Rävala Õigusbüroo OÜ hagi J. M. vastu võlgnevuse tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
1659,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post [email protected]) Kostja: J. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht rahvastikuregistris: xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista J. M.lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks 27.07.2018 J. M. ja Ühisraha OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr Y180727031 tulenev põhivõlg 1000,00 eurot, intress 92,48 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 45,00 eurot, seisuga 08.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 172,05 eurot, perioodi 09.05.2019 – 26.06.2019 eest viivis 45,64 eurot, kokku 1355,17 eurot.
Välja mõista J. M.lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1000,00 eurot) alates 27.06.2019 kuni põhivõla täitmiseni määras 34 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ nõue lepingu hooldustasu eest summas 10,00 eurot.
Jätta menetluskulud J. M. kanda.
Määrata Rävala Õigusbüroo OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 385 eurot (millest 225 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista J. M.lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on J. M. kohustatud tasuma Rävala Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
2 (6)
Tsiviilasi nr: 2-19-105315
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 20.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1564,45 euro saamiseks. 07.03.2019 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.04.2019 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.04.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
2.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 08.05.2019 hagiavalduse J. M. vastu võlgnevuse põhinõude 1000,00 euro, intressi 92,48 euro, lepingu hooldustasu 10,00 euro, sissenõudmisega seotud kulude 45,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 172,05 ja viivise alates 09.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 34 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225 eurot ning hageja õigusabikulud 240,00 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja J. M. 27.07.2018 laenulepingu nr Y180727031, mille alusel kanti kostjale samal päeval laenusumma 1000,00 eurot. Laenulepingu alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 34 % aastas, tagasimakseperioodiga 12 kuud. Kostja pole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi makset, kohustused on täies ulatuses täitmata. Ühisraha OÜ loovutas 09.01.2019 kostja vastu nõude hagejale. 10.05.2019 hageja kohtu nõudmisel täpsustas, et laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.6 leppisid pooled kokku laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmises vastavalt portaalipidaja hinnakirjale. 15.11.2018 laenulepingu ülesütlemise teatis lõpetas laenulepingu kehtivuse, seega oli tegemist ühest küljest õigusmuudatuse kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega, teisest küljest aga ka meeldetuletusega võla tasumiseks, kuna selles nõuti võla tasumist. Juhul, kui 15.11.2018 ülesütlemise teatis ei ole mingil põhjusel käsitletav esimese meeldetuletuskirjana pärast lepingu lõppemist, muutub esimeseks meeldetuletuseks pärast lepingu lõppemist kostjale saadetud loovutamisteade, milles samuti nõuti võla tasumist. Sel juhul nõuab hageja ülesütlemisteate eest 5 eurot ja loovutamisteate eest 25 eurot, ehk ülesütlemise ja loovutamisteate hinnad „vahetavad kohad“. Kostja laenutaotluse alusel nõustus Ühisraha OÜ laenulepingu sõlmimisega, koostas kostjale lepingudokumendid, s.h. laenulepingu põhitingimused, milles sisaldub kokkulepe hooldustasu maksmiseks, ja saatis need e-postiga kostjale nõustumuse avaldamiseks. Express Credit AS (kohtu märkus: eeldatavalt on nimetus jäänud eelmisest dokumendist, mille põhjal on hageja uue dokumendi koostanud) ja kostja sõlmisid hagi aluseks oleva laenulepingu aastase intressimääraga 34 %. Tähtajaks tasumata summadelt on pooled kokku leppinud sellises viivise määras, mis on võrdne kokkulepitud intressimääraga. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1000,00 eurot, intress 92,48 eurot, lepingu hooldustasu 10,00 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 172,05 eurot; välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis 34 % aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; välja mõista kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmisega seotud kulud 45,00 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 240,00 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
4.Pärnu Maakohus võttis 13.05.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kohtumäärus kättesaamist 27.05.2019, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 10.06.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
3 (6)
Tsiviilasi nr: 2-19-105315
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Kostja ei ole Ühiraha OÜ-le 27.07.2018 sõlmitud laenulepingu nr Y180727031 alusel saadud rahasumma tagasi maksnud. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 ja § 396 lg 1 alusel nõuda laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist (põhiosamakse võlgnevus kokku 1000,00 eurot), intressi (92,48 eurot) tasumist, sissenõudmiskulude (45,00 eurot) hüvitamist ja põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 08.05.2019 k.a (172,05 eurot).
10.Hageja on esitanud viivisenõude ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 49 kalendripäeva eest (periood 09.05.2019 – 26.06.2019) on 45,64 eurot (1000,00€ x 34% / 365kp x 49kp). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi eest 09.05.2019 – 26.06.2019 summas 45,64 eurot ja edasi 34% aastas põhinõudest (1000,00€) kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4 (6)
Tsiviilasi nr: 2-19-105315
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tasumata hooldustasude eest summas 10 eurot. Hageja väitel hooldustasu võtmises lepitakse kokku laenulepingus (üldtingimused, hinnakiri, maksegraafik) ning haldustasu on laenu kuumakse koostisosa, millest teavitatakse laenajale enne lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 281 lg 1 tähenduses, mille kohaselt ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. Hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole kostja haldustasu maksmise kohustust sõnaselgelt kinnitanud. Hooldustasu on küll nähtuv maksegraafikust, kuid tarbija tahet ei saa lugeda sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid vaikimisi valikuid. Juhul kui kokkulepped tasu kohta sisalduvad tüüptingimustes, peab tarbija nõustuma tüüptingimustega otsese tahteavaldusega.
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
13.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse kohaselt hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks laenuandjaga 0,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) 1,5 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku 240 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik, kuid summa 240,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja ei ole kohtule TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kinnitust selle kohta, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi 5 (6)
Tsiviilasi nr: 2-19-105315 arvestada, andnud, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80 €).
12.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.