Võlaõigus › Töövõtulepingud

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja OÜ NORTH STYLE GROUP (töövõtja) esitas kohtusse hagi kostja K-Kate Katused OÜ (töö tellija) vastu põhinõude 13 234,20 euro, viiviste 107,67 euro ja lisanduva viivise nõudes (tl 1-6, 71-75, 83-86, 96-98, 173-177). 2) Hagi kohaselt on Solarbalt OÜ (registrikood 11258693) ning AS Tartu Ehitus (registrikood 10243382, edaspidi Tartu Ehitus) sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt Tartu Ehitus kohustub ehitama laohoone aadressile Tänassilma tee 29, Tänassilma (edaspidi ehitusobjekt). 3) Tartu Ehitus on sõlminud kostjaga alltöövõtulepingu, mille alusel oli kostja kohustus paigaldada ehitusobjektile lamekatus ning sandwich-tüüpi seinapaneelid. 4) 2017. aasta maikuus sõlmisid kostja ja hageja suulise töövõtulepingu ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamiseks (edaspidi töövõtuleping I). 2017. aasta juunis ning juulis paigaldas hageja ehitusobjektile fassaadipaneelid. 10.07.2017 väljastas hageja fassaadipaneelide paigaldamise eest kostjale arve nr 1145 summas 11228,88 eurot, mille kostja on tasunud (tl 9-10). 5) 11.07.2017 pöördus kostja hageja poole, paludes hagejalt täiendavalt ka fassaadipaneelide liitekohtade paigaldamist (edaspidi töövõtuleping II). 2017. aasta juulist kuni septembrini teostas hageja ehitusobjektil täiendavaid töid seoses sandwichtüüpi seinapaneelide paigaldamisega, sh soojustas ja täitis paneelide vuugid ning paigaldas paneelide sisemised liiteplekid. 03.10.2017 edastas hageja kostjale hinnakalkulatsiooni nr 2909.2017 teostatud tööde eest Tartu Ehitusele edastamiseks. 10.10.2017 väljastas hageja hinnakalkulatsioonist nr 2909.2017 lähtudes kostjale

2-17-17996 töövõtulepingu II alusel arve nr 1178 summas 13 234,2 eurot (edaspidi arve). Kostja on arve tasumisest keeldunud ning kostja ei ole nimetatud arvet hagejale tasunud (tl 1-6). 6) Puudub vaidlus, et hageja ning kostja on 2017. aasta maikuus sõlminud suulise töövõtulepingu I seinapaneelide paigaldamiseks ehitusobjektile. Seevastu on kostja töövõtulepingu II osas asunud seisukohale, et viidatud lepingu on hageja sõlminud Tartu Ehitusega. Kostja sellekohased väited on alusetud. Hageja on töövõtulepingu II sõlminud kostjaga, mitte Tartu Ehitusega. Kostja on pöördunud hageja poole 11.07.2017 seinapaneelide liitekohtade paigaldamiseks. 7) Töövõtulepingu II sõlmimist hageja ja kostja vahel tõendab ka sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamise meetod, et liiteplekkide paigaldamine on olnud kostja kohustuse osa Tartu Ehituse ees. Nimelt, sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamine on kaheetapiline. Esmalt paigaldatakse PUR-tüüpi paneelid. Seejärel kaetakse paneelid tellija poolt soovitud pinnakattematerjaliga. Seinapaneelide vuugid soojustatakse, muudetakse spetsiaalse teibiga veekindlaks ning teibitud kohtadele paigaldatakse liiteplekid. Kirjeldatud ehitusmeetodile, sh kahele etapile, viitab ka seinapaneelide võõrkeelne nimi. Seega pidi olema selge, et kui kostja kohustus oli paigaldada ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelid, siis pidi kostja tagama ka liiteplekkide paigaldamise. Ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamise kohustuse täitmiseks Tartu Ehituse ees on kostja sõlminud alltöövõtulepingu hagejaga. 8) Kuivõrd kostja ei ole hageja poolt töövõtulepingu II alusel teostatud tööde eest tasu maksnud, siis on hagejal õigus VÕS § 635 lg 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning töövõtulepingu II alusel kokkulepitud tasu maksmist summas 13 234,2 eurot. 9) Alternatiivselt, kui kohus ei peaks lugema suulise töövõtulepingu sõlmimist piisavalt tõendatuks, siis tuleb hageja poolt seinapaneelide liiteplekkide paigaldamine kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes käsundita asjaajamiseks. 10) Tasu maksmisega viivitamise tõttu on kostja kohustatud maksma viivist seadusjärgses määras ning kostja kohustub tasuma hagejale hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivist summas 107,67 eurot ning lisanduvat viivist seadusejärgses määras (tl 1-6).

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

11) Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata (tl 65, 76-78, 87-88, 164-165). 12) Poolte vahel puudub vaidlus töölepingulise suhte olemasolu üle seinapaneelide paigaldamise osas. Poolte vahel on vaidlus töölepinguliste suhete olemasolu üle seinapaneelida sisemiste liiteplekkide paigaldamise osas, mida kostja ei ole hagejalt tellinud. 13) AS Tartu Ehitus ja kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt ei olnud kostja tööks seinapaneelide sisemiste liiteplekkide paigaldamine ning kostjal puudus vajadus sellist tööd alltöövõtukorras hagejalt tellida (tl 65). Kostja poolt Tartu Ehitusele 15.05.017 esitatud hinnapakkumine nr 704112-6 on ainuke dokument, kus nähtub täieliku tööde loetelu, mida kostja pidi tegema ning sellest dokumendist nähtub, et seinapaneelide sisemisi liiteplekke kostja ei pidanud Tartu Ehitusele paigaldama (tl 7678). Seega oli Tartu Ehituse ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille

2-17-17996 kohaselt kostja kohustus teostama Tänassilma tee 29 objektil seina SW paneelide paigaldamise, mille eest kohustus Tartu Ehitus kostjale tasuma 8792,70 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja tellis hagejalt alltöövõtu korras Tänassilma tee 29 objektil seina SW paneelide paigaldanusse töö ja hageja teostas suulise töövõtulepingu alusel selle töö ning kostja on selle töö eest hagejale tasunud 9357,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub (tl 164-165). 14) Kostja ei ole hagejalt tellinud seinapaneelide sisemiste liiteplekkide paigaldamist. Pole leidnud tõendamist, et seinapaneelide paigaldamise töö lahutamatuks tehnoloogiliseks osaks on sisemiste liiteplekkide paigaldamine (tl 164-165).

MENETLUSE KÄIK

15) Harju Maakohtu 01.12.2017 kohtumäärusega on tsiviilasjas nr 2-17-17996 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõud (tl 52-54). 16) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistungid 16.05.2018 (tl 99-100) ja 18.09.2018 (tl 147-162). 18.09.2018 toimunud kohtuistungil kuulati vande all üle hageja seaduslik esindaja Rene Nordman (tl 156-159), kostja seaduslik esindaja Kurmet Ossip (tl 160162), tunnistaja Alar Loo (tl 148-151) ja tunnistaja Raido Mahlakas (tl 152-155). 17) Pooled esitasid kohtukõne kirjalikud teesid kohtule 18.10.2018 (tl 164-165, 173-177).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 19) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 

2017 mais sõlmisid kostja ja hageja suulise töövõtulepingu Tänassilma tee 29, Tänassilma ehitusobjektile sandwich-tüüpi seinapaneelide paigaldamiseks (edaspidi töövõtuleping I). 2017. aasta juunis ning juulis paigaldas hageja ehitusobjektile fassaadipaneelid. 10.07.2017 väljastas hageja fassaadipaneelide paigaldamise eest kostjale arve nr 1145 summas 11 228,88 eurot, mille kostja on tasunud (tl 7-10).

20) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2017 juulis suuline töövõtuleping (edaspidi töövõtuleping II) fassaadipaneelide liitekohtade (seinapaneeli sisemiste liiteplekkide) paigaldamiseks Tänassilma tee 29, Tänassilma ehitusobjektile. Hageja leiab, et temalt kui töövõtjalt on töö tellinud kostja, kuid kostja leiab, et ta ei ole hagejalt tööd tellinud. 21) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

2-17-17996 oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on erinevates kohtumäärustes (tl 57-58, 94) ja kohtuistungil (tl 99100) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist. Kuivõrd nii hagejat kui kostjat esindavad lepingulised esindajad, kellel on õigusalane haridus, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks. Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 22) Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on töövõtulepingu kohaselt töö tellijaks. 23) Kohus peab esmalt käesolevas vaidluses tuvastama, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmituks lugemise eeldus üldjuhul vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud ning VÕS § 9 lg-st 1 tuleneb lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on lepingu sõlmimise aluseks poolte vaba tahe. VÕS § 9 lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks ajast, mil pakkumuse esitaja sai kätte nõustumuse. VÕS § 9 lg 1 teise lause kohaselt, kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 24) VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleneb VÕS § 29 lõikest 3, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ning teine lepingupool sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust esimese poole mõistmise järgi. VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki ning sama paragrahvi lõike 3 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.

2-17-17996 25) Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt (TsÜS § 68 lg 2), kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestatud kaudne ehk konkludentne on tahteavaldus, mis väljendub sellises teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seejuures peaks vastava tegevuse hindamisel lähtuma asjaolust, kas selles väljendub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse väljendamine võib erandlikel juhtudel olla tehtud ka vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4), kui see tuleneb isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. 26) Töövõtulepingu sõlmimisel kehtib vormivabaduse põhimõte, mistõttu võib see olla sõlmitud ka suulises vormis (VÕS § 11 lg 1). Käesolevas asjas on hageja hinnangult poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. 27) Käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus hageja nõuet kostja vastu ja peab tuvastama, kas hageja ja kostja on sõlminud alltöövõtulepingu fassaadipaneelide liitekohtade ja tarvikute paigaldamiseks (poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja teostas kostja tellimusel seinapaneelide paigalduse, mille eest kostja töövõtjana on hagejale tasunud). Hageja nõue kostja vastu tuleneb töövõtulepingu II alusel 10.10.2017 esitatud arve nr 1178 summas 13 234,2 eurot tasumata jätmises (tl 1-6, 15). 28) Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähendust, kas, millises vormis ja milliste tööde teostamiseks oli kostja ja AS Tartu Ehitus (kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaliseks) vahel sõlmitud töövõtuleping. Seega ei oma ka tähtsus asjaolu, kas kostja ja AS Tartu Ehitus vahel väidetavalt sõlmitud töövõtulepingu nr 2017-59 kohaselt oli kostjal kohustus teostada fassaadipaneelide paigaldus koos lisatarvikutega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata järgmised tõendid, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust: 15.05.2017 kostja hinnapakkumine AS-le Tartu Ehitus (tl 66-67); AS Tartu Ehituse poolt 29.05.2018 kohtumääruse alusel esitatud dokumendid – erinevad allkirjastamata alltöövõtulepingud koos lisadega, AS Tartu Ehituse e-kirjad, kostja poolt teostatud tööde akt (tl 101-140); Kostja 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded (tl 22-42). 29) Käeolevas asjas on tõenditeks esitatud alljärgnevad tõendid: 



11.07.2017 e-kiri, mille on kirjutanud AS Tartu Ehitus projektijuht Harri Hirschon (tl 11). Kohtule jääb arusaamatuks, kellele ja millal on kiri saadetud. Samas võib eelduslikult järeldada, et nimetatud kirja on Raido Mahlakas edasi saatnud hageja seaduslikule esindajale. Põhiline kirja sisu seisneb selles, et kuna fassaadi paneelid on paigas, siis võiks tegeleda vuukide tihendamiste ja lisatarvikute paigaldamisega. Kirja sisust ei ole võimalik üheselt aru saada, kellele konkreetselt see kiri on suunatud ja kes peaks nimetatud tegevustega AS-i Tartu Ehitus projektijuhti arvates tegelema. 29.09.2017 hageja poolt kostjale väljastatud kalkulatsioon nr 2909.2017, milles kohaselt on tööde kogusumma 13 947 eurot, mille hageja on saatnud kostjale 03.10.2017 (tl 12, 14).

2-17-17996   











Kostja 03.10.2017 hinnapakkumine AS-le Tartu Ehitus summas 1369,20 eurot (tl 13). Hageja 10.10.2017 arve nr 1178 kostjale summas 13 234,20 eurot (tk 15). Kostja töötaja Raido Mahlakase, hageja seadusliku esindaja Rene Nordmani ja AS Tartu Ehitus projektijuhi Harri Hirschoni vahelised e-kirjad ajavahemikul 19.06.2017 kuni 20.11.2917 (tl 16-21). 26.09.2017 AS Tartu Ehitus poolt saadetud puuduste nimekiri, millest nähtub muuhulgas, et nii hagejal kui kostjal on kohustus teatud puudused likvideerida konkreetseks tähtajaks 29.09.2017 (tl 79-81, 89-92). Hageja seaduslik esindaja Rene Nordman on andnud vande all ütlusi selle kohta, et tema poole pöördus umbes 2017 juuli teisel poolel fassaadipaneeli liitekohtade ja tarvikute paigaldamise sooviga Raido Mahlakas. See tulenes sellest, et AS Tartu Ehitus nõudis kostjalt, et ka sisemiste liistude paigaldamine kuulub nende lepinguliste kohustuste hulka. Nad teostasid tellitud töid ehk katteplekkide paigaldamist kuni umbes 10. septembrini 2017. Peale tööde lõppu edastas ta Raido Mahlakasele kokkuvõtte akti ja arve. Üks päev enne arve tasumise tähtaega sai ta Raidu Mahlakaselt kirja, et nemad ei ole selliseid töid tellinud ning palus pöörduda selle isiku poole, kellelt on tööd tellinud. Vaidlusaluses asjas ei ole hageja AS-ga Tartu Ehitus lepingulistes suhetes olnud, neil oli omavahel küll karbikute paigaldamine, kuid see oli hoopis teine asi (tl 156-159). Kostja seaduslik esindaja Kurmet Ossip on andnud vande all ütlusi selle kohta, et neil oli AS-ga Tartu Ehitus sõlmitud suuline leping, mille kohaselt kostja pidi paigaldama sandwich-paneelid kogu hoonele, hinnaks oli 8792 eurot. AS Tartu Ehitus pole nendelt tellinud sisemisi liiteplekke. Nemad tellisid seejärel hagejalt sandwich-paneelide paigaldamise ja paigaldamisega kaasnevad tööd, mida tuleb teha. Need kaasnevad tööd on soklile tihendi paigaldamine, termokarbiku paigaldamine, termokarbikule soojustusvilla riba paigaldamine, paneeli tõstmine ja paigaldamine seinale, kinnitamine konstruktsiooni külge, paneelise vaheliste ühenduskohtade hermetiseerimine ja nende ühenduskohtade katmine katteplekiga vertikaalvuukides. Kostja projektijuhil Raido Mahlakasel ei ole iseseisvalt lepingute sõlmimiseks volitusi, kõik lepingud pidid olema eelnevalt temaga läbi räägitud. Kui AS-ga Tartu Ehitus on kokku lepitud seinapaneelide paigaldus 8792 euro eest, siis kuidagi ei saa tellida sama tööd hagejalt alltöövõtukorras 26 000 euro eest (tl 160-162). Tunnistaja Raido Mahlakas on andnud ütlusi selle kohta, et tema oli Tänassilma 29 objektil kostjapoolne projektijuht. AS Tartu Ehitus tellis neilt katuse- ja fassaaditöid, täpsemalt sandwich-paneelide paigalduse, alumise termoprofiilisiini paigalduse, püstvuukide hermetiseerimise ehk tihendamise soojustusvahuga ja nende püstvuukide katteplekkide katmise. Neil ei ole tellitud sandwich-paneeli sisemisi liiteplekke ja AS Tartu Ehitus ei nõudnud ka nende paigaldust (tl 152-155). Tunnistaja Alar Loo on andnud ütlusi selle kohta, et ta on AS Tartu Ehitus esindaja ning kostja keeldus lepingut allkirjastamast. Fassaadipaneelide tarne oli peatöövõtja kohustuseks ja paneelide paigaldus oli alltöövõtja ehk kostja kohustus. Lisaks kuulus kostja kohustuste hulka plekkide paigaldus, katteplekkide paigaldus, vertikaalsete ja horisontaalsete vuukide ning sokli- ja aknaplekkide paigaldus ehk kõik paneelide

2-17-17996 paigaldusega seotud plekitööd. Temale teadaolevalt küsis Harru Hirschon kostja käest hinnapakkumist sandwich-paneelide paigaldamiseks komplekse tööna, mille hulka kuulub ka katteplekkide paigaldamine. AS Tartu Ehitus tellis hagejale metallkarbikute paigalduse, tegemist oli metalltöödega, täpsemalt ei mäleta, lepingu hagejaga sõlmis Harri Hirchon (tl 148-151). 30) Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, pole kohtu arvates võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping fassaadipaneelide liitekohtade paigaldamiseks. 29.09.2017 hageja poolt kostjale väljastatud kalkulatsiooni nr 2909.2017, milles kohaselt on tööde kogusumma 13 947 eurot (tl 12, 14) ja hageja 10.10.2017 arve nr 1178 summas 13 234,20 eurot (tk 15) (mõlemad on hageja poolt koostatud dokumendid) alusel pole võimalik tuvastada poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist. Kohtule jääb arusaamatuks, millist tõenduslikku väärtust omab käesoleva vaidluse seisukohalt kostja 03.10.2017 hinnapakkumine AS-le Tartu Ehitus summas 1369,20 eurot (tl 13). Kostja töötaja Raido Mahlakase, hageja seadusliku esindaja Rene Nordmani ja AS Tartu Ehitus projektijuhi Harri Hirschoni vahelistest e-kirjadest nähtu, et kostja on alates 26.10.2017 leidnud, et kostja ei aktsepteeri hageja poolt esitatud arvet, kuna antud arves olevaid töid ei ole kostja hagejalt tellinud (tl 16-21). Sama kinnitavad tunnistaja Raido Mahlakas enda ütlustega (tl 152-155) ja kostja seaduslik esindaja Kurmet Ossip enda vande alla antud ütlustega (tl 160-162). Hageja seaduslik esindaja Rene Nordman vande all antud ütlustest nähtub tema poole pöördus umbes 2017 juuli teisel poolel fassaadipaneeli liitekohtade ja tarvikute paigaldamise sooviga Raido Mahlakas (tl 156-159). Tunnistaja Alar Loo on kinnitanud, et kostja kohustuste hulka kuulus seinapaneelide liiteplekkide paigaldus (tl 148-151). Eeltoodud Rene Normani ja Alar Loo ütluste alusel pole samuti võimalik tuvastada hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu sõlmimist fasssaadipaneelide liitekohtade paigalduseks. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tuvastamist pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimine fassaadipaneelide liitekohtade paigaldamiseks, millega hageja (töövõtja) kohustus valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), kostja (tellija) aga kohustus maksma selle eest tasu VÕS § 635 lg 1 tähenduses. 31) Hageja on leidnud, et alternatiivselt, kui kohus ei peaks lugema suulise töövõtulepingu sõlmimist piisavalt tõendatuks, siis tuleb hageja poolt seinapaneelide liiteplekkide paigaldamine kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes käsundita asjaajamiseks (tl 16). VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Õiguskirjanduses on leitud, et õigustatud käsundita asjaajamise üheks

2-17-17996 eelduseks on, et asjaajamine vastav soodustatud isiku huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes huvides (P. Varul, I. Kull, V. Kõrve jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009, lk 569-570, p 3.5, 3.6). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei kohaldus käsundita asjaamise sätted, kuna kohtu ette pole toodud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et vastavad eeldused oleks täidetud. 32) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 13 234,20 eurot, tuleb rahuldamata jätta ka hageja kõrvalnõue (viivisenõue). 33) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 14 404,02 eurot. Menetluskulude jaotus 34) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 35) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 36) Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ning teeb otsuse hageja kahjuks, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja. 37) Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 18.10.2018 (tl 166-171), mille kohaselt on kostja esindajal kulunud käesolevas menetluses õigusabile aega kokku 20 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Seega on kostja õigusabikulud kokku 3600 eurot (koos käibemaksuga). Hagejal on esitanud omapoolse seisukoha kostja menetluskulude osas (tl 181).

2-17-17996

38) Kohus leiab, et kogu kostja menetluskulu 3600 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajaliku kulutus. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 150 eurot (millele lisandub käibemaks) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. 39) Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (tl 178-180).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.