Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08. juuli 2019 nr 2-19-396 Undi Teenused OÜ hagi Osaühing Markatrin vastu kahju hüvitamiseks 60499,84 eurot
Asja lahendamine
kohtuistung 17. juuni 2019
Kohtunik
Silvi Maiste
Hageja
Undi Teenused OÜ (registrikood 12769349; aadress Undi, Mõnnaste küla, Viljandi vald, Viljandi maakond) vandeadvokaat Maili Riisenberg (Sikuti Advokaadibüroo; epost [email protected])
Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostja lepingulised esindajad
Osaühing Markatrin (registrikood 11143464; aadress Staadioni 11, Reegoldi küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond; e-post [email protected]) Kerli Kase ja Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]; [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Undi Teenused OÜ hagiavaldus.
2.Välja mõista Osaühingult Markatrin Undi Teenused OÜ kasuks kahju hüvitis summas 60 364,84 eurot ning kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuhüvitis summas 135 eurot.
3.Jaotada menetluskulud ja jätta need kostja kanda.
4.Välja mõista Osaühingult Markatrin Undi Teenused OÜ kasuks menetluskulu 2545 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Välja mõista Osaühingult Markatrin Undi Teenused OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. jaanuar 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
8.Selgitada:
8.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
8.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
8.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
8.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavaldus 18.10.2017. a sõlmisid Undi Teenused OÜ ja AS SEB Liising liisingulepingu nr L17109998, mille esemeks oli Roomikekskavaator Takeuchi TB290 (vin-kood 185103484, edaspidi Ekskavaator). Liisingulepingu kohaselt kohustus AS SEB Liising omandama eelnimetatud ekskavaatori Markarin OÜ-lt ja andma lepingu eseme valduse üle Undi Teenused OÜ-le lepingu kehtivuse ajaks. Samal kuupäeval, s.o 18.10.2017. a sõlmisid AS SEB Liising ja Markatrin Osaühing müügilepingu Ekskavaatori omandamiseks. Ostuhinnaks oli lepingu kohaselt 60 000 eurot. Lepingu sõlmimise päeval andis Markatrin Osaühing lepingu eseme valduse üle liisinguvõtjale, Undi Teenused OÜ-le, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt nr L17109998. 10.11.2017. a teostati Undi talus, Mõnnaste külas, Viljandi maakonnas läbiotsimine. Enne läbiotsimise alustamist tehti Unti Teenused OÜ seaduslikule esindajale Tõnu Peegile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud roomikekskavaator. Tõnu Peek andis Roomikeksavaatori Takeuchi TB290 valduse üle läbiotsimist teostanud politseiametnikele. Algatatud kriminaalmenetlusega seoses sai Undi Teenused OÜ seaduslikule esindajale teatavaks, et vaidlusalune ekskavaator on varastatud ning Markatrin Osaühingul puudus õigus omandi üleandmiseks ostjale. 04.12.2017. a ütles AS SEB Liising Undi Teenused OÜ-ga üles 18.10.2017. a sõlmitud liisingulepingu ning palus liisinguvõtjal tasuda liisingulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 19.12.2017. a, üldsummas 53 102,15 eurot Undi Teenused OÜ on AS-i SEB Liising poolt nõutud summa tagastanud.
27.juulil 2018. aastal pöördus hageja Sikuti Advokaadibüroo vahendusel kostja poole nõudega hüvitada hagejale kahju summas 60364,84 eurot
27.augustil 2018. aastal edastas Markatrin Osaühingu esindaja Urmet Türner, et Markatrin Osaühing polevatki üldse asja õige müüja. Hageja nõuet kahju hüvitamiseks kostja ei täitnud ei pretensioonis antud tähtajaks ega ka hiljem.
22.novembril 2018. a tegi Pärnu Maakohus kriminaalasjas nr 1-18-9441 kohtumääruse, millega otsustas anda välja välisriigile ehk Taani Kesk- ja Läänesjellandi Politseile või nende poolt volitatud isikule Taani Kuningriigist varastatud roomikekskavaator Takeuchi TB tegeliku tehasetähisega 18510341. Kõnealuse kohtumääruse kohaselt oli tegemist sama ekskavaatoriga, mille suhtes oli AS SEB Liising ning hageja vahel sõlmitud Liisinguleping ning mille omandi pidi kostja andma üle AS-ile SEB Liising ning mille hageja läbiotsimise käigus 10.11.2018. a politseile välja andis. Pärnu Maakohtu 22. novembri 2018. a määrusest nähtub veel, et Roomikekskavaator oli varastatud Taanist Öbakke A/S Roskildes 24. septembril 2016 ajavahemikul kell 04.41 kuni
05.32.Seega ei saanud peale seda aega tekkida roomikekskavaatorile ühtki uut omanikku ega seaduslikku valdajat ja et eeltoodust tulenevalt tuleb vastavalt välisriigi taotlusele roomikekskavaator Takeuchi TB290 tegeliku tehasetähisega 1185103415 tagastada Taani Kuningriigi Taani politseile või nende poolt volitatud isikule. Hageja ja AS SEB Liising vahel oli sõlmitud liisinguleping VÕS § 361 tähenduses. Liisingulepinguga kohustus liisinguandja AS SEB Liising omandama hageja poolt määratud müüjalt Markatrin Osaühingult Ekskavaatori ning andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisingulepingu p 20.1 kohaselt, kui liisinguvõtja on täitnud kõik liisingulepingust tulenevad kohustused, läheb liisingueseme omand Lepingu tähtpäeval liisinguandjalt üle liisinguvõtjale. Seega oli hagejal õigus Liisingulepingu alusel saada Ekskavaatori omanikuks.
Liisinguandja AS SEB Liising ja kostja vahel 18.10.2017 sõlmitud müügilepingu kohaselt pidi kostja andma liisinguandjale üle Ekskavaatori omandi ning liisinguandja tasus kostjale Ekskavaatori eest 60 000 eurot. Asjaõigusseaduse § 95 lg 3 kohaselt ei toimu heauskset omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt aga ei vasta asi lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus. Undi Teenused OÜ kandnud kahju seoses Markatrin Osaühingu poolse müügilepingu rikkumisega. Kahjus suurus vastab lepingueseme müügihinnale, summas 60 000 eurot, millele lisandub tasu liisingulepingu sõlmimise eest summas 180 eurot ning tasutud intressimaksed kahe kuu (s.o oktoober 2017 ning november 2017) eest summas 184,84 eurot. Seega on Undi Teenused OÜ kandnud müügilepingu rikkumisega seoses kahju kogusummas 60 364,84 eurot. Hageja on kohtueelses menetluses kandnud õigusabikulusid summas 135 eurot. Eeltoodud summa ei sisalda käibemaksu, sest Undi Teenused OÜ on käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel ning juhindudes eelkõige VÕS §-dest 81 lg 2, 115, 365 ning 367 palub hageja mõista Markatrin Osaühingult Undi Teenused OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 60 364,84 eurot ning kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuhüvitis summas 135 eurot; mõista kõik Undi Teenused OÜ menetluskulud välja Markatrin Osaühingult ning jätta Markatrin Osaühingu menetluskulud tema enda kanda; märkida menetluskulusid kindlaks määravas kohtulahendis, et Markatrin Osaühing on kohustatud maksma tasumata menetluskulude summalt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni vastavate võlgnevuste täieliku tasumiseni. Hageja kostja vastuse seisukohtadega ei nõustu Ebaõiged on kostja väited, et tema ei olnud Ekskavaatori müüjaks. Müügilepingust nähtub üheselt, kes on selle lepingu pooleks ning just kostja on müügilepinguga võtnud enda nimel kohustuse anda üle liisingueseme, s.o ekskavaatori valdus ja omand. Müügilepingus ei viita miski, et kostja oleks selle kohustuse võtnud kellegi teise eest. Samuti ei viita miski müügilepingus võimalusele, et kostja täidab lepingut sõlmides kellegi kolmanda isiku käsundit. Müügilepingust tulenevad kohustused on Markatrin OÜ võtnud endale ning selgelt enda nimel ning on saanud nende kohustuste täitmise eest ka müügihinna näol tasu. Veel vähem omavad asjas õiguslikku tähendust kostja väited, et kuigi tema tegelikult ekskavaatori müüjaks ei olnudki, soovis ta lihtsalt saada müügitehingust Liisinguandja käest raha. Seesugused väited viitavad juba kostja-poolsele võimalikule pettusele, mis samuti ei saa anda alust vastutusest vabanemiseks. Müügilepingu sõlmimise eel toimunud läbirääkimistel oli samuti kogu aeg jutt sellest, et müüjaks on Markatrin OÜ ehk kostja. Kostja tegi ka hagejale hinnapakkumise jne. Tehingu läbirääkimisel osales küll ka VA Ehitus OÜ juhatuse liige Aavo Ametmaa, kuid VA Ehitus OÜ nime võimaliku müüjana ega muul viisil läbirääkimistel ei käsitletud. Seega läbirääkimiste kulgu arvestades võis parimal juhul eeldada, et Aavo Ametmaa on tehingu vahendajaks OÜ Markatrin jaoks. Alusetud ja hageja poolt esitatud tõenditega selges vastuolus on kostja poolsed väited, et tema ei olnudki ekskavaatori müüjaks. Viited käsundi alusel tegutsemisele ei vabasta kostjat kohustusest Müügilepingut täita Kostja viited süü puudumisele, rikkumise vabandatavusele ning kahju ettenähtavuse printsiibile ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätta Kostja üritab vastutusest vabaneda ka väites, et tema ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. Hageja juhib tähelepanu, et lepinguline vastutus ei ole võlaõigusseaduse kohaselt süüline, mistõttu seesugused väited arvestamisele ei kuulu. See, kas kostja oskas või ei osanud müügilepingu sõlmisel ette näha, et ekskavaator on varastatud, ei oma antud juhul õiguslikku tähendust. Müüja on siiski saanud liisinguandjalt müügilepingu alusel ekskavaatori ostuhinna, kuid on jätnud omapoolse kohustuse täitmata. Ebakohane on ka kostja väide, et hagejal tuleb kahju nõuda isikult, kes Ekskavaatori varastas ja varastatud ekskavaatori edasi müüb. Antud juhul nõuab hageja Müügilepingu rikkumisega
tekitatud kahju isikult, kes seda lepingut rikkus – s.o kostjalt. Seega on hagi esitatud õige kostja vastu ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Olgu öeldud, et võlaõigusseaduse kohaselt on kostjal omakorda õigus kahju hagejale hüvitamise korral pöörata nõue isiku vastu, kellelt tema Ekskavaatori omandas jne. Kindlustus Kostja on avaldanud kahtlust, et hagejale on kahju kindlustusandja poolt hüvitatud. Hageja selgitab, et ekskavaator oli tõepoolest kindlustatud, kuid hageja kinnitab, et ei ole tänaseks kindlustusandjalt ekskavaatori konfiskeerimisest tekkinud kahju eest hüvitist saanud. Kostja väidab, et hageja peaks raha nõudma tegelikult raha saajalt. Menetluses on aga tõendatud, et müügilepingu alusel saigi kostja raha tegelikult. See, mida kostja selle rahaga edasi tegi, ei oma müügilepingust tulenevate kohustuste suhtes mingit tähendust. Kostjal on soovi korral omakorda õigus esitada tagasinõue oma tehingupartnerile jne. Kostja vastus Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüs hagejale roomikekskavaatori Takeuchi TB290. Hageja väidab, et asjaoludest nähtuvalt oli Ekskavaator 24. septembril 2016 ajavahemikul kell 04.41 kuni 05.32 Taani ettevõttelt Öbakke A/S Roskildes varastatud. Kostja leiab, et peale seda ei saanud tekkida roomikekskavaatorile ühtki uut omanikku ega seaduslikku valdajat. Järelikult jättis kostja täitmata müügilepingust tuleneva kohustuse anda üle Ekskavaatori omand. Asi ei saanud vastata ka lepingutingimustele VÕS § 217 mõttes, kui kolmandal isikul oli asja suhtes omandiõigus. Hageja väidetest tulenevalt aga ei saanud ka kostja olla vaidlusaluse ekskavaatori omanik, sest ka temale ei tulnud omand üle. Ei saa müüa asja, mis kostjale ei kuulu, mis ei ole isegi tema valduses. Vaidlusaluse Takeuchi TB290 roomikekskavaator, tootmispoolne seerianumber 185103484 valdaja ning müügitehingu toimumise ajal arvatav omanik oli VA Ehitus OÜ ja soovis ekskavaatorit müüa. Markatrin OÜ soovis seda ekskavaatorit algselt osta ja tasus selle eest 12 000 €. Kohe peale summa tasumist selgus, et kostjal ei olnud võimalik ekskavaatorit majanduslikel põhjustel osta. Ostutehingut ei toimunud ja ekskavaatori valdus kostjale üle ei läinud. VA Ehitus OÜ leidis ekskavaatorile ise uue ostja - Undi Teenused OÜ. Kogu suhtlus toimus nende vahel ja Markatrin OÜ osales tehingus vaid seetõttu, et enda poolt VA Ehitus OÜle tasutud raha ja võlga tagasi saada. Kostja oli VA Ehitus OÜ ja Undi Teenused OÜ vahelise ostutehingu vahendaja, ta tegutses VA Ehitus OÜlt saadud käsundi alusel. Kostja täitis edasisel tegutsemise VA Ehitus OÜlt saadud juhiseid. Temale endale ei teki käsundi täitmisest õigusi ega kohustusi kolmandate isikute, antud juhul hageja ees. Kostja oli nõus käsundi alusel VA Ehitus OÜle teenust osutama ja ekskavaatori müümise protsessis pangaga suhtlema ja lubama oma pangakontot ekskavaatori maksumuse vahendamiseks ainult sellel eesmärgil, et kiiremini VA Ehitus OÜlt talle makstud raha ja võlga tagasi saada. 18.oktoobril 2018.a. sõlmiti VA Ehitus OÜlt saadud käsundi alusel ASga SEB Liising müügileping nr L17109998 Leping sõlmiti liisingufirma blanketil ning VA Ehitus OÜ asemel märgiti müüjaks kostja. Leping ei vasta tegelikule õiguslike suhete sisule. Hageja ei ole selle lepingu osaline, tema ei ole lepingut allkirjastanud. Hageja ja SEB panga vahel 18.10.2018.a. sõlmitud liisingulepingu nr L17109998 osapooleks ei kostja ja sellest lepingust ei teki temale õigusi ega kohustusi. 18.oktoober 2017.a. vormistati SEB Liising AS poolt panga blanketil traktori üleandmisevastuvõtmise akt L17109998, mille kohaselt justkui oleks kostja andnud hagejale vaidlusaluse traktori üle. Reaalselt ei ole kostja vaidlusalust traktorit kunagi omandanud ega füüsiliselt üle andnud. Leping ei vasta oma sisult tegelikkusele. Hagejale andis traktori füüsiliselt üle VA Ehitus OÜ. Lähtuvalt müügilepingu vormist esitas kostja 18.10.2017.a. SEB Liising ASle arve ekskavaatori maksumuse tasumiseks ja SEB Liising AS tasus 19.10.2017 kostjale ekskavaatori maksumuse 60 000 €. Ekskavaatori maksumuse kättesaamiseks esitas VA Ehitus OÜ kostjale 22.10.2017.a. arve kuupäevaga 9.10.2017 Arve oli koostatud varem, ajal mil kostja lootis ise traktorit osta.
Hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid ei ole. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu. Kostjal puudub igasugune süü hagejale kahju tekkimises (kui kahju üldse tekkis, kui kindlustus ei hüvitanud hagejale kahju. Varastatud sõiduki müüja ei vastuta varastatud sõiduki äravõtmisega hagejale tekitatud kahju eest, kuna VÕS § 103 lg. 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Hagejal tuleb kahju hüvitamist nõuda isikult, kes ekskavaatori varastas ja varastatud ekskavaatori edasi müüs. Kuigi ka varas ei omandanud traktorit ja ei saanud traktorit seetõttu müüa, oli tema kahju tekkimisest teadlik, tema tekitas hagejale kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. VA Ehitus OÜle kuulunud vaidlusalusele roomikekskavaatorile leidis ostja VA Ehitus OÜ ja ekskavaatori müüs hagejale VA Ehitus OÜ. Kostja vaidlusalust ekskavaatori ei omandanud ja tal ei olnud hagejale midagi edasi müüa. Kostja ei ole hagejale mitte mingisugust kahju tekitanud, sest oli ainult käsundi alusel vahendaja ja edastas ka raha sellele, kes teda esindama palus. Seega saab hagejal olla nõudeõigus raha saaja, VA Ehitus OÜ vastu. Ekskavaatori üleandmise ajal ja müügilepingu sõlmimise ajal olid kostja poolt täidetud kõik müügilepingu tingimused ja seadusest tulenevad müüja kohustused. See, et hiljem selgisud uued asjaolud, mille kohaselt müüjal ei olnud omandit mida müüa, ei tulenenud VA Ehitus OÜst ega kostjast ja ei olnud neile ettenähtavad. Kostja ei saanud mitte kuidagi näha ette, et ekskavaator on varastatud. Seadusandja on kõigi teenuse osutamise lepingute puhul näidanud, et tehingu eest vastutab käsundiandja. Hageja peaks raha nõudma tegelikult raha saajalt, sest varastatud ekskavaatorit ju keegi nendest ei omandanud. See, kes lõpptulemusena raha sai, peab selle tagastama. Selline oleks heade kommetega kooskõlas olev tegevus. Kohtu põhjendused
1.Poolte vahel on vaidlus, kes müüs hagejale ekskavaatori ja kas nõuet saab esitada kostja vastu.
2.Hageja ja AS SEB Liising vahel oli sõlmitud liisinguleping VÕS § 361 tähenduses. Liisingulepinguga kohustus liisinguandja AS SEB Liising omandama hageja poolt määratud müüjalt Markatrin Osaühingult ekskavaatori ning andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisingulepingu p 20.1 kohaselt, kui liisinguvõtja on täitnud kõik liisingulepingust tulenevad kohustused, läheb liisingueseme omand lepingu tähtpäeval liisinguandjalt üle liisinguvõtjale. Seega oli hagejal õigus Liisingulepingu alusel saada ekskavaatori omanikuks.
3.Kostja väitel (tl 72) hageja ja SEB panga vahel 18.10.2018.a. sõlmitud liisingulepingu nr L17109998 osapooleks ei ole kostja ja sellest lepingust ei teki temale õigusi ega kohustusi.
18.oktoobril 2018.a. sõlmiti VA Ehitus OÜlt saadud käsundi alusel ASga SEB Liising müügileping nr L17109998. Leping sõlmiti liisingufirma blanketil ning VA Ehitus OÜ asemel märgiti müüjaks kostja. Leping ei vasta tegelikule õiguslike suhete sisule. Hageja ei ole selle lepingu osaline, tema ei ole lepingut allkirjastanud. Hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid ei ole (tl 73).
4.VÕS § 365 lg 1 kohaselt liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist.
5.VÕS § 81 lg 1 kohaselt lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või
õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.
6.Kohus leiab, et hagejal on tulenevalt eeltoodud sätetest õigus esitada hagi kostja vastu.
7.Hageja on liisinguvõtja. Liisinguandja AS SEB Liising ja kostja vahel 18.10.2017 sõlmitud müügilepingu kohaselt pidi kostja andma liisinguandjale üle ekskavaatori omandi ning liisinguandja tasus kostjale ekskavaatori eest 60 000 eurot.
8.Kostja vaidleb hagile vastu, kuna tema ei olnud üldse ekskavaatori omanik ja oli vaid vahendaja. Asjaoludest nähtuvalt oli ekskavaator 24. septembril 2016 ajavahemikul kell 04.41 kuni 05.32 Taani ettevõttelt Öbakke A/S Roskildes varastatud. Peale seda ei saanud tekkida roomikekskavaatorile ühtki uut omanikku ega seaduslikku valdajat. Järelikult jättis kostja täitmata müügilepingust tuleneva kohustuse anda üle ekskavaatori omand. Asi ei saanud vastata ka lepingutingimustele VÕS § 217 mõttes, kui kolmandal isikul oli asja suhtes omandiõigus.
9.Asjaõigusseaduse § 95 lg 3 kohaselt ei toimu heauskset omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt aga ei vasta asi lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus.
10.Kostja väitel (tl 59) hageja väidetest tulenevalt ei saanud ka kostja olla vaidlusaluse ekskavaatori omanik, sest ka temale ei tulnud omand üle. Ei saa müüa asja, mis kostjale ei kuulu, mis ei ole isegi tema valduses.
11.Kostja väitel vaidlusaluse Takeuchi TB290 roomikekskavaatori, tootmispoolse seerianumbriga 185103484, valdaja ning müügitehingu toimumise ajal arvatav omanik oli VA Ehitus OÜ, kes soovis ekskavaatorit müüa. Markatrin OÜ soovis seda ekskavaatorit algselt osta ja tasus selle eest 12 000 eurot. Kohe peale summa tasumist selgus, et kostjal ei olnud võimalik ekskavaatorit majanduslikel põhjustel osta. Ostutehingut ei toimunud ja ekskavaatori valdus kostjale üle ei läinud.
12.Kostja väitel VA Ehitus OÜ leidis ekskavaatorile ise uue ostja - Undi Teenused OÜ. Kogu suhtlus toimus nende vahel ja Markatrin OÜ osales tehingus vaid seetõttu, et enda poolt VA Ehitus OÜle tasutud raha ja võlga tagasi saada. Kostja oli VA Ehitus OÜ ja Undi Teenused OÜ vahelise ostutehingu vahendaja, ta tegutses VA Ehitus OÜlt saadud käsundi alusel. Kostja täitis edasisel tegutsemise VA Ehitus OÜlt saadud juhiseid, milleks teda kohustas VÕS § 621 lg 1, mille kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Temale endale ei teki käsundi täitmisest õigusi ega kohustusi kolmandate isikute, antud juhul hageja ees. Kostja oli nõus käsundi alusel VA Ehitus OÜle teenust osutama ja ekskavaatori müümise protsessis pangaga suhtlema ja lubama oma pangakontot ekskavaatori maksumuse vahendamiseks ainult sellel eesmärgil, et kiiremini VA Ehitus OÜlt talle makstud raha ja võlga tagasi saada.
13.18. oktoobril 2018.a. sõlmiti VA Ehitus OÜlt saadud käsundi alusel ASga SEB Liising müügileping nr L17109998. Leping sõlmiti liisingufirma blanketil ning VA Ehitus OÜ asemel märgiti müüjaks kostja. Leping ei vasta tegelikule õiguslike suhete sisule. Hageja ei ole selle lepingu osaline, tema ei ole lepingut allkirjastanud.
14.Kostja väitel on tegemist teenuse osutamise lepinguga kostja ja VA Ehitus OÜ vahel.
15.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
16.Eristatakse kahte tüüpi käsunduslepinguid. 1)teenused kui faktilised toimingud ning 2)teenuised, mis seisnevad käsundusandja asjade ajamises. Käsundusandja asjade ajamiseks teenuste osutamiseks on sõltuvalt asjaoludest vajalik käsundisaajal esindusõiguse olemasolu või mitte. Esindusõigust on vaja käsundisaajal siis, kui teenuse osutamine seisneb tehingute tegemises kolmandate isikutega käsundisaaja nimel. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Kui käsundi täitmiseks on vaja esindusõiguse olemasolu, on käsundiandja esindatava ning käsunditäitja tema esindaja.
17.Kohtuistungil kohus küsis kostja esindajalt väidetava käsundi õiguslikku alust. Kostja esindaja vastas, et esindajal on ka äärmiselt keeruline seda käsundit sisustada. Kui pooled nüüd seda enda arvates käsunduslepingut sõlmisid, siis tuleb möönda, et nad ei sõlminud seda kirjalikult. Müügilepingus on müüjana käsitletud käsundisaajat, siis seda ainult seetõttu, et käsundisaaja oli juba tasunud VA Ehitusele käsiraha. Ta soovis kindlasti enda tasutud käsiraha tagasi saada, siis see selliselt vormistatigi. Loomulikult minnes kaks sammu tagasi, kui pooltel oleks olnud tehingu sõlmimise juures juriidiliste teadmistega isik, siis ei oleks ilmselt seda lepingut sellisel kujul vormistatud. See oli tegelikult poolte tahe käsunduslepinguna asi sõlmida, kuigi formaalselt vaadates oli sõlmitud müügileping, aga see poolte tahe ei olnud.
18.Kohtule on esitatud tõendina liisinguleping (tl 9), mille järgi on liisinguandja AS SEB Liising ja liisinguvõtja Undi Teenused OÜ. Liisinguesemeks on roomikekskavaator Takeuchi
TB290.
19.Kohtule on esitatud tõendina müügileping, mille järgi roomikekskavaator Takeuchi TB290 müüja on Markatrin OÜ. Lepingu p 2 järgi liisinguandja AS SEB Liising ostab liisinguvõtja soovil müüjalt roomikekskavaator Takeuchi TB290. Lepingu p 4.1. järgi maksab liisinguandja müüjale liisingueseme eest 60000 eurot.
20.Kohus leiab, et nimetatud lepingutest ei tulene, et kostja täitis käsundit, kuna käsundi puhul oleks pidanud kostja olema märgitud müügilepingus väidetava liisingueseme omaniku esindajana. Kuna müüja on lepingu järgi Markatrin OÜ, siis Markatrin OÜ ja VA Ehitus OÜ vahelised võimalikud käsunduslepingud ei puutu asjasse.
21.Üleandmis-vastuvõtuakti (tl 29) järgi andis müüja Markatrin OÜ liisingueseme üle liisinguvõtjale.
22.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
23.Müüja Markatrin OÜ on esitanud 18.10.2017 AS-le SEB Liising arve roomikekskavaatori kohta (tl 66), mille alusel on AS SEB Liiisng üle kandnud Markatrin OÜ-le 19.10.2017 60000 eurot (tl 67).
24.Kohus leiab, et müügilepingu tingimused on täidetud. Markatrin OÜ on võtnud müügilepingust tulenevad kohustused enda nimel ja saanud ka müügilepingujärgse tasu. Kuidas kostja müügist saadud raha kasutas, ei ole seotud müügilepingu tingimustega.
25.Kohtule on esitatud tõendina Markatrin OÜ hinnapakkumine Undi teenused OÜ-le roomikekskavaatori kohta (tl 84).
26.Kostja on esitanud väited, et kuna tema ei olnud tegelik ekskavaatori omanik, siis ta ei saanud seda ka edasi müüa (tl 113 2.lõik, tl 59). Samas ta kinnitab, et ekskavaatori üleandmise ja müügilepingu sõlmimise ajal olid kostja poolt täidetud kõik müügilepingu tingimused ja seadusest tulenevad müüja kohustused (tl 113 5. lõik).
27.Kostja väitel (tl 60) kostjal puudub igasugune süü hagejale kahju tekkimises (kui kahju üldse tekkis, kui kindlustus ei hüvitanud hagejale kahju). Varastatud sõiduki müüja ei vastuta varastatud sõiduki äravõtmisega hagejale tekitatud kahju eest, kuna VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Sõiduki müüja ei olnud teadlik sõiduki vargusest. Antud juhul ei saanud sõiduki varastamise fakt mitte kuidagi olla müüjale ettenähtav. Hagejal tuleb kahju hüvitamist nõuda isikult, kes ekskavaatori varastas ja varastatud ekskavaatori edasi müüs. Kuigi ka varas ei omandanud traktorit ja ei saanud traktorit seetõttu müüa, oli tema kahju tekkimisest teadlik, tema tekitas hagejale kahju.
28.Kostja väidete järgi on ta seisukohal, et teda ekskavaatori müügitehing ei puuduta. Kohus leiab, et selline seisukoht ei ole põhjendatud, kuna kostja on tunnistanud end ekskavaatori omanikuna, tehingu kõik vajalikud dokumendid allkirjastanud ja kostja arvates on tema poolt
kõik tehtud (vt otsuse p 26 ). Samas kostja ei ole taotlenud tehingu kehtetuks tunnistamist. Kõik tehinguga seotud isikud on selle tehingu heaks kiitnud ja ei ole seda vaidlustanud.
29.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
30.Kohus märgib, et kui kostja leiab, et tema poleks saanud müügilepingut sõlmidagi, kuna ta polnud omanik, siis peaks ta tehingu tühisuse tõttu müügilepingu alusel pangalt saadud raha pangale tagastama.
31.Kohtuistungil on ära kuulatud vande all hageja esindaja Tõnu Peek. Tõnu Peek andis ütlusi, et ekskavaatori leidis ta Urmeti ja nende ühise tuttava Aavo Ametmaa kaudu, kes esialgu näitas talle ekskavaatorist pilti. Suhtlemine käis sedasi, et Ametmaa põhimõtteliselt peaaegu omavoliliselt toimetas ekskavaatori konkurendi transpordivahendiga Undi Teenused OÜ territooriumile, kus oli temal võimalik esmalt masinaga tutvuda. Esialgu soetamise plaani ei olnudki. Läbirääkimiste käigus selgus, et masinat on võimalik soetada liisingu abiga. Aavo Ametmaa väitis, et ta saab müüa kopa läbi Markatrin OÜ vahenduse, et Markatrin saab talle selle kopa müüa. Esialgselt oli juttu ainult sularaha tehingust ja mingisugust Aavo Ametmaa isiklikust järelmaksust, mis talle kuidagi ei sobinud. Ta ütles, kui müüa soovid, siis tema saab osta ainult läbi korraliku firma ja ametlikult. Tuldi ja öeldigi, et see kopp on Markatrini oma, et Markatrin müüb selle talle, saab teha liisingule arve ja ei ole küsimusi. Talle öeldi seda, et kopa müüb Undi Teenused OÜ-le Markatrin OÜ. Üleandmine allkirjastati digitaalselt, Urmet Türneri ja Tõnu Peegi poolt. Kindlustuse esindaja on IIZI kindlustuse maakler. Kui asi juhtus, sai koheselt kindlustusmaaklerit teavitatud, mis kaudu kindlustusmaakler teavitas kindlustusandjat. Kus kohast tuli vastus, et antud juhtum ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumi alla. Tema ostis ekskavaatori kostjalt Markatrin OÜ-lt.
32.Kohus leiab, et menetlusosalise vande all antud ütlustega on tõendatud, et ekskavaatori müüs talle panga kaudu kostja Markatrin OÜ.
33.Kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja Aavo Ametmaa andis ütlusi, et ta leidis Markatrin OÜ asemel uue ostja Undi Teenused OÜ. Urmetil ehk Markatrinil ei olnud ostu raha koos, siis viis ta Undi talusse ja pakkuski ekskavaatorit Undi Teenustele müügiks. Eelnevalt oli VA Ehitus OÜ ja OÜ Markatrini vahel sõlmitud ekskavaatori müügileping, aga see oli suusõnaline. Ostust-müügist oli räägitud, aga neil polnud lepingut tehtud. Tema ja Markatrini vahel oli sõlmitud ostu-müügileping suuliselt ja Markatrin oli tasunud ettemaksu. Markatriniga jäi tehing pooleli, kuna ta ei suutnud maksta kogusummat. Tema pidas ekskavaatori omanikuks senikaua VA Ehitust. VA Ehitus ei sobinud pangale, ta ei olnud käibemaksukohuslane. Pank ei osta ettevõttelt, kes pole käibemaksukohuslane, sest see summa ületab käibemaksukohuslase piiri ja oleks pidanud eelnevalt käibemaksukohustust taotlema. Tema tegi ettepaneku Markatrinile, et Markatrin müügilepingus pangaga oleks müüja. Tegelikult Markatrin selle omanik ei olnud, omanik oli VA Ehitus. Markatrin oli vahendaja rollis. Ettevõte võib samuti vahendaja olla, ei pea olema just eraisik, aga ta esindabki oma ettevõtet. Seadusega on see ju kooskõlas. Iga ettevõte võib vahendustegevust teha. Temale pole siiani öeldud politseist, kas ta üldse konfiskeeritakse või ei konfiskeerita. Undi talule kiri tuli, aga temale pole keegi midagi öelnud. Ta on saanud karistuse kelmuse eest. Vahendamine on konkreetselt see juhus, kus tema ei saanud ekskavaatorit pangale müüja ja oli vaja leida ettevõte, kes on sobilik. Tol hetkel VA Ehitus selleks ei sobinud ja sobis Markatrin. Ekskavaator on talle toodud tagatiseks raha laenamise eest. Täpsemalt ta ei pea selgitama seda. Laenu tagasi ei toodud, VÕS lepinguga on ekskavaator tema oma. See ei ole registrivara. Tema sai selle tagatisega laenu eest, mida talle tagasi ei makstud ja siis ta kuulus talle. Kellega see leping sõlmitud oli, nime ei mäleta peast.
34.Kohus leiab, et kuigi tunnistaja kinnitab, et tema oli ekskavaatori omanik, ei ole tunnistaja müügilepingu pool ja tunnistaja ütlused ei muuda müügilepingu kehtivust. Kohus märgib, et tunnistajal on oma arusaam tehingute seaduslikkusest ja see ei ühti kehtivate seadustega. Kohus leiab, et õige on hageja väide, et vahendajast on tunnistajal üldse väga omapärane arusaam, mis kuidagi käsunduslepingu sätetega ega VÕS-ga kokku ei lähe.
35.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju tekkimist. Läbiotsimisprotokolli järgi (tl 30) on hagejalt 10.11.2017 ära võetud roomikekskavaator. SEB Liising AS on hagejale seejärel 04.12.2017 liisingulepingu üles öelnud (tl 31). Liisinguleping on liisinguandja ja hageja vahel lõpetatud (tl 32). Hageja on tasunud liisinguvõtjale kogu liisingulepingust tuleneva summa 10.12.2017 (tl 33, 34). Pärnu Maakohtu 22.11.2018 määrusega on roomikekskavaator välja antud Taani politseile (tl 38-40).
36.Kohus leiab, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Müüja müüs omanikuna asja, mille omanik ta väidetavalt ei olnud ja mis oli hoopiski varastatud. Kostja oli müüjana teadlik, et ta müüb vara, mis talle ei kuulu. Kostja esines nii liisinguandja kui liisinguvõtja ees asja omanikuna.
37.VÕS § 365 lg 1 kohaselt on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused.
38.Kohtuistungil väitis kostja esindaja, et väljanõudmine Markatrin OÜ-lt on ebaõiglane ning kahju tuleks välja nõuda tegelikult kahjutekitajalt, mis selgub kriminaaluurimise käigus ja see on kohtu diskretsioonotsus, kas kohus võtab neid elulisi asjaolusid arvesse.
39.Kohus leiab, et müügilepingust tulenevalt on põhjendatud tekitatud kahju nõuda välja Markatrin OÜ-lt kui müüjalt.
40.Kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus leidis kostja esindaja, et igal juhul tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini ja kahju välja nõuda VA Ehituselt.
41.Hageja esindaja repliigi korras märkis, et taotluse vähendada kahjusummat on kostja esitanud esmakordselt kohtukõnes, seega on taotlusega hilinetud ja palub sellega mitte arvestada. Kohus nõustub hageja seisukohaga.
42.TsMS § 402 lg 2 kohaselt kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Seisukohta kahjusumma vähendamise kohta ei ole kostja menetluse käigus esitanud. Menetluskulude jaotus
43.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
44.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
45.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
46.Hageja on esitanud 18.06.2019 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 1100 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning õigusabikulud summas 1395, kõik kokku 2545 eurot.
47.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
48.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks ebamõistlikult suured. Kohus kontrollib käesolevaga hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
49.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud.
50.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 90 eurot (ilma käibemaksuta) aktsepteeritav. Hagejate esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 15,5 tundi hageja menetlusdokumentide koostamiseks ja istungil osalemiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud 15 tunni ja 30 minuti ulatuses, kokku 1395 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks eelnevale tuleb hagejale hüvitada ka riigilõiv summas 1150 eurot. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 2545 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista.
51.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
52.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.