Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(4)

2-18-119296

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-119296 Narva-Jõesuu linn, Kesk tn 9 korteriühistu hagi D Si vastu võlgnevuse nõudes. Puudutatud isik ei ole kohtule oma seisukohta esitanud ja samuti ei ole puudutatud isik ilmunud kohtuistungile. 13.06.2019 toimus kohtuistung, mille käigus selgus, et puudutatud isik on maksnud ära põhivõlgnevuse. Kohus kohustas avaldajat täpsustama oma kõrvalnõude arvestust. 21.06.2019 teatas avaldaja kohtule, et puudutatud isik on tasunud kogu nõude. 04.07.2019 selgitas kohus avaldaja õigust avaldusest loobuda ja avaldusest loobumise tagajärgi. Avaldaja esitas 09.07.2019 avalduse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avaldaja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust ja mõista välja menetlusega seotud menetluskulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see 2(4)

2-18-119296 menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Võttes arvesse, et puudutatud isik on võlgnevuse likvideerinud peale seda, kui talle on kohtumenetlusest erinevatel viisidel s.h avalikult dokumente kätte toimetades teavitatud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulusid summas 75 eurot – 25 eurot (1/2 riigilõivust) ja 50 eurot tõlkekulu (03.01.2019 hagiavaldus; 13.03.2019 täiendavad selgitused 3 lk, 21.06.2019 kohtunõude täitmine 1 lk ja osalemine 13.06.2019 kohtuistungil). Avaldaja on esitanud 21.06.2019 OÜ Jurius arve, millest tuleneb, et 50 euro eest on osutatud dokumentide tõlkimise teenust ja nõustaja ning tõlkija istungil osalemise teenust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv ja tõlgikulud kohtukulu. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 25 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega ning nõutavas summas. Seega tuleb riigilõiv summas 25 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hinnates avaldaja poolt esitatud tõendeid ja selgitusi ei kuulu kogu tõlkekulu hüvitamisele. Esmajoones leiab kohus, et võttes arvesse, et arvel on kajastatud teenusena ka nõustaja osalemine istungil, siis võib osaliselt olla tegemist nõustajale makstava tasuga. TsMS § 175 lg 2 teise lause alusel ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Analüüsides avaldaja poolt kohtule esitatud tõlkeid - hagiavaldusega ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõlget; 13.03.2019 ei ole avaldaja samuti tõlkeid esitanud, küll aga on avaldaja 22.04.2019 esitanud kahe dokumendi tõlked; 21.06.2019 kohtunõude täitmise juures ei ole ühtegi tõlget. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud avalduste tõlkimise kulusid ei ole võimalik eraldi välja mõista, eriti arvestades asjaolu, et avaldaja ei ole ka kuidagi seda kulu põhistanud ning kohus on seisukohal, et tegemist on pigem kui üldse nõustaja kuluga. Avaldaja poolt esitatud tõlkekulu arve ei täpsusta kui palju on ühe või teise töö hind, mille tõttu peab kohus hüvitatava tõlkekulu suurust ise hindama. Kohus leiab, et 2 dokumentaalse tõendi tõlkimisele ja tõlgi osalemisele kohtuistungil ei saa olla arve kogumahtu arvestades olla kulunud rohkem kui 20 eurot. Seega rahuldab kohus avaldaja tõlkekulu välja mõistmise taotluse 20 euro ulatuses ja ülejäänud osas jätab avaldaja taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 45 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Avaldaja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust seoses avaldusest loobumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele 3(4)

2-18-119296 kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus leiab, et kuna ei ole teada puudutatud isiku elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada puudutatud isiku esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik määrus kätte toimetada, tuleb määrus kätte toimetada puudutatud isikule avalikult. Kohus loeb määruse puudutatud isikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.