Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-6421 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M OÜ (edaspidi “kreeditor“) ja kostja 26. veebruaril 2016 liisingulepingu nr L26022016/0020, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 26.03.2016 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 186,59 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ja intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid alates esimesest osamaksest. 28.04.2016 esitas kreeditor kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega ütles liisingulepingu erakorraliselt üles, nõudes kostjalt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut kreeditori otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas liisingulepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2. 19.11.2018 loovutas kreeditor oma nõude kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat loovutusteatisega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 5050,50 eurot, intressid 343,4 eurot ja viivised 1208,81 eurot. samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised kuni põhinõude 5050,50 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,021918% päevas, alates 26.04.2019. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: 475 eurot riigilõivu ja 420 eurot õigusabikulu, samuti mõista kostjalt O M väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati

2-19-6421 kostjale kätte TsMS § 326 lg 21 alusel postkasti panekuga 13.05.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning TsMS §-ga 367. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 475 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 200 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete koumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 675 eurot. Kohus selgitab, et hageja ei ole tõendanud, et ei käibemaksu ei saada tagasi, mistõttu ei saa kohus menetluskuludele arvestada juurde käibemaksu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

2-19-6421 TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.