Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 27. juuni 2019
Tsiviilasja number
2-18-102300
Tsiviilasi
Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu hagiavaldus Anneli Morgensoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Tapa vald, Tapa linn, apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
korteriühistu
Apellant (hageja) Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), lepinguline esindaja Taira Aasa Vastustaja (kostja) Anneli Morgenson (isikukood
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohus on TsMS § 336 lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28. detsembri 2005 määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (Riigikohtu 10. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9; 11. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14, p 10; 30. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15, p 17). Kuigi menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks, peab tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (Riigikohtu 16. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak. Hageja väitel edastas ta apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 14. juunil 2019 kell 23:35. Ringkonnakohus ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st serveri muudatused võisid põhjustada tehnilisi probleeme, võib põhimõtteliselt olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole hageja oma väiteid ringkonnakohtu arvates piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud.
Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohus on 10. detsembri 2018 määrusega rahuldanud hageja taotluse enamtasutud tunnistajatasu tagastamiseks. Hageja ei ole maakohtu menetluses riigilõivu ettenähtust rohkem tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja apellatsioonkaebuse esitamisel ette näha, et kohus keeldub selle menetlusse võtmisest ning tal võib tekkida õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.