Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
24.04.2019.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-18-102300
Tsiviilasi
Tapa vald, Tapa linn, Eha tn 12 korteriühistu hagiavaldus A M vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad Hageja: Tapa vald, Tapa linn, Eha tn 12 Korteriühistu (reg. kood 80280999) Hageja lepinguline esindaja: Taira Aasa Kostja: A M (isikukood xxxx) Hagi hind
1646,17 eurot
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole ning kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I Hageja nõuded ja seisukohad. Hageja palub hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt põhinõude summas 1410,43 eurot; viivised 28.01.2019.a. seisuga 129,96 eurot, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummast 8% aastas alates 29.01.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et hageja ei ole viimast kuupäeva küll oma menetlusdokumendis välja toonud, kuid arvestades nõude iseloomu ja seda, et sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on esitatud 28.01.2019.a. seisuga, on tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise arvestuse alguseks 29.01.2019.a. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxx. Kostja ei täida oma kommunaaltasu maksmise kohtustust korteriühistu ees tähtaegselt juba pikema perioodi jooksul. Tasutud maksed on ebakorrapärased ja suvalised ja mitte täies ulatuses. Tegelikult kostjal tekkis võlgnevus hageja ees juba 2016. aastal. 10.02.2017.a kustutas kostja seisuga 30.12.2016.a kogunenud võlgnevuse summas 675,47 eurot, kuid 2017. aastal kogunesid kostjal võlad uuesti. Kostja hoolimata meeldetuletustest võlga ei kustutanud ega vähendanud, vastupidi võlg seisuga 30.12.2017.a. moodustas juba 1000,06 eurot. Tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja haginõuet ei tunnistanud, kuid oma vastuväiteid ei ole põhjendanud ega tõendanud. Ei leidnud tõendamist ka kostja väide, et tema maksed ei kajastu arvetel. Arusaamatu kostja selgitus, et ta „kohtuvaidluses korteri eest ei maksa“, samas on ta menetluse käigus maksnud hageja arveid, nt 22.02.2018,15.03.2018, 14.06.2018, 23.08.2018 jne. Kostja rikub kommunaalarvete tasumiseks kehtestatud korda, makstes arveid kaootilises järjekorras, mitte tähtaegselt või jättes neid täielikult maksmata. Kostja võlgnevus seisuga 01.01.2018.a. moodustas 1000,06 eurot, millele menetluse käigus lisandusid kommunaalarved 1069,61 eurot, kokku 2069,67 eurot, millest kostja maksis 659,24 eurot (1000,06 +1069,61 - 659,24 = 1410,43). Kõik majandamiskulude ja kommunaalteenuste arved on kostjale elektrooniliselt toimetatud ja kostja ei ole esitanud korteriühistu juhatusele ühtegi pretensiooni arvete sisu ja summade kohta ega vaidlustanud neid. Seega väide, et temal ei ole võlgnevusi hageja ees, on alusetu. Hageja leiab, et kui kostja oleks täitnud rahalisi kohustusi hageja ees õigeaegselt ja korrapäraselt ning võlgnevuse tekkimisel pöördunud korteriühistu juhatuse poole graafiku sõlmimiseks, siis ei oleks tekkinud ka kohtuvaidlust. Korteriomaniku, kes ühtlasi on korteriühistu liige, kohustuseks on esitada õigeaegselt ja korteriühistus ettenähtud korras vajalikud andmed , sh veekulude kohta, et raamatupidaja saaks arvete koostamisel need arvestada. Alates 2016. aastast ei pea veemõõtjad enam nii sageli taatlema ning teatud seadme puhul kaob taatlemiskohustus. Vaatamata taatluskohustuse puudumisele tuleb korteriomanikul kahtluse tekkimisel tellida mõõtevahendi taatlus, et veenduda mõõtevahendi korrasolekus. Kostja väitel esitas ta alates 2014.a kuulutatud veenäiduks 7 m3 kuus, mis tähendab, et tal juba 2014 aastal veemõõtja ei olnud töökorras. Kostja 22.01.2017 e- kirjast endisele raamatupidajale J Kle võib teha järelduse, et kostja 2017 avastas, et talle esitavad arvetel veekulud arvestatakse
nn „võltsitud andmete’’ põhjal, kuid tegelikult veenäidu esitamise „autoriks“ oli kostja. KÜ juhatus usaldas kostjat ja veekulud arvestati kostja poolt esitatud veenäitudest tulenevalt. Kostja oli kursis, et tema veemõõtja ei ole töökorras, kuid ei tellinud taatlust. Uus juhatus nõudis kostjalt mittetöötava veemõõtja vahetamist, kuid kostja keeldus ja 10 kuud tarbis vett ilma näitusid esitamata. Juhatus otsustas korraldada kostja korteri veemõõtja kontrolli ja vajadusel ka vahetamise. Selgus, et kostja 1998. aasta veemõõtja ei ole töökorras. Selgus, et veemõõtja plomm oli maha võetud. Seega kostja väited, et ta maksis rohkem kui tegelikult tarbis, ei ole usaldusväärne. Tekkis olukord, kus ei saa olla kindel kostja veekulude suuruse osas, eriti kui võtta arvesse, et veemõõtja oli 1998. aastast, varasema taatlemise kohta puudub tõend, veemõõtja ei olnud töökorras juba pikka aega, kostja keeldus veemõõtja välja vahetamisest jne. Küsimuse all on perioodi 01.01.2017-3.11.2017.a veekulu 43 m3, mille eest kostja ei taha maksta ja mille summaks on 107,33 eurot ( 43 m3 x 2,494 €). Kostja korteri veemõõtja kontrollimise (taatlemise) ja vahetamise käigus tegi hageja kulutusi summas 87,90 eurot (santehniku töö 50 € + veemõõtja 17,90 € + lisamaterjal+ 15 €+veearvesti korduvtaatlus 5 €), pluss juhatuse liikme ajakulu, kuna mittetöötava veemõõtja vahetus on korteri omaniku kohustus. Kostja selgituse kohaselt pöördus ta veekulu küsimusega raamatupidaja poole, kuid tegelikult pidi ta pöörduma korteriühistu juhatuse poole, kuna antud küsimus on juhatuse pädevuses. Kostja väited veekulude osas on alusetud ja eeltoodust tulenevalt mittetöökorrast veemõõtjast teatamata jätmine, kümme kuu jooksul tasuta vee tarbimine ja uue veemõõtja paigaldamisest keeldumine ei vasta heale tavale. Hageja ei ole kostjaga veearvete osas mingeid kokkuleppeid sõlminud, sh eelmise ega uue juhatuse ajal, ja seega kostja väited „nullarvete esitamise kohta kuni tegelik tarbimine saavutab ettemaksuga võrdse summa“ ei vasta tõele. See, et kostja jättis veekulude näidud edastamata ei saa olla kokkuleppe tõendiks. Seega ei saa aktsepteerida kokkulepet, mida ei ole olemas. Kostja poolt veenäitude edastamata jätmise tõttu ei sisaldanud arved 2017. aasta jaanuarist oktoobrini veekulusid, kuid hagi nõue sisaldab võlgnevust vee eest. 2017.a novembri majanduskulude arve sisaldab 2017. a jaanuari kuni oktoobri veekulusid summas 174,72 eurot.
II Kostja seisukohad. Kostja on pöördunud ka KÜ juhatuse/juhtkonna poole, kuid ei ole vastust saanud, sest veearvete osas oli ja on erimeelsused. Raamatupidamisfirma Xxxx ei ole kostjale vastanud. Viimane, KÜ saadetud 06.12.2018.a. arve on võltsitud arvudega, sest endiselt ei kajastu seal kostja ja tema abikaasa poolt tasutud kommunaalmaksed, aga võlg kasvab. Käesolevas kohtumenetluses esitatud tõendid ei tähenda hageja juhatuse/juhtkonna ja lepingulise esindaja jaoks midagi ning ei arvestata, et kostja ja tema abikaasa on varasemalt tasunud kommunaalmaksed. Kohtumenetluse käigus ei ole hageja pakkunud tasaarvestust veekulude osas, kuigi erimeelsuse põhjustanud summa ei olnud suur. Igal mõõtevahendil on lubatud mõõteviga ehk kõikumine. Ainuüksi sellest, et KÜ esitab oma liikmele arve kulude tasumiseks, korteriühistu liikmele
kohustusi ei teki, sest arved peavad olema tõendatud, mitte olema oletuslikud nagu veetarbimise puhul tehti. Aastal 2016 koostas arved endine raamatupidaja J Ka. Siis olid arved korrektsed ja selged, sest sisaldasid kommunaalmaksu, viimase kuu tasutud summat. Sellest arvest on ka näha, et kostja ei ole problemaatiline ühistu liige, kes kommunaalmakseid ei tasu. Kostja abikaasa märkis aastatel 2014 - 2016 iga kuu kulutatud vee näiduks 7m3. Kuid 2016. aasta oktoobris vaatas veemõõtjat ja selgus, et veemõõtja näit on palju väiksem – 1413 m3. Kostjal oli tegelikult ette makstud näiduni 1494 m3. 2014. aasta novembrist elab tütar välismaal, seega tegelik veetarbimine on veelgi väiksem kui 7 m3. Kostja kirjutas sellest olukorrast korteriühistu endisele raamatupidajale J Kale ning tema vastus oli, et järgmistel kuudel nad märgiks veetarbimise 0, nii kaua kui näit on 1494 m3. Kostja abikaasaga tarbivad keskmiselt 4 m3 kuus. Kostja jaoks jääb hageja viivisearvestus jätkuvalt arusaamatuks, sest arvetel viivis ei kajastu ning kuidas olnuks võimalik varasemalt viiviseid tasuda. Kostja leiab, et hageja on jätnud tähelepanuta ettemakstud vee, mida tõendas kohtuistungil KÜ toonane raamatupidaja J Ka. Küsimus ei ole niivõrd kokkuleppes juhatusega, kuid faktilises asjaolus, et kostja oli vee eest ette maksnud. Teatavasti ei kinnita juhatus KÜ liikmetele esitatavaid igakuiseid arveid ning sellised ettemaksed ja tasaarveldused lepitakse kokku KÜ liikme ja raamatupidaja vahel. Lisaks jääb arusaamatuks, kas hageja arvestus on nii vee ja heitvee või veel millegi muu eest ning millel põhineb n.ö laest võetud oletav vee tarbimise kulu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja on tasunud 17.01.2019.a. KÜ arve. Seega on hageja nõue ja viivise arvestus ebaõige. Hageja on eksinud 28.01.2019.a koostatud viiviste tabelis esimeses reas, kus võlgnevus on 224,62 eurot, tegelik võlgnevus pidanuks olema 187,49 eurot, võlg 477,09 eurot, viivis 10,89 ja kokku 675,47 eurot. Kostja selgitas, et jaanuaris 2017 oli veemõõtja näit 1413 m3. Ette oli makstud näiduni 1493 m3. Ettemaks 81 m3 vee eest. Novembris 2017 oli veenäit 1450 m3. Seega ettemaks oli 14931450 = 43 m3. Jaanuaris 2017 oli 1m3 vee tariif 2,50 eurot, seega 43 m3 eest peaks arvelt maha võtma 107,50 eurot. See summa polnud arvelt maha võetud ja siiani pole hageja raamatupidamine ümberarvestust teinud. KÜ juhatus määras suvaliselt lisasumma vee eest, arvates, et kostja abikaasaga tarbisid 7m3 vett kuus ning novembris 2017 lisati arvele 174,72 eurot. Tegelikkuses peab vee arve olema 282,22 euro võrra väiksem. Juulis 2017 olid kostja ja tema abikaasa terve kuu välismaal tütre juures, isegi selle kuu eest lisati arvele 7 m3 ja ei võeta kuulda ühtegi seletust.
III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Vaidlust pole, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxx. Samuti pole vaidlus, et kostja pole tasunud hageja poolt esitatud arveid (kd I, lk 20-36) täies ulatuses ja tähtaegselt, kuigi tal tulenevalt korteriühistu põhikirja p-st 16.2 selline kohustus oli (kd I lk 38). Pooled vaidlevad selle üle, kas esitatud arved on põhjendatud ja õiged. Kohus märgib esmalt, et kohtu hinnangul nähtuvad hageja poolt koostatud võlgnevuse tabelist (kd I lk 164-165) kõik kostja poolt pangakonto väljavõtetega tõendatud maksed. Kostja on viimases seisukohas välja toonud, et 17.01.2019.a. tema poolt tasutud arve ei kajastu hageja arvestuses. Kohus leiab, et sellest hoolimata vastavad varasemad põhivõlgnevuse arvestused tegelikult esitatud arvetele. Samas on kohus seisukohal, et arvete aluseks olevad kulude arvestused peavad olema selged ning põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arveid, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki, sest arved peavad olema tõendatud. Hageja on aga esitanud kostjale oletuslikke arveid. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt kostja esitas alates 2014 veenäiduks 7 m3 kuus, mis tähendab, et tal juba 2014. aastal veemõõtja ei olnud töökorras. Kostja on selgitanud, et kuigi igakuiseks veetarbimiseks märgiti 7 m3, siis veemõõtja näidu järgi tarbiti vähem. Seega ei esitatud suuremat näitu seetõttu, et veemõõtja poleks töökorras olnud. Kohus leiab, et igakuine veetarbimine 7 m3 ulatuses ei ole ka eluliselt usutav. Hageja on märkinud, et kuni veemõõtjate vahetamiseni 03.11.2017.a. (kd I lk 78) kümne kuu jooksul tarbis kostja vett ilma näitusid esitamata. Hageja poolt kohtule tõenditena esitatud arvetest nähtub, et osad kajastavad vee kulu, kuid osad mitte. Hageja on märkinud (kd II lk 9), et kostja poolt veenäitude edastamata jätmise tõttu 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ei sisaldanud arved veekulusid, kuid hagi nõue sisaldab võlgnevust vee eest. Kohus leiab, et eelkõige on hagejal kohustus tõendada, et tema nõue on põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul jääb selgusetuks, millise arvestuse alusel on hageja kostja vastu nõude esitanud. Kohus leiab, et hageja nõude arvutuskäik ei ole jälgitav ega usaldusväärne, kuna hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millistest lähteandmetest tulenevalt on kostjale arved esitatud ja võlgnevus välja arvutatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja vastuväited vee tarbimise koha pole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kostja ja korteriühistu raamatupidaja J Ka vahel oli kokkulepe, mille kohaselt, kuivõrd kostja märkis aastatel 2014 - 2016 iga kuu kulutatud vee näiduks 7 m3, mis ületas tegelikku tarbimist, pidi kostja kuni ette makstud näiduni jõudmiseni veetarbimiseks nulli märkima (kd I lk 64). Seega võis kostja eeldada, et ka korteriühistu juhatus aktsepteerib kokkulepet. Kuna kohtu hinnangul ei ole hageja nõue tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib, et pooled on esitanud oma viimaste seisukohtadega koos tõendid. Kohus selgitab, et kõik tõendid oleks pooled pidanud esitama eelmenetluse käigus ning kohus täiendavaid tõendeid vastu ei võta. Samuti ei pea kohus võimalikuks ega vajalikuks võtta seisukohta hageja 10.04.2019.a. dokumendis esitatud nõude vähendamise avalduse osas. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning tal ei ole saanud menetluskulusid tekkida. Seetõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2019 kohtumääruse
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.