nr 2-19-2028 Forest Capital OÜ hagi VÕS § 1037 lg-te 1 ja 3 alusel OÜ Fresar vastu 446,40 euro väljamõistmiseks ja P.S(xxx, ärinimi: xxxxxx xxxx) vastu 181,80 euro väljamõistmiseks kirjalik menetlus
Hagihind
628,20 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Forest Capital OÜ (registrikood 12177844, aadress Kaunis 13, Tallinn, 12013, e-post: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja
vandeadvokaat Ott Lepmets (Advokaadibüroo LENO, e-post: [email protected])
Kostja I
OÜ Fresar (registrikood 11944081, aadress Kõõbra, Ivaski küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa, e-post: [email protected])
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Selgitused 4.1 TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluse (menetlus, mille hagihind ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot) kohtuotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
4.2.Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).
4.3.TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.4.TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.5.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA (täiendus vastavalt TsMS § 448 lg-le 41) HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED NING VASTUVÄITED KOSTJA
SEISUKOHTADELE
1.Hageja on 07.02.2019 esitanud kohtusse hagi välja mõista kostjalt I hageja kasuks hüvitis 446,40 eurot ning kostjal II hageja kasuks hüvitis 181,80 eurot (tl 1-4p).
2.Hageja märgib, et ostis 13.06.2018 T P kinnistust registriosa nr-ga xxxxxxx eraldatud katastriüksused 75801:001:0403 (edaspidi: xxxxxx xxxxxx), 75801:001:0405 (edaspidi: xxxxx xxxxx) ning 75801:001:0407 (edaspidi: xxxxx xxxxx) (tl 5-14). Loetletud katastriüksused on käesoleval hetkel ühiselt kinnistu registriosa nr-ga xxxxxxx all.
3.Hageja sai lepingu sõlmimise järgselt teada, et 2018.a suvel olid xxxxxx, xxxxxx ning xxxxx põllumaad kolmandate isikute poolt kasutuses. xxxxxx ja xxxxxx põllumaad kasutas OÜ Fresar (edaspidi: Kostja I), xxxxx põllumaad kasutas füüsilisest isikust ettevõtja xxxxx xxxx (edaspidi: Kostja II). Hageja esindaja leppis kostjatega telefoni teel kokku, et põllumaa kasutamise eest 2018. a tuleb tasuda renti 60 eurot.
4.Põllumaade kasutamist tõendab hageja esindaja ja kostja I juhatuse liikme F. S vaheline ekirjavahetus, milles F. S ei eita põllumaade kasutamist ning kinnitab, et kostja I kasutuses oli kaks põldu ning et xxxxxx põllumaad kasutas tema isa ettevõte ehk kostja II (tl 15-18). PRIA kaardirakendusest tehtud väljavõtted tõendavad, et xxxxxx ja xxxxxx põllumaade osas on 2018. a taotlenud põllumajanduslikke toetusi kostja I (tl 19-22). xxxxxx põllumaa osas taotles sama Kostja II (tl 20).
5.Hageja väljastas kostjatele kinnistute kasutamise eest arved ja kostjad said arved kätte. 16. detsembril 2018. a teavitas kostja I aga hagejale, et kostjad leidsid, et rendileping nende vahel puudub
ning rent tuleb tasuda eelmisele omanikule. Hagejale olid eelmise omaniku poolt loovutatud kõik nõuded, mistõttu nõudis hageja jätkuvalt rendi tasumist hagejale või juhul, kui kostjad on rendi juba tasunud, tõendeid eelmisele omanikule rendi tasumise kohta. Kostja I ei vastanud e-kirjale.
6.Kostja I kinnitas enda ja kostja II nimel 11. jaanuaril 2019.a, et neil on „kõik makstud eelmisele omanikule“ ning et nad „ei pea maksma rohkem kellelegi midagi“ (tl 22). Sellest hoolimata kinnitas kinnistu eelmine omanik T. P veel 25. jaanuaril 2019. a, et 2018/2019 hooaja eest ei ole saadud tasu ning kehtiv rendileping puudub üleüldse (tl 24).
7.Kuivõrd hagejale on käesolevaks hetkeks selge, et ei kostja I ega kostja II ei ole 2018. a vegetatsiooniperioodil põllumaade kasutamise eest renti tasunud ei eelmisele omanikule ega hagejale ega kavatsegi seda teha, esitab hageja oma nõude käesolevaga hagimenetluses.
4.Hageja leiab, et kuna kostja I ja/või kostja II ning kõnealuse kinnistu eelmise omaniku vahel ei ole sõlmitud kehtivat rendilepingut, tuleb hageja nõue rahuldada lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivate normide järgi. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1037 lg-le 1 ja 3.
5.Hageja märgib, et käesoleval juhul kasutasid kostjad hageja omandit hageja nõusolekuta. Teise isiku omandi kasutamise korral omandatakse vastava asja kasutamise võimalus ehk kasutuseelis, mille harilikuks väärtuseks on sarnase asja sarnasel viisil kasutamise eest tavaliselt makstav tasu. Põllumaa kasutamise puhul vastab kasutuseelis rendihinnale, mille kostjad oleksid pidanud maksma rendilepingu sõlmimise korral ning mille kostjad seetõttu säästsid. Rendihinna arvutamisel tuleb lähtuda turuhinnast. Seega tuleb kostjatel tasuda hüvitis, mis vastab 2018. aastal sarnaste põllumaade kasutamise eest tasutavale renditasule. Turuhinna leidmisel saab aluseks võtta Statistikaameti kogutud statistika, mille kohaselt oli Viljandi maakonnas 2016. aastal põllumajandusmaa keskmine aastane rendihind 55 eurot (tl 25). Uuemad andmed puuduvad. Samas tuleb arvestada, et üldtuntud asjaoluna on hinnad Eestis viimase aastate jooksul tõusnud. Väidet tõendab ka hageja küsitud hinnapakkumine, mille kohaselt on potentsiaalne rentnik Laanekuru OÜ nõus xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx põllumaad rendile võtma hinnaga 100 eur/ha (tl 34). Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kõnealuste põllumaade kasutamise turuhind 2018. a oli vähemalt 60 eur/ha.
6.Kostja I kasutas 2018. a xxxxx põllumaad, mille haritava maa suurus on 4,54 ha, ning xxxx põllumaad, mille haritava maa suurus on 2,9 ha, kokku seega 7,44 ha. Kostja II kasutuses oli xxxxxx põllumaa, mille haritava maa suurus on 3,03 ha. Kostja I kasutatud põllumaade turuhind oli seega 446,40 eurot, Kostja II kasutatud põllumaa turuhind aga 181,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja, et kostja I hüvitaks hagejale hageja omandi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse 446,40 eurot ning et kostja II hüvitaks hagejale hageja omandi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse 181,80 eurot.
7.Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. KOSTJATE VASTUVÄITED (tl 40-41)
8.Kostjad ei tunnista hagi ning märgivad, et tasusid kokkulepitud renditasu hagis nimetatud maatulundusmaa kasutamise eest 2018. aasta eest eelmisele omanikule T. P esitades tõenditena maksekorraldused, et OÜ Fresar on tasunud T. P 21.03.2018 renditasu 118,11 eurot ja 20.11.2018 118,11 eurot ning Priidu talu 16.12.2018 180 eurot (tl 45-47).
Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
HAGEJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 51-53)
10.Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et esitatud dokumendid (maksed) oleksid seotud vaidlusaluste kinnistutega. Kostjad on oma 06. märtsi 2019. a menetlusdokumendis toonud välja, et need maksed on tehtud rendilepingu alusel, kuid see läheb otseselt vastuollu teiste tõenditega. Nimelt on T. P esindaja M. P kirjalikult kinnitanud, et rendilepingut vaidlusaluste kinnistute osas 2018. aastal ei olnud. Sama on kinnitanud ka T. P 13. juunil 2018.a sõlmitud kinnistu müügilepingu punktis 2.1.2.
11.Hagejale teadaolevalt pidid kostjad T. P tasuma üksnes maamaksu ning kostja I poolt 21. märtsil 2018. a tasutud 118,11 eurot oli ette nähtud 2017. aasta maamaksu eest (tl 54). Kostjad ei ole oma vastuses esitanud seisukohti rendilepingu sõlmimise osas, muuhulgas: millal ja kelle vahel rendileping sõlmiti; mis ajaperioodiks rendileping sõlmiti; kas rendileping sõlmiti suuliselt või kirjalikus vormis; milline oli kokkulepitud rendi suurus ja kas rent hõlmas maamaksu tasumist ja kui suur oli see 2018. aastal.
12.Hageja leiab, et kostjate esitatud dokumendid on lepingujärgse renditasu maksetena ka ebausutavad ja vastuolulised. Kostja I, kes kasutas 2018. a põllumaad kokku 7,44 ha ulatuses tasus nende eest väidetavalt 236,22 eurot. Kostja II, kes kasutas maad rohkem kui poole võrra vähem (3,03 ha), maksis renti väidetavalt 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik käesoleval hetkel nõuet vähendada või sellest loobuda. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.
13.Hageja märgib, et ka juhul, kui hageja nõuet ei rahuldata, tuleb jätta kostja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Käesoleval juhul oleks menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane. Menetluse on põhjustanud kostjad, kes oleksid võinud menetlust kergesti vältida, kui oleksid esitanud tõendid (eeldades, et need on üldse tõesed) juba siis, kui hageja neid esmakordselt palus. Hageja andis kostjatele selleks mitu võimalust, hoiatas kohtumenetluse eest ja pikendas ka antud tähtaegu. Kostjad keeldusid otseselt hagejale dokumente väljastamast ega jätnud hagejale muud võimalust kui kohtusse pöörduda. Pahatahtlikust ilmestab veel eriti asjaolu, et kostjate esitatud dokumentide kohaselt on kostja II sooritanud viimase makse alles 16.12.2018 ehk siis, kui hageja oli juba selgitanud maa omandi ja lepingu üleminekut ning koostanud ja esitanud kostjatele arved. Vähe sellest, et kostja II tegi makse eelmisele omanikule ja mitte hagejale, kostja II isegi ei teavitanud sellest hagejat. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT (tl 58-59)
14.Kostjad selgitasid oma 22.05.2019 seisukohas, et neil ei ole hagejaga mingit lepingulist suhet olnud. Maa kasutamise eest rendi maksmise kohustuse on nad maa eelmisele omanikule T. P vastavalt kokkuleppele täitnud. Kostjatele ei ole teada asjaolud, millest lähtuvalt T. P on hageja esindajale avaldanud, et ei ole kostjatelt renti saanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus on lähtunud sama lõike p-des 5 ja 7 esitatud täpsustusest lihtmenetluse erisuste kohta ning menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt kaldunud kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustanud tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh isikute kirjalikke seletusi. Samuti loobus kohus hagihinda arvestades menetlusökonoomia kaalutlustel kohtuistungi korraldamisest.
16.TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus lihtmenetlusotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
17.Esmalt märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
18.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad on kasutanud 2018 aasta suvel – T P kuulunud kinnistut, mille koosseisu kuulusid ka xxxxxxx, xxxxxx ning xxxxxx katastriüksused. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et hageja omandas eelmärgitud maaüksused 2018.a. juunis.
20.Hageja on kostjate vastu esitanud nõude VÕS § 1037 lg 1 ja 3 alusel. Hageja on leidnud, et kuna kostja I ja/või kostja II ning kõnealuse kinnistu eelmise omaniku vahel ei ole sõlmitud kehtivat rendilepingut, tuleb hageja nõue rahuldada lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivate normide järgi. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole hagejal nende vastu esitatud normi alusel nõudeõigust, kuivõrd hagis nimetatud maatulundusmaa kasutamise eest on kostjad renditasu maksnud kinnisasja eelmisele omanikule T P.
21.Käesoleval juhul on asjas vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt VÕS § 1037 lg 1 järgi kasutuseelise hüvitamist s.o selle kasu, mida kostjad said seetõttu, et nad ei maksnud hagejale renti, mida nad oleks pidanud maksma rendilepingu sõlmimise korral ja mille kostjad seetõttu säästsid, väljamõistmist.
22.Kostjad on väitnud, et nad on renditasu maksnud vastavalt kokkuleppele kinnisasja eelmisele omanikule T P, esitades kohtule sellekohased tõendid (tl 45-47, maksekorraldused ning arve). Kohtul tuleb enne hageja nõude lahendamist kontrollida, kas kostjate poolt maksete tegemiseks oli olemas tehingust tulenev alus, mille tõttu võib hageja poolt esitatud alusetust rikastumisest tulenev nõue olla välistatud.
23.Hageja on leidnud, et kostjate esitatud dokumendid on lepingujärgse renditasu maksetena ebausutavad ja vastuolulised ning ei ole tõendatud, et esitatud dokumendid (maksed) oleksid seotud vaidlusaluste kinnistutega. Samas on hageja ka ise möönnud, et kostjate poolt teostatud maksete näol ei saanud olla tegemist vaid maamaksuga (tl 54, e-kiri) ning ka kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostjate ja kinnistu endise omaniku vahel oli sõlmitud rendileping, mille alusel oli kostjatel ka 2018 aasta saagi koristamise õigus ja mida hageja ise on aktsepteerinud (tl 15-16). Kohus ei nõustu hagejaga, et esitatud tõendid (maksed) on ebausutavad ja vastuolulised. Esitatud maksekorraldustest on näha, et kostja I on tasunud kinnistu eelmisele omanikule T. P 21.03.2018 maarenti 118,11 eurot (tl 45) ning 20.11.2018 118,11 eurot (tl 47) ning kostja II 16.12.2018 180 eurot (tl 46). Samuti leiab kohus seoses hageja väitega, et ei ole tõendatud esitatud dokumentide (maksed) seotus vaidlusaluste kinnistutega, et selline väide on paljasõnaline ning tõendamata. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostjad oleksid T. P veel täiendavaid maaüksusi rentinud või mingite muude võlasuhete alusel isikule makseid teinud. Küll on aga hageja esitanud PRIA kaardirakendusest tehtud väljavõtted (tl 19-21), millest nähtuvalt on kostjad kõnealuste maaüksuste osas taotlenud 2018 aastal põllumajanduslikke toetusi ja mis annavad aluse järeldada, et maaüksused olid eelmärgitud ajal kostjate aktiivses kasutuses. VÕS §
11 lg 1 kohaselt on lepingu sõlmimine üldreeglina vormivaba, st lepingu võib sõlmida ka suuliselt. Seadus ei kehtesta ka rendilepingule kohustuslikku vormi, see võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kohtule esitatud maksekorralduste ja arvega (tl 45-47) ning tsiviilasjas dokumentaalsete tõendite läbi esitatuga (tl 54, tl 15-16) on tõendatud, et kostjate ja kinnistu eelmise omaniku vahel oli sõlmitud rendileping(ud), täpsemalt põllumajanduslik rendileping VÕS § 340 mõttes.
24.VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui vastavas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Ka hageja on märkinud hagis, et hagejale on eelmise omaniku poolt loovutatud kõik nõuded. Seega on hagejale üle läinud ka kinnistu eelmise omaniku ja kostjate vahel sõlmitud rendileping(ud) ning sellest tulenevad õigused ja kohustused.
25.Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivate normi järgi, nõudes kasutuseelist, ja kohus ei saa TsMS § 4 lg-st 2 ja §-st 439 tulenevalt väljuda esitatud vaidluse esemest (s.o hagi alusest ja hagi esemest) ja nõude piiridest ega teha otsust nõude kohta, mida pole esitatud, tuleb kohtu hinnangul hageja VÕS § 1037 lg 1, s.o alusetu rikastumise, alusel esitatud nõue jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kohus on 18.06.2019 kohtumäärusega kohustanud hagejat ja kostjaid esitama menetluskulude nimekirjad (tl 60-61). Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitanud (tl 66), mistõttu kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.