Osaühingu NORTH STYLE GROUP hagi K-Kate Katused OÜ vastu 13 234 euro 20 sendi, viivise 107 euro 67 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu NORTH STYLE GROUP apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
14 402 eurot 2 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Osaühing NORTH STYLE GROUP (registrikood 10173552), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Lember, vandeadvokaadi abi Evelin Prunt Kostja (vastustaja) K-Kate Katused OÜ (registrikood 12124368), lepinguline esindaja Harry Ots
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja Osaühingu NORTH STYLE GROUP kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing NORTH STYLE GROUP (hageja, töövõtja) esitas Harju Maakohtule hagi K-Kate Katused OÜ (kostja, töö tellija) vastu põhinõude 13 234,20 euro, viivise 107,67 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Solarbalt OÜ (registrikood 11258693) ja AS Tartu Ehitus (registrikood 10243382) töövõtulepingu, mille kohaselt AS Tartu Ehitus kohustus ehitama laohoone aadressile Tänassilma tee 29, Tänassilma (ehitusobjekt). AS Tartu Ehitus sõlmis kostjaga alltöövõtulepingu, mille alusel oli kostja kohustus paigaldada ehitusobjektile lamekatus ning sandwich-tüüpi seinapaneelid.
3.2017. a maikuus sõlmisid kostja ja hageja suulise töövõtulepingu ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamiseks (edaspidi töövõtuleping I). 2017. a juunis ja juulis paigaldas hageja ehitusobjektile fassaadipaneelid. 10. juulil 2017 väljastas hageja fassaadipaneelide paigaldamise eest kostjale arve nr 1145 summas 11 228,88 eurot, mille kostja on tasunud.
4.11. juulil 2017 pöördus kostja hageja poole, paludes hagejalt täiendavalt ka fassaadipaneelide liitekohtade paigaldamist (edaspidi töövõtuleping II). 2017. a juulist kuni septembrini teostas hageja ehitusobjektil täiendavaid töid seoses sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamisega, sh soojustas ja täitis paneelide vuugid ning paigaldas paneelide sisemised liiteplekid. 3. oktoobril 2017 edastas hageja kostjale hinnakalkulatsiooni nr 2909.2017 teostatud tööde eest AS-le Tartu Ehitus edastamiseks.
10.oktoobril 2017 väljastas hageja hinnakalkulatsioonist nr 2909.2017 lähtudes kostjale töövõtulepingu II alusel arve nr 1178 summas 13 234,20 eurot (edaspidi arve). Kostja keeldus arve tasumisest.
5.Puudub vaidlus, et hageja ja kostja on 2017. a maikuus sõlminud suulise töövõtulepingu I seinapaneelide paigaldamiseks ehitusobjektile. Seevastu on kostja töövõtulepingu II osas asunud seisukohale, et viidatud lepingu on hageja sõlminud AS-ga Tartu Ehitus. Kostja sellekohased väited on alusetud. Hageja on töövõtulepingu II sõlminud kostjaga, mitte AS-ga Tartu Ehitus. Kostja pöördus hageja poole 11. juulil 2017 seinapaneelide liitekohtade paigaldamiseks.
6.Töövõtulepingu II sõlmimist hageja ja kostja vahel tõendab ka sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamise meetod, et liiteplekkide paigaldamine on olnud kostja kohustuse osa AS Tartu Ehitus ees. Nimelt, sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamine on kaheetapiline. Esmalt paigaldatakse PUR-tüüpi paneelid. Seejärel kaetakse paneelid tellija poolt soovitud pinnakattematerjaliga. Seinapaneelide vuugid soojustatakse, muudetakse spetsiaalse teibiga veekindlaks ning teibitud kohtadele paigaldatakse liiteplekid. Kirjeldatud ehitusmeetodile, sh kahele etapile, viitab ka seinapaneelide võõrkeelne nimi. Seega pidi olema selge, et kui kostja kohustus oli paigaldada ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelid, siis pidi kostja tagama ka liiteplekkide paigaldamise. Ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamise kohustuse täitmiseks AS Tartu Ehitus ees sõlmis kostja alltöövõtulepingu hagejaga.
7.Kuivõrd kostja ei ole hageja poolt töövõtulepingu II alusel teostatud tööde eest tasu maksnud, siis on hagejal õigus VÕS § 635 lg 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning töövõtulepingu II alusel kokkulepitud tasu maksmist summas 13 234,20 eurot.
2(7)
8.Alternatiivselt, kui kohus ei peaks lugema suulise töövõtulepingu sõlmimist piisavalt tõendatuks, siis tuleb hageja poolt seinapaneelide liiteplekkide paigaldamine kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes käsundita asjaajamiseks.
9.Tasu maksmisega viivitamise tõttu on kostja kohustatud maksma viivist seadusjärgses määras ning kostja kohustub tasuma hagejale hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivist 107,67 eurot ning lisanduvat viivist seadusejärgses määras. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
11.Poolte vahel puudub vaidlus töölepingulise suhte olemasolu üle seinapaneelide paigaldamise osas. Poolte vahel on vaidlus töölepinguliste suhete olemasolu üle seinapaneelida sisemiste liiteplekkide paigaldamise osas, mida kostja ei ole hagejalt tellinud.
12.AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt ei olnud kostja tööks seinapaneelide sisemiste liiteplekkide paigaldamine ning kostjal puudus vajadus sellist tööd alltöövõtukorras hagejalt tellida. Kostja poolt AS-le Tartu Ehitus
15.mail 2017 esitatud hinnapakkumine nr 704112-6 on ainuke dokument, kust nähtub täielik tööde loetelu, mida kostja pidi tegema ning sellest dokumendist nähtub, et seinapaneelide sisemisi liiteplekke kostja ei pidanud AS-le Tartu Ehitus paigaldama. Seega oli AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt kostja kohustus teostama Tänassilma tee 29 objektil seina SW paneelide paigaldamise, mille eest kohustus AS Tartu Ehitus kostjale tasuma 8792,70 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja tellis hagejalt alltöövõtu korras Tänassilma tee 29 objektil seina SW paneelide paigaldanusse töö ja hageja teostas suulise töövõtulepingu alusel selle töö ning kostja on selle töö eest hagejale tasunud 9357,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub.
13.Kostja ei ole hagejalt tellinud seinapaneelide sisemiste liiteplekkide paigaldamist. Ei ole tõendatud, et seinapaneelide paigaldamise töö lahutamatuks tehnoloogiliseks osaks on sisemiste liiteplekkide paigaldamine. Maakohtu otsus
14.Harju Maakohus jättis 3. detsembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3600 eurot (käibemaksuga).
15.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 2017. a mais sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu Tänassilma tee 29, Tänassilma ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamiseks (töövõtuleping I), et 2017. a juunis ja juulis paigaldas hageja ehitusobjektile fassaadipaneelid ja et 10. juulil 2017 väljastas hageja fassaadipaneelide paigaldamise eest kostjale arve nr 1145 summas 11 228,88 eurot, mille kostja on tasunud. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2017. a juulis suuline töövõtuleping (töövõtuleping II) fassaadipaneelide liitekohtade (seinapaneeli sisemiste liiteplekkide) paigaldamiseks Tänassilma tee 29, Tänassilma ehitusobjektile.
16.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on töövõtulepingu kohaselt töö tellijaks.
3(7)
17.Maakohtu hinnangul ei oma vaidluse seisukohalt tähendust, kas, millises vormis ja milliste tööde teostamiseks oli kostja ja AS Tartu Ehitus vahel sõlmitud töövõtuleping. Seega ei oma ka tähtsus asjaolu, kas kostja ja AS Tartu Ehitus vahel väidetavalt sõlmitud töövõtulepingu nr 2017-59 kohaselt oli kostjal kohustus teostada fassaadipaneelide paigaldus koos lisatarvikutega.
18.Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, ei ole maakohtu arvates võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping fassaadipaneelide liitekohtade paigaldamiseks. 29. septembril 2017 hageja poolt kostjale väljastatud kalkulatsiooni nr 2909.2017, milles kohaselt on tööde kogusumma 13 947 eurot ja hageja 10. oktoobri 2017. a arve nr 1178 summas 13 234,20 eurot (mõlemad on hageja koostatud dokumendid) alusel ei ole võimalik tuvastada poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist. Maakohtule jäi arusaamatuks, millist tõenduslikku väärtust omab käesoleva vaidluse seisukohalt kostja 3. oktoobri 2017. a hinnapakkumine AS-le Tartu Ehitus summas 1369,20 eurot. Kostja töötaja RMe, hageja seadusliku esindaja RNi ja AS-i Tartu Ehitus projektijuhi HHi vahelistest e-kirjadest nähtub, et kostja on alates
26.oktoobrist 2017 leidnud, et kostja ei aktsepteeri hageja esitatud arvet, kuna antud arves olevaid töid ei ole kostja hagejalt tellinud. Sama kinnitavad tunnistaja R. M enda ütlustega ja kostja seaduslik esindaja KO enda vande alla antud ütlustega. Hageja seaduslik esindaja R. N vande all antud ütlustest nähtub, et tema poole pöördus umbes 2017. a juuli teisel poolel fassaadipaneeli liitekohtade ja tarvikute paigaldamise sooviga R. M. Tunnistaja AL kinnitas, et kostja kohustuste hulka kuulus seinapaneelide liiteplekkide paigaldus. Eeltoodud R. Ni ja A. L ütluste alusel ei ole samuti võimalik tuvastada hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu sõlmimist fasssaadipaneelide liitekohtade paigalduseks. Kohtu hinnangul ei leidnud tuvastamist pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimine fassaadipaneelide liitekohtade paigaldamiseks, millega hageja (töövõtja) kohustus valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), kostja (tellija) aga kohustus maksma selle eest tasu VÕS § 635 lg 1 tähenduses.
19.Hageja alternatiivse nõude osas leidis maakohus, et praeguses asjas ei kohaldu käsundita asjaajamise sätted, kuna kohtu ette ei ole toodud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et vastavad eeldused oleks täidetud. Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Maakohtu otsus põhineb TsMS § 5 lg-st 1 ja § 351 lg-st 2 tulenevate menetlusõiguse normide olulisel rikkumisel. Maakohus jättis asja lahendamisel välja selgitamata, milline oli töövõtulepingust tulenevalt kostja kohustuste sisu ja ulatus AS-i Tartu Ehitus ees. Kohus ei tuvastanud asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud milliste tööde tellimiseks oli kostjal alltöövõtu korras huvi ja vajadus.
22.Kuigi maakohus rahuldas tõendite kogumise taotluse, millega kinnitas, et kostja ja AS-i Tartu Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu ja ulatus on oluline, leidis maakohus otsuses, et töövõtuleping on alltöövõtulepingust tulenevate hageja kohustuste sisu ja ulatuse hindamisel asjasse puutumatu. Eelnevaga rikkus maakohus selgitamiskohustust. Maakohtu otsus on üllatuslik osas, milles kohus on alles otsust tehes selgitanud, millised asjaolud omavad kohtu hinnangul tähtsust asja lahendamiseks.
23.Maakohus jättis hindamata asja lahendamisel keskset tähendust omava tõendi, s.o peatöövõtja AS-i Tartu Ehitus projektijuhi HHi 11. juuli 2017. a e-kirja kostjale.
4(7)
Viidatud tõendist ilmneb, et AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahelise töövõtulepingu alusel oli kostja kohustus tagada seinapaneelide nõuetekohaseks paigaldamiseks vajalike kõikide tööde teostamine. Samuti kinnitab tõend, et kostja tellis alltöövõtu korras nii seinapaneelide püstitamise kui ka paneelide liitekohtade ja tarvikute paigaldamise hagejalt. Kohus jättis põhjendamatult hindamata ka teised alltöövõtulepingu sõlmimist ja sisu kinnitavad tõendid (vaidlustatud otsuse p 28). Tõendite arvestamata jätmisega rikkus kohus TsMS § 232 lg-st 1 ning § 436 lg-st 2 tulenevaid menetlusõiguse norme.
24.Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (TsMS § 436 lg-s 1), kuna maakohus jättis üheselt selgitamata, millises ulatuses ja milliseid tõendeid on kohus asja lahendamisel arvestanud. Lisaks on kohus ühest küljest jätnud asja lahendamisel tähelepanuta AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahelise töövõtulepingu sisu kinnitavad tõendid, kuid samas ette heitnud, et hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kostja huvides tegutsemist käsundita asjaajamise sätete tähenduses. Kohtu põhjendused on vastuolulised, arvestades, et töövõtulepingu sisu ning ulatus kinnitavad hageja poolt kostja kohustuse täitmist AS-i Tartu Ehitus ees.
25.Hageja esitas maakohtule taotluse jätta TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta kostja projektijuhi R. Me ütlused. Kohus ei ole hageja taotluse osas mistahes seisukohta kujundanud. Vastupidi, kohus on otsuse tegemisel tuginenud olulises osas just R. Me ütlustele, olenemata, et tunnistaja ütlustes esines nii sisemisi vastuolusid kui ka vasturääkivusi asja materjalide juurde esitatud dokumentaalsete tõenditega. Isegi, kui kohus hageja etteheidetega ei nõustunud, siis oleks kohus pidanud igal juhul hageja taotluse lahendama ning põhjendama, miks on tunnistaja ütlused eelnevast olenemata usaldusväärsed (TsMS § 438 lg 1). Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Vastustaja seisukoht
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks ning seepärast tuleb jätta hagi rahuldamata. I
28.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud töövõtulepingust tuleneva nõude eeldusi ning selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet kostja vastu rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii seisukoha osas, et hageja ei ole suutnud tõendada, et väidetav suuline töövõtuleping II Tänassilma tee 29 ehitusobjektil fassaadipaneeline liitekohtade viimistlustööde tegemiseks poolte vahel sõlmiti, kui ka osas, mis puudutab maakohtu mittenõustumist hageja hinnanguga, et tal võib kostja vastu olla lepinguväline käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
29.Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel ei oma esmast tähtsust see, millisena käsitles AS Tartu Ehitus kostjaga sõlmitud kokkuleppe ehk töövõtulepingu I (I kd, tl 126-137) ulatust. Teisiti öeldes, ei saa AS-i Tartu Ehitus arusaamisest töövõtulepingu I kohta teha järeldusi hageja ja kostja
5(7)
vahelise väidetava võlasuhte ehk töövõtulepingu II olemasolu ega selle sisu kohta. Ka juhul, kui AS Tartu Ehitus mõistis töövõtulepingut I selliselt, et kostja kohustuseks oli ka fassaadipaneelide liitekohtade viimistlus, ei tähenda see seda, et kostja AS-ga Tartu Ehitus sõlmitud kokkuleppest ehk töövõtulepingust I samal viisil aru sai ning need tööd seetõttu hagejalt tingimata tellis ehk pidi selleks sõlmima hagejaga töövõtulepingu II. Seepärast on maakohus õigesti jätnud asja lahendamisel kõrvale tõendid, mis puudutavad AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahelisi kokkuleppeid, s.h AS Tartu Ehitus seadusliku esindaja AL tunnistajana antud ütlused (I kd, tl 149-151) ja AS Tartu Ehitus projektijuhi Harri H e-kirjad (tl 11, 20 ja 21).
30.Poolte vahelise väidetava töövõtulepingu kohta esitatud dokumentaalsete tõendite osas on maakohus teinud õige järelduse, et ükski esitatud tõenditest ei kinnita poolte vahel hageja väidetud kokkuleppe sõlmimist. Ainsad tõendid, mis fassaadipaneelide liitekohtade viimistlustöödele pooltevahelise suhte kontekstis viitavad, on hageja 29.09.2017 kalkulatsioon nr 2909.2017 (I kd, tl 12) ja hageja 10.10.2017 arve (I kd, tl 15). Need tõendid sisaldavad aga üksnes hageja ühepoolseid avaldusi. Viimati nimetatud arve saatmisele on kostja reageerinud 26.10.2017 saadetud e-kirjadega ning selgitanud, et ei ole arves näidatud töid hagejalt tellinud ega saa seepärast arvet aktsepteerida (I kd, tl 17-18 ja 20). Ainus mõlema poole ühesuunalisi tahteavaldusi sisaldav dokument ehk 10.07.2017 koostatud tehtud tööde vastuvõtu akt nr 01, fassaadipaneelide liitekohtade viimistlustöid ei kajasta (I kd, tl 10).
31.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et poolte vahel väidetava suulise töövõtulepingu II sõlmimist fassaadipaneelide liitekohtade viimistlustööde tegemiseks ei saa praegusel juhul lugeda tõendatuks ka hageja juhatuse liikme RNi ütlustega (I kd, tl 157-159). Seda põhjusel, et RNi selgitusi ei saa eelistada kostja juhatuse liikme KOi selgitustele ja kostja projektijuhi RMe antud vastupidistele ütlustele, et sellist lepingut ei ole pooled sõlminud (I kd, tl 161-162 pöördel ja 153-155). Kuna hageja juhatuse liikme seletused on vastuolus kostja juhatuse liikme ja kostja projektijuhi samaväärsete ütlustega ning puuduvad muud tõendid, mis toetaks hageja väiteid lepingu sõlmimise kohta, on maakohus teinud õige järelduse, et lepingu sõlmimist ei saa lugeda tuvastatuks.
32.Samuti peab paika maakohtu seisukoht, et hagi rahuldamiseks ei ole alust ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-le 2 eeldab käsundita asjaajamise võlasuhte tekkimine asja ajamist soodustatu huvides ja vastavalt tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Praeguse vaidluse puhul ei ole leidnud tuvastamist see, et Tänassilma 29 ehitusobjekti fassaadipaneelide väidetav viimistlemine oleks teeninud mingilgi viisil kostja kui alltöövõtja huve ning seepärast ei ole käsundita ajaajamise sätted kohaldatavad.
33.Eelnevat silmas pidades ei ole kolleegiumil alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna maakohus on otsust nõuetekohaselt põhjendanud, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse motiive korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ning jätkuv soovimatus jõustunud kohtulahendit täita ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
II
34.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse
6(7)
rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei esitanud apellatsioonimenetluses taotlust menetluskulude hüvitamiseks, ei määra ringkonnakohus kulusid rahaliseks kindlaks.
35.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.