1.PlusPlus Capital AS hagi N O vastu võlgnevuse 5 737,62 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt N Olt hageja PlusPlus Capital AS kasuks 14.04.2014 laenulepingust nr xxx tulenev tasumata võlgnevus summas 5 138 (viis tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot 57 senti, sh põhivõlgnevus 3740 eurot, intressid 828,04 eurot ja viivised 28.02.2019 seisuga summas 570,53 eurot.
Välja mõista kostjalt N Olt PlusPlus Capital AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (3740 eurolt) alates 01.03.2019.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud 90% ulatuses nende õigustatud suurusest, so 650 eurost (sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 200 eurot), kostja N O kanda ja välja mõista N Olt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 585 (kolmsada kümme) eurot. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5.Välja mõista N Olt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (585 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Viru Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi N O vastu 5 737,62 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AB Eesti filiaal 14.04.2014 laenulepingu nr. xxx. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena (60 osamakset) 5-ks kuupäevaks, alates 05.05.2014 kuni viimase osamakse tasumiseni. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 16,4% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p 5 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 05.01.2016. Kostja tasus põhivõlgnevuse osaliselt, summas 1 260 eurot. Laenulepingu p.12.1 alusel oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 03.04.2017.a. 13.12.2017.a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 3 740 eurot. Võlgnevusele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 1 997,62 eurot, sh intress summas 828,04 eurot (0,04555% päevas) ja viivised summas 1 169,58 eurot (0,,044932% päevas põhivõlgnevuselt 3 740 eurolt
ajavahemiku 04.04.2017-28.02.2019 eest). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 5 737,62 eurot, samuti alates 01.03.2019.a. viivised 0,044932% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud summas 870 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl. 3-22).
2.10.06.2019 esitas hageja esindaja seisukoha 20.05.2019 kohtunõudele ning kostja 01.04.2019 vastusele. Hageja esindaja märkis, et edastas kostjale kompromissettepaneku, kuid kostja vastas hagejale 10.06.2019 telefoni teel, et ei ole nõus kompromissi sõlmimisega hageja tingimustel. Hageja esindaja palus hagi rahuldada. (tl. 37-40).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 01.04.2019 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt – kostja nõustus hagiga kogusummas 4 568,04 eurot, so põhinõudega 3740 eurot ja intressinõudega 828,04 eurot. Kostja ei nõustunud viiviste ja menetluskulude nõudega kogusummas 2039,58 eurot, kuna leiab, et nimetatud summad on liialt suured, võrreldes võlgnevuse üldsummaga. Kostja oli nõus tasuma võlgnevuse summas 4 568,04 eurot osade kaupa, 50 eurot kuus. (tl. 29).
ASJA EDASINE KÄIK
4.Kohus teatas 11.06.2019 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 25.06.2019.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 05.07.2019 kell 16.00 kohtu kantselei kaudu (tl. 41). Menetlusosalised kohtule täiendavaid avaldusi, taotlusi, täiendusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
6.Kostja ja xxx AB Eesti filiaal sõlmisid 14.04.2014 laenulepingu nr. xxx. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena (60 osamakset) 5-ks kuupäevaks, alates 05.05.2014 kuni viimase osamakse tasumiseni. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 16,4% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud, kostja tagastas laenu osaliselt, kogusummas 1 260 eurot. xxx AS (xxx AB Eesti filiaali õigusjärglane) loovutas nõude 13.12.2017 hagejale, so PlusPlus Capital AS-le.
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud
tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Eeltooduga on tuvastatud, et 14.04.2014 andis xxx AB Eesti filiaal kostjale tagatiseta tarbimislaenu summas 5 000 eurot. Kostja ei ole laenulepingut vaidlustanud, samuti ei ole kostja laenulepingust taganenud (vastavalt laenulepingu p. 15.1 oli laenusaajal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda, tl. 8-14). Laenuks võetud summa tagastas kostja osaliselt, summas 1260 eurot, mille tõttu oli pank sunnitud lepingu alates 04.04.2017 ühepoolselt üles ütlema (tl. 15). xxx AB Eesti filiaali ja kostja vahelise laenulepingu sõlmimist ei ole kostja vaidlustanud, seega puudub poolte vahel vaidlus selles küsimuses.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.01.04.2019 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja täielikult põhinõudega summas 3740 eurot, seega leiab kohus, et nimetatud summa ulatuses puudub vaidlus ning kostja on võlgnevusega nõustunud.
11.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 14.04.2014 laenulepingust nr. 09320304400 tulenev võlgnevus summas 3740 eurot. Intress
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et esmane võlausaldaja AS xxx on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu nr. xxx, selle Lisa nr 2 ja laenu tagastamise graafiku kohaselt tuli kostjal 5 000 euro laenamisel tasuda intressi 2 348,28 eurot; krediidikulukuse määr moodustab 17,10%, intressimäär 16,4% aastas (tl. 8-14). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Kostja on 01.04.2019 kohtule esitatud vastuses nõustunud intressiga summas 828,04 eurot. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitnud üksnes osaliselt, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 828,04 eurot. Viivis
13.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 14.04.2014 sõlmitud laenulepingu p. 9.1., laenujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud maksma pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt panga hinnakirja tarbijakrediidi viivise määrale või vastavalt laenu intressimäärale, kui see on hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrast kõrgem (tl. 10). Hageja on arvestanud viivist 16,4% aastas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivise summaks ajavahemiku 04.04.2017-28.02.2019 eest 1169,58 eurot (16,4% aastas ehk 0,044932% päevas summalt 3740 eurot), mille palub kostjalt välja mõista (tl. 4). Antud nõude osas on kohus seisukohal, et kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu viivisenõue, on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt TsÜS 138 mõttes.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt, õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Esmane võlausaldaja, so xxx AB Eesti filiaal ütles 14.04.2014 laenulepingust nr. xxx tuleneva nõude üles alates 04.04.2017 ning loovutas nõude hagejale 13.12.2017. Hageja esitas kostjale võlanõude 01.01.2018, andes tähtaja võla tasumiseks kuni 10.01.2018, seega muutus nõue hageja jaoks sissenõutavaks alates 11.01.2018. Hagi on kohtule esitatud 28.02.2019, so 1 aasta ja 1 kuu möödudes pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist pahatahtliku hagi esitamise viivitamisega ja viivise kunstliku suurendamisega selleks, et oleks võimalik esitada kostja vastu võimalikult suurem viivise nõue, sest kui hageja oleks esitanud hagi pärast nõude sissenõutavaks muutumist, oleks väljamõistetava summa suurus olnud oluliselt väiksem. Kohus leiab, et mõistlik ja piisav ooteaeg oleks hagejal olnud ca 3-4 kuud, antud juhul on tegemist põhjendamatult pika viivitamisega hageja poolt. Seega leiab kohus, et hageja on käitunud pahatahtlikult TsÜS § 138 lg 2 mõttes, tekitades kahju teisele isikule, so kostjale. Kostja viivisenõudega ei nõustunud, märkides, et see on ebamõistlikult suur. Kohus nõustub kostja vastuväitega.
15.Kohus, lähtudes asjaolust, et kostja on viivisenõude vaidlustanud, leiab, et kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu lepingust tulenev viivise nõue, on põhjendatud, võttes arvesse hageja käitumist, mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel.
16.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär kogu viivise arvestamise perioodi vältel muutumatu, so 0,00%.
17.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 04.04.2017 kuni 28.02.2019 eest VÕS § 113 lg 1 alusel summas 570,53 eurot (3740 eurot x 8,00% / 365 x 696 päeva), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.Hageja on palunud kohtult mõista kostjalt välja viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.03.2019 0,044932% päevas tasumata laenujäägilt. Kohus leiab, et ka lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 ja § 94 ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 870 eurot, sh riigilõiv summas 450 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 420 eurot on põhjendatud osaliselt. Kohtu arvates ei ole toimingud, nagu dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) ning kohtule esitamine käsitletavad õigusteenuse osutamisena ja nende eest eraldi tasu nõuda ei saa. Kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisel tuleb see ka vastavalt vormistada, sh. vajalike lisadega ja kohtule esitada. Teisiti öeldes peaks selline ajakulu sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajakulus endas. Lisaks ei ole tegemist keeruka ja arvukate lisadega hagiga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja on märkinud tunnihinnaks 100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 20 eurot, kokku 120 eurot tund. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Seega rahuldab kohus õigusabikulud summas 200 eurot (2 hx100 eurot/h) käibemaksuta. Kuna kohus rahuldas hagi 90% ulatuses, siis jätab kohus 90% hageja põhjendatud kuludest, so 650 eurost (sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 200 eurot), kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 585 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (585 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ning kohus jätab kostja menetluskulud, juhul kui nad oli tekkinud, kostja enda kanda.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.