eurot. Kolleegium ei pea praeguses vaidluses põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja õigusabi kulud mõlema kohtuastme kohta kokku hagihinna ulatuses, kuid ei pea põhjendatuks mõista ka apellatsiooniastmes neid välja suuremas ulatuses kui hagihind. Arvestades vaidluse keskmise keerukusega, tõendite ja väljaselgitamist vajanud asjaolude hulgaga apellatsioonimenetluses, ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hagejalepingulise esindaja kulu hagihinda ületavas osas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluses 727,22 eurot.
18.5.Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kolleegium, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
19.Kolleegium võtab asja juurde kõik poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, kuna maakohus ei arutanud asja ammendavalt ja ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.