A. K. hagi R. Õ. vastu kahju hüvitamise nõudes R. Õ. vastuhagi A. K. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagis 2137,97 eurot Vastuhagis 355 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. K. (isikukood XXX) Kostja: R. Õ. (isikukood XXX), lepinguline esindaja M. K.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 18.03.2025, seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. K. hagi R. Õ. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada R. Õ. vastuhagi A. K. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
3.Välja mõista A. K. (isikukood XXX) R. Õ. (isikukood XXX) kasuks varalise kahju hüvitis 55 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot.
4.Jätta menetluskulud hageja A. K. kanda. Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2032,52 eurot ja mõista välja hagejalt A. K. (isikukood XXX) R. Õ. (isikukood XXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis 2032,52 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-25-333 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
A. K. esitas 08.01.2025 hagi R. Õ. vastu, paludes välja mõista varaline kahju summas 2137,97 eurot. Hagiavalduse kohaselt kahjustas kostja tahtlikult hageja kasutuses olnud sõidukit Škoda Octavia, reg.nr XXX, tekitades seeläbi kahju. Hageja täpsustas 18.03.2025 istungil, et remondikulud, tagauks ei ole seotud juhtumiga, kapott on seotud, katuseraam ei ole seotud juhtumiga, esiuksel on ka mõlk, pandi ka uus kleeps. Katuseraam ja tagauks oli varem katki (ajamärge 00:15:45, dtl 100).
R. Õ. esitas 03.03.2025 vastuhagi, milles nõuab varalise kahju hüvitamist 55 euro ulatuses ja mittevaralist kahju kohtu õiglasel äranägemisel seoses kehavigastuse tekitamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Väärteoasjas nr 2317,24,005624 on tuvastatud, et R. Õ. lõi 23.06.2024 öösel jalaga vastu sõiduauto Škoda Octavia, reg nr XXX vasakpoolset esitiiba ja esiust, tekitades A. K.le varalist kahju summas 1038,44 eurot (dtl 38).
Väärtoemenetlus lõpetati põhjusel, et väärteo korras ei ole asja kahjustamine ettevaatamatusest karistatav, st karistatav on üksnes vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud tegu. Kostja ütluste kohaselt oli ta saanud vahetult vigastada liiklusõnnetuses, oli segaduses ning valust šokis ega olnud sel hetkel võimeline oma tegu ja selle tagajärgi hindama.
Hageja andis väärtusmenetluses ütlused tunnistajana. Hageja ütluste kohaselt ei lubanud ta kostjat õluga autosse, misjärel pani kostja õlu ära ja istus autosse taha istmele. Tekkis erimeelsus tasumise osas, hageja küsis, kas sõitjatel raha on, kostja oli nõus kohe maksma, aga naine hakkas jaurama, miks peab ette maksma, kostja ja elukaaslane hakkasid karjuma ja kätega vehkima. Kostja läks autost välja ja hageja otsustas kostja elukaaslasega sõita natuke edasi, et kostja elukaaslane rahuneks ja lahkuks siis autost. Kui hageja hakkas ära sõitma, otsustas kostja autosse hüpata, kukkus. Hageja sõitis natuke edasi, peatas auto ja kostja elukaaslane astus autost välja. Hageja sõitis edasi, tegi väikese ringi ja tuli tagasi, et veenduda, kas kõik on korras, kuna nägi, et kostja kukkus. Selle peale lõi kostja autot jalaga juhipoolselt küljelt (dtl 124). 2
2-25-333
Kostja on andnud väärteomenetluses menetlusaluse isikuna 28.08.2024 ütlused, mille kohaselt tekkis hagejaga konflikt, sest taksojuht ütles ülbelt, et tahab ettemaksu ja tahab teada, kas kostjal ja tema elukaaslasel on raha, et sõidu eest maksta. Kostja näitas rahakotis olevat raha, kuid kuna juht ülbitses, otsustati võtta uus takso ja kostja avas ukse, et väljuda. Taksost väljuma asudes sõiduk seisis, kuid niipea, kui kostja pani jala välja, andis taksojuht gaasi, kostja hoidis kinni takso parempoolsest tagumisest uksest ja lohises 10-20 meetrit järgi. Kostjal olid tõsised vigastused – õla lokatsioon. Kostja ütluste kohaselt oli tal õlg väljas, see tegi kohutavat valu ja kui takso tagasi tuli, siis lõi kostja jalaga autot. Kostja ütluste kohaselt tegi ta kaks lööki auto vasakusse esitiiba (dtl 120). Samuti jäi kostja 25.06.2024 tunnistajana antud ütluste juurde, mille kohaselt hoidis ta uksest kinni kuni ei suutnud enam, misjärel kukkus. Sõiduki järel lohisemisest sai kostja õlanihestuse (dtl 126). Kostja ütluste kohaselt hüüdis ta elukaaslasele, et ta autost välja hüppaks, mida viimane ka tegi, kukkus vastassuunas sõiduteele ja sai hematoomid käele ja jalale. Kostja viidi haiglasse, elukaaslane vaadati üle kohapeal ja lasti kodusele ravile.
B.P. andis väärteomenetluses ütlused tunnistajana, mille kohaselt hageja ütles, et soovib ettemaksu, kostja näitas raha, kuid kuna hageja ülbitses, otsustati uus takso võtta. Kostja avas ukse, et väljuda ja kui tal oli üks jalg juba uksest väljas, võttis juht kohalt nii, et kostja lohises sõidukile järele, ei jaksanud uksest kinni hoida. Enne uksest lahti laskmist hüüdis kostja B. P.le, et ta autost välja hüppaks, mida viimane ka tegi ning sai hematoomid käele ja jalale. Kiirabi vaatas tunnistaja üle ja lubas kodusele ravile.
10.Intsidendis osalenud hageja, kostja ja B. P. ütlused ühtivad selles, et sularahas tasumise osas tekkis erimeelsus, kuid lahknevad selles, kas kostja astus välja seisvast autost ja kukkus või hakkas hageja sõitma enne kui kostja autost välja sai astuda ja kostja lohises auto järel. Samuti lahknevad ütluse selles, kas hageja peatas auto ja B. P. väljus seisvast autost või hüppas B. P. autost välja kui auto liikus.
11.Kostja on tõendanud, et temal tekkis 23.06.2024 vigastus diagnoosiga õlaliigese luksatsioon (dtl 25) ja B. P.l oli 25.06.2024 objektiivse leiuna vasakul käel küünarvarrel sinikas umbes 5*2 cm, vasaku reie välisküljel sinikas umbes 5*10 cm ja parema jala säärel sinikas umbes 2*2 cm (dtl 36).
12.Hinnates kogumis väärteomenetluses antud ütlusi ning anamneese, peab kohus usutavaks ja tõendatuks kostja ja B. P. kirjeldust toimunust ehk loeb tõendatuks, et hageja hakkas autoga liikuma ajal, mil kostja oli autost väljumas ja kostja tervisekahjustus on tingitud sõiduki järel lohisemisest ja kukkumisest. Hageja ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks põhjusel, et juhul, kui hageja oleks sõiduki peatanud ja B. P. seisvast sõidukist väljunud, ei oleks viimasel tuvastatud 25.06.2024 vigastusi, mis ühtivad B. P. ja kostja antud ütlusega. Seisvast sõidukist väljumisel ei teki sinikaid käele ja jalgadele.
13.Kohus loeb tõendatuks ka selle, et kostja lõi jalaga hageja kasutuses olnud sõiduki XXX vasakpoolset esitiiba ja esiust ja tekitas sellega kahjustused. Brisko arve (dtl 70) kohaselt oli vasaku esitiiva remondi maksumus 526,45 eurot ja vasaku esiukse remondi maksumus 511,99 eurot ehk kokku 1038,44 eurot.
14.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 2 kohaselt arvestatakse süü hindamisel muu hulgas isiku olukorda. Asjas kogutud tõenditega on üheselt tõendatud, et kostja lõi hageja kasutuses olevat sõidukit šoki ja valuseisundis pärast seda, kui kostja oli lohisenud hageja poolt juhitud sõiduki taga, sest hageja hakkas liikuma enne, kui kostja sai sõidukist ohutult väljuda. Seega, kuigi sõiduki jalaga löömine on taunitav, asub kohus seisukohale, et kostja tegevuses ei ole VÕS § 104 alusel süüd, ehk tegemist ei olnud ei hooletuse, raske hooletuse ega tahtlusega, vaid kostja käitus šoki ja valuseisundis, andmata oma tegudele tollel hetkel aru. 3
2-25-333
15.Juhul kui kostjat saaks pidada kahju tekitamises VÕS § 104 tähenduses süüdi olevaks, asub kohus seisukohale, et esinevad asjaolud VÕS § 139 lg 1 alusel kahju hüvitamise vähendamiseks nullini. Kahju sõidukile tekkis täielikult hageja tegevuse tagajärjel. Kui hageja ei oleks hakanud sõidukiga liikuma ajal, mil kostja oli sõidukist väljumas, ei oleks kostja saanud vigastada ega valuhoos sõidukit jalaga löönud.
16.Seega jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.
17.Kostja esitas vastuhagis varalise kahju hüvitamise nõude summas 55 eurot, sest kostja pidi soetama õlaortoosi.
18.VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
19.Kohus tuvastab, et kostja tervisekahjustus tekkis hageja tegevuse tõttu, sest hageja asus sõidukiga liikuma veendumata, et kostja on sõidukist turvaliselt väljunud. Seega on hageja tekitanud kostjale varalise kahju summas 55 eurot ja kohus rahuldab vastuhagi varalise kahju hüvitamise nõudes.
20.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
21.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid: − hageja on tekitanud kostjale tervisekahju; − hageja on pannud toime kostja tervise kahjustamise vähemalt kaudse tahtlusega, sest asudes sõidukiga liikuma ajal, kui reisija ei ole sõidukist ohutult väljunud, peab juht andma endale aru, et reisija võib saada viga; − hageja sai ise tekkinud konflikti raames varalist kahju.
22.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi ja menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.Kostja 19.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostjale osutatud õigusteenust 11,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 170,80 eurot, mis sisaldab käibemaksu, kogumaksumusega 2032,52 eurot.
26.Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
4
2-25-333
27.Kohus asub seisukohale, et esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turu keskmise vandeadvokaadi tunnihinnaga. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu. 28. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest kostja on eraisik ega saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
29.Kokku on kohtu hinnangul kostja põhjendatud menetluskulu 2032,52 eurot (170,80 * 11,9), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
30.Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.