Salva Kindlustuse AS hagi V R vastu kahju 581,50 euro, viivise 41,93 euro ja alates 05.04.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
669,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) Hageja esindaja: Maarja Mäe (e-post [email protected]) Kostja: V R (isikukood XXX; elukoht XXX; e-XXX)
Kohtuistung
05.06.2019
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Maarja Mäe, kostja V R
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi osaliselt.
2.Välja mõista V R Salva Kindlustuse AS-i kasuks kahju 290,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,37 eurot.
3.Välja mõista V R Salva Kindlustuse AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.04.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 268,38 eurot.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja registreeris 28.01.2018 XXX korterelamus toimunud kahjujuhtumi, kus kahjustada sai korterelamu välisuks, ukseleng, ukselukk ning ukse kipsist pale ja viimistlus.
2.Kindlustusvõtjana sõlmis XXX korteriühistu korterelamu kaasomandis oleva hoone osa kindlustamiseks hagejaga kindlustuslepingu perioodiga 08.08.2017 – 07.08.2018.
3.Hageja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule varakahju, tasudes kindlustusvõtjale ukse taastamise eest 581,50 eurot. Omavastutus 300 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
4.PPA alustas kahjujuhtumi osas väärteomenetlust ja tuvastas, et kahju põhjustanud teo pani toime kostja. Hageja leiab, et kostja põhjustas õigusvastaselt ja süüliselt kahju XXX korteriühistu varale, mis oli kahjujuhtumi toimumise hetkel hageja poolt kindlustatud. Kostja keeldus tagasinõude tasumisest.
5.Hageja hüvitas kindlustusvõtjale kostja põhjustatud kahju ja VÕS § 492 lg 1 alusel läks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kostja vastu hagejale üle. Seetõttu on kostja kohustatud hagejale hüvitama 581,50 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt 20.04.2018 kirjas kahju hüvitamist hiljemalt 11.05.2018. Seega muutus nõue sissenõutavaks 12.05.2018. Kostja hagejale tagasinõuet ei hüvitanud.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates 12.05.2018 hagi esitamiseni 05.04.2019 summas 41,93 eurot ja edasiulatuvalt viivist alates 06.04.2019. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Kostja ei ole keeldunud hagejale tagasinõude tasumisest, vaid esitas vastuväite kahjude loetelule ja suurusele.
10.PPA 09.04.2018 vastuskirjas märgitud väärteomenetlus ei vasta täies ulatuses hageja nimetatud kahjujuhtumile. Kostja tekitas kahjustusi vaid ukse välisele poolele. Ukseleng, ukselukk, ukse kipsist pale, viimistlus ja ukse sisemine pool ei ole kostja kahjustatud. Võrreldes hagiga esitatud fotosid politsei poolt tehtutega, on näha, et politsei poolt tehtud fotodel ei ole kipsist pale kahjustusi.
11.Hageja esitatud pakkumist ei saa kasutada kahju suuruse hindamiseks, kuna pakkumises on uue ukse hind.
12.Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta tekitas kahju õigusvastaselt ja süüliselt. Antud juhtum oli kostja vastu sooritatud kuriteo tagajärg, mille kohta esitas kostja avalduse politseile. Kostja ei ole nõus hüvitama kolmanda isiku poolt tekitatud kahju.
13.Kostja leiab, et viivise nõue on alusetu. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja registreeris 28.01.2018 XXX korterelamus toimunud kahjujuhtumi kahjustatud korterelamu välisukse, ukselengi, ukseluku, ukse kipsist pale ja viimistluse kohta (lk 3-3 pöördel); 2) XXX korteriühistu on kindlustusvõtjana sõlminud hagejaga korteriomandis oleva hoone osa kindlustuslepingu (poliis nr 67536041) perioodiga 08.08.2017 kuni 07.08.2018 (lk 5 pöördel-6); 3) hageja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtjale varakahju 581,50 eurot (lk 6 pöördel); 4) pooled kohtueelselt kahju hüvitamises kokkuleppele ei jõudnud (lk 8-8 pöördel).
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) kindlustusvõtjal suurenes kahju kahjust hagejale teatamise ja kahjujuhtumi toimumise vahel; 2) kostja on põhjustanud kahju hageja märgitud ulatuses.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX toimus kahjujuhtum 28.01.2018 (lk 7).
18.Kohus loeb Politsei ja Piirivalveameti 03.04.2018 vastuskirjaga (lk 7) tõendatuks, et XXX maja välisust ja ukselukku kahjustas V R .
19.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos) tõendamist leidnud. Kui kostja ei oleks XXX maja välisust ja ukselukku kahjustanud, siis ei oleks kindlustusvõtjale XXX korteriühistule kahju tekkinud. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavat asjaolu (VÕS § 1045 lg 2) ega süü puudumist (VÕS § 1050).
20.Kostja leiab, et kindlustusvõtja teatas juhtumist hagejale peale seda, kui keegi kolmas isik oli maja välisust täiendavalt lõhkunud seestpoolt. Kostja väidetel põhjustas tema kahjustusi vaid ukse välisküljele. Hageja hinnangul kahjujuhtumi toimumise ja kahjust teatamise vahel täiendavaid kahjustusi ei tekkinud.
21.Poliisi tingimuste punktist „kahjujuhtimist teatamise aeg“ (lk 6) nähtuvalt oli kindlustusvõtjal kohustus kahju toimumisest, selle iseloomust ja suurusest kindlustusandjat informeerima kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Korteriühistu XXX kahjuavaldusega (lk 3 pöördel) loeb kohus tuvastatuks, et kindlustusvõtja esitas hagejale avalduse 12.02.2018 s.o 15 päeva peale kahjujuhtumit.
22.Kohus leiab, et poliisist ja kahjuavaldusest tuleneb, et kindlustusvõtja esitas hagejale kahjuavalduse 10 tööpäeva hiljem poliisil märgitust. Kohtu hinnangul võisid seetõttu kahjuavalduses märgitud kahjustused olla kahjust teatamise päevaks suuremad võrreldes kahjutoimumise päevaga.
23.Kohus nõustub kostjaga, et kahju toimumise päeval 28.01.2018 politsei poolt tehtud fotodelt (lk 20 pöördel – 22 pöördel, lk 40-43) ei nähtu ukse kahjustused seestpoolt. Samuti nähtub politsei poolt tehtud fotolt (lk 43), et ukseleng on olemas ja kostja selgituse kohaselt on see
käesoleval uksele tagasi paigutatud. Politsei vastuskirjast ei nähtu, et vigastada oleks saanud ukseleng.
24.Kohus leiab, et kahjuavalduse esitamise ajal 12.02.2018 KÜ XXX poolt tehtud fotodelt (lk 45) ei ole võimalik täpselt kostja poolt põhjustatud kahjude ulatust kindlaks määrata. Kuivõrd fotod ei ole tehtud sarnaselt politsei poolt tehtud fotodega, siis ei ole võimalik tuvastada, kas fotodelt nähtavad ukse seespool olevad kahjustused olid uksel ka kahjujuhtumi toimumise ajal 28.01.2018.
25.Osundatust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja kahjustas ukselengi ja ust seestpoolt ning seetõttu on hageja nõutav kahju ülemäära suur. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise.
26.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kohus nõustub kostjaga selles, et Pumeko hinnapakkumisest (lk 6 pöördel) ei nähtu kostja põhjustatud kahjustuste maksumust. Pakkumises on arvestatud mõlema uksepoole viimistlusega, ukse kipsist pale, ukselengi ja –luku parandusega. VÕS § 140 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus leiab, et arvestatud kostja põhjustatud kahjustuste ulatust tuleb käesoleval juhul kahjuhüvitist vähendada 50% ulatuses.
27.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada ja kostjal tuleb hagejale hüvitada kahju 290,75 eurot.
28.Viivisest Hageja nõuab kostjalt kahjult perioodi 12.05.2018-05.04.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 41,93 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud 290,75 eurolt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks perioodi 12.05.2018-05.04.2019 eest välja viivise 22,37 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 06.04.2019. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 05.04.2019 seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 06.04.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 290,75 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 268,38 eurot (290,75-22,37).
29.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi 50% ulatuses, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.