lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-5603/5

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5603/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5603

Kohtuasi

XX (X) hagi OMEGA INVEST OÜ vastu alusetult saadu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.05.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21.05.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 09.04.2019 Harju Maakohtule hagi OMEGA INVEST OÜ (sissenõudja) vastu alusetult saadu väljamõistmiseks. Kohtutäitur arestis ebaõigesti täiteasjas nr 158/2013/797 hageja arvelduskontolt 9,96 eurot 25.01.2017 ja 163,9 eurot 03.02.2017. Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu kostja rikastus alusetult. Hageja esitas 28.03.2019 sissenõudjale 173,86 euro tagastamise nõude, kuid sissenõudja raha ei tagastanud. Hageja kohtutäituri tegevust õigeaegselt ei vaidlustanud. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Hageja oli seisukohal, et sissenõudja rikastus alusetult hageja arvelt 173,86 euro võrra, kui kohtutäitur arestis nimetatud summa hageja arvelduskontol, hoolimata täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud keelust, ja kandis summa sissenõudjale.

Riigikohus on küll leidnud, et kui kohtutäitur on alusetult arestitud summa sissenõudjale üle kandnud, on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel, kuid nimetatud lahendites on Riigikohus seda järeldanud üksnes juhul, kui kohus on kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tuvastanud, et kohtutäitur on sissetuleku ilma aluseta arestinud ja sissenõudjale üle kandnud. Praegusel juhul tõi hageja ise välja, et ta ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust õigeaegselt. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks, sh arestimise reeglite rikkumise korral, näeb TMS ette erikorra. TMS § 217 lg 1 kohaselt saab kohtutäiturile esitada rikkumise korral kaebuse kümne päeva jooksul toimingu tegemisest teadasaamisest ning üksnes kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline pöörduda kohtu poole (TMS § 218). TMS § 217 lg 2 näeb ette ka tähtaja ennistamise korra, kui tähtaeg möödub. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See tagab õiguskindluse ja -selguse poolte jaoks, et tehtud toimingute õiguspärasust ei saa pärast vaidlustamistähtaja möödumist enam kahtluse alla seada. Vastupidine tõlgendus oleks ebaproportsionaalselt koormav sissenõudja jaoks. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust õigeaegselt, tuli lähtuda sellest, et kohtutäituri tegevus oli õiguspärane ning sissenõudjale ülekantud summade tagastamist ei olnud hagejal õigus alusetu rikastumise sätete alusel nõuda. Seega ei toonud hageja kohtu ette asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud leida, et hagejal ei olnud sissenõudja ees kohustust tasuda 173,86 eurot, seda ei tekkinud või see langes ära, mistõttu tuli kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-ga 2 hagi menetlusse võtmisest keelduda. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Sissenõudjal menetluskulusid ei tekkinud, sest ta ei osalenud praeguses menetluses. Määruskaebus

3.Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi esimese astme kohtule. Maakohus leidis Riigikohtu lahenditele tuginedes ebaõigesti, et hagis nimetatud nõude esitamiseks pidi eelnevalt olema tuvastatud kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel, et kohtutäitur arestis alusetult vaidlusaluse summa ja kandis selle sissenõudjale üle. Riigikohus on hoopis leidnud, et kaebust kohtutäituri tegevuse peale ei saa rahuldada, kui palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud summad. Sellisel juhul saab võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete järgi või kohtutäituri vastu kahju hüvitamise sätete järgi. Praegusel juhul hageja sedasi käituski. TMS § 217 ei reguleeri hagi esitamist, vaid kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamist. Seega ei olnud hagi esitamisel sissenõudja vastu keelatud tugineda asjaoludele, millele oleks võinud tugineda kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel. Kohus ei saanud lähtuda eeldusest, et kuna kohtutäituri tegevust õigeaegselt ei vaidlustatud, tuli lugeda kohtutäituri tegevus õiguspäraseks ning sissenõudjale ülekantud summasid ei olnud õigus tagasi nõuda. Väidetavalt oli vastupidine seisukoht sissenõudjat ebamõistlikult koormav. Hageja sellega ei nõustunud, sest kirjeldatud järeldus välistaks alusetu rikastumise nõuete kasutamise sisuliselt üleüldse. Alusetu rikastumise nõude sai esitada sõltumata sellest, kas kohtutäituri tegevus oli vaidlustatud või mitte. Määruse põhjendused
4.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kaebuse keskmes on küsimus, kas võlgnik saab sissenõudja vastu esitada alusetu rikastumise nõude põhjendusega, et kohtutäitur arestis ebaõigesti võlgniku sissetuleku ja kandis selle sissenõudjale, kui kõnealuse kohtutäituri tegevuse peale ei ole kaebust esitatud. Maakohus on sellele ammendavalt vastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt ning juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, ei kirjeldatud olukorras tuleb alusetu rikastumise nõude võimalikkuse hindamisel pöörata tähelepanu sellele, kas alusetu rikastumise nõude aluseks olev kohtutäituri tegevus on vaidlustatud. Seda põhjusel, et TMS § 217 lg 6 järgi kaotab võlgnik olukorras, kus ta ei ole tähtaegselt vaidlustanud kohtutäituri otsust või tegevust täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (nt sissenõudja) huvides tagada õigusselgus, et hiljem ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 otsust asjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Selline tõlgendus ei ole vastuolus ka kohtupraktikaga. Nimelt ei välista eelnev tõlgendus Riigikohtu 03.10.2013 määruses asjas nr 3-2-1-105-13, p-s 19 ja 12.03.2018 määruses asjas nr 2-16-12972, p-s 26 kirjeldatud alusetu rikastumise nõude esitamist sissenõudja vastu, kui kohtutäitur on sissenõudjani toimetanud raha TMS-is sätestatud sissenõudmise regulatsiooni rikkudes. Sellises olukorras tuleb võlgnikul vastava kohtutäituri tegevuse peale kaevata ning seejärel esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Just sellises kontekstis (kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamise menetluses) andis Riigikohus juhise esitada raha tagasi saamiseks alusetu rikastumise nõue sissenõudja vastu. Tänu viidatud regulatsioonile ja selle tõlgendusele võis sissenõudja eeldada mh 2019. aasta aprillis, s.o hagi esitamise ajal, et 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris hageja arvelduskontolt arestitud ja sissenõudjale kantud 173,86 eurot olid temani jõudnud õiguspäraselt. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja