Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-104470
Tsiviilasi
Bürookoristus OÜ hagi Red Group OÜ vastu võla nõudes ning Red Group OÜ vastuhagi Bürookoristus OÜ vastu võla nõudes hagi hind 5634,29 eurot, vastuhagi hind 14 061,99 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bürookoristus OÜ (registrikood 14265370, Kurekella põik esindajad 6, Laulasmaa küla 76702, Lääne-Harju vald; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, Tallinn 10132; tel: 601 2900; e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: Red Group OÜ (registrikood 10695061, Jõe tn 5, Tallinn 10151; e-post: [email protected], xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Marge Juur (Civil Õigusbüroo OÜ, Ahtri 6a, Tallinn 10151; e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Red Group OÜ-lt (registrikood 10695061) hageja Bürookoristus OÜ (registrikood 14265370) kasuks välja 5223,36 (viis tuhat kakssada kakskümmend kolm eurot ja 36 senti), millest 5140,85 eurot on põhinõue ja 82,51 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt Red Group OÜ-lt (registrikood 10695061) hageja Bürookoristus OÜ (registrikood 14265370) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (08.05.2018) põhinõude summalt 5140,85 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta kostja Red Group OÜ vastuhagi 14 061,99 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja Red Group OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt Red Group OÜ-lt (registrikood 10695061) hageja Bürookoristus OÜ (registrikood 14265370) kasuks menetluskuludena välja 2910 (kaks tuhat üheksasada
kümme) eurot.
3.Mõista kostjalt Red Group OÜ-lt (registrikood 10695061) hageja Bürookoristus OÜ (registrikood 14265370) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2910 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas hagiavalduse kostjalt võlgnevuse 5140,85 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja alates juulist 2017 kostjale koristusteenuseid erinevates kostja soovitud korterites ja bürooruumides Tallinna linnas. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel koristusteenust osutati. Lepingu sõlmimine ja selle tingimused on tõendatud tasutud arvete ja aktidega. Poolte koostöö sujus probleemideta kuni veebruarini 2018, mil kostja asus viivitama talle esitatud arvete tasumisega.
2.Hageja leidis, et tema esitatud aktid, arved ja arvete tasumine tõendab, et kostja aktsepteeris juulist kuni detsembrini 2017 hageja osutatud teenust sisu ja maksumust. Jaanuaris ja veebruaris 2018 jättis kostja alusetult koristusteenuse eest tasumata. Hageja selgitas, et ta osutas kostjale koristusteenuseid juulis 2017 ning koostas selle kohta koristusakti. Juuli 2017 koristusakti alusel väljastati kostjale 31.07.2017 arve nr 13 summas 228 eurot ja 31.07.2017 arve nr 14 summas 8617,43 eurot, kokku 8845,43 eurot. Mõlemad arved on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 21.08.2017 täies ulatuses.
3.Hageja osutas kostjale koristusteenuseid augustis 2017 ning koostas selle kohta koristusakti. August 2017 koristusakti alusel väljastati kostjale 31.08.2017 arve nr 37 summas 228 eurot ja 31.08.2017 arve nr 38 summas 8859,06 eurot, kokku 9087,06 eurot. Mõlemad arved on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 20.09.2017 täies ulatuses. Hageja osutas kostjale koristusteenuseid septembris 2017 ning koostas selle kohta koristusakti. September 2017 koristusakti alusel väljastati kostjale 30.09.2017 arve nr 57 summas 228 eurot ja 30.09.2017 arve nr 58 summas 5893,54 eurot, kokku 6121,54 eurot. Mõlemad arved on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 20.10.2017 täies ulatuses.
4.Hageja osutas kostjale koristusteenuseid oktoobris 2017 ning koostas selle kohta koristusakti. Oktoobri 2017 koristusakti alusel väljastati kostjale 31.10.2017 arve nr 76 summas 228 eurot ja 31.10.2017 arve nr 77 summas 5697,43 eurot, kokku 5925,43 eurot. Mõlemad arved on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 20.11.2017 täies ulatuses. Hageja osutas kostjale koristusteenuseid novembris 2017 ning koostas selle kohta koristusakti. Novembri 2017 koristusakti alusel
väljastati kostjale 30.11.2017 arve nr 97 summas 600 eurot ja 30.11.2017 arve nr 98 summas 3732,22 eurot, kokku 4332,22 eurot. Mõlemad arved on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 20.12.2017.
5.Hageja osutas kostjale koristusteenuseid detsembris 2017 ning koostas selle kohta koristusakti. Detsember 2017 koristusakti alusel väljastati kostjale 31.12.2017 arve nr 121 summas 600 eurot ja 31.12.2017 arve nr 122 summas 5218,10 eurot, kokku 5818,10 eurot. Mõlemad arved on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 20.01.2018 täies ulatuses. Eelnevaga on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli leping koristusteenuse osutamiseks. Hageja osutas kostjale teenuseid erinevates Tallinna korterites, büroopindadel, koostas tööde kohta aktid ja esitas kostjale tööde eest arved. Kostja aktsepteeris igakordselt esitatud arveid ning tasus need maksetähtajaks ilma probleemideta, vaidlust ei olnud hinna ega teenuse kvaliteedi osas.
6.Hageja osutas kostjale koristusteenuseid jaanuaris 2018 ning koostas selle kohta koristusakti. Jaanuari 2018 koristusaktist nähtub, et stuudiote ja 1 magamistoaga 35-60 m2 korteriomandite koristamise eest tuleb tasuda 33 eurot/1 korra eest, 2 magamistoa ja 1 vannitoaga korteriomandite koristamise eest tuleb tasuda 39 eurot/1 korra eest, 2 magamistoa ja 2 vannitoaga korteriomandite koristamise eest tuleb tasuda 60 eurot/1 korra eest, Xxxx kontori koristamise eest tuleb tasuda 25 eurot/1 korra eest, lisanduvad kulud köögilappidele ja švammidele, lisateenused, köögipaber, wc paber, pesuvahendid, vedelseep, prügikotid ja pesutabletid. Kõikidele summadele lisandub käibemaks. Jaanuaris 2018 väljastati kostjale 31.01.2018 arve nr 145 summas 600 eurot Xxxx üldpindade koristusteenuse ja välikoristuse eest, mille maksetähtaeg oli 21.02.2018 ja jaanuar 2018 koristusakti alusel väljastati 31.01.2018 arve nr 146 summas 4126,78 eurot, mille maksetähtaeg oli 21.02.2018. Kostja ei ole põhjendamatult arvet nr 145 summas 600 eurot ja arvet nr 146 summas 4126,78 eurot tasunud.
7.Hageja osutas kostjale koristusteenuseid veebruaris 2018 ning koostas selle kohta koristusakti. Veebruari 2018 koristusaktist nähtub, et stuudiote ja 1 magamistoaga 35-60 m2 korteriomandite koristamise eest tuleb tasuda 33 eurot/1 korra eest, 2 magamistoa ja 1 vannitoaga korteriomandite koristamise eest tuleb tasuda 39 eurot/1 korra eest, 2 magamistoa ja 2 vannitoaga korteriomandite koristamise eest tuleb tasuda 60 eurot/1 korra eest, Xxxx kontori koristamise eest tuleb tasuda 25 eurot/1 korra eest, lisanduvad kulud köögilappidele ja švammidele, lisateenused, köögipaber, wc paber, pesuvahendid, vedelseep, prügikotid ja pesutabletid. Kõikidele summadele lisandub käibemaks. Veebruari 2018 koristusakti alusel väljastati kostjale 22.02.2018 arve nr 150 summas 414,07 eurot, mille maksetähtaeg oli 15.03.2018. Kostja ei ole põhjendamatult arvet nr 150 summas 414,07 tasunud.
8.Jaanuari ja veebruari koristusaktid ning arved on kostjale saadetud ning täiendavalt esitatud 22.02.2018 e-kirjaga. Hageja teavitas 22.02.2018 e-kirjas kostja esindajat N Li ka koristusteenuse lepingu lõpetamisest, sest kostja oli hagejat teavitanud majandustegevuse osalisest lõpetamisest ja saneerimisest. Seega lõpetati kostjaga koristusteenuse osutamise leping alates 22.02.2018, mil hageja tegi kostjale lepingust taganemise avalduse.
9.Hageja 22.02.2018 e-kirjale vastas kostja esindaja N L samal päeval ning muuhulgas kinnitas: „Vastavalt sinupoolsele soovile aktsepteerin käesolevaga meievahelise lepingu lõpetamise.“ Seega oli kostja teadlik, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud koristusteenuse osutamise leping ning ta kinnitas, et nõustub lepingu lõpetamisega hageja poolt. Hoolimata lepingust taganemisest 22.02.2018 ei ole kostjal õigust keelduda jaanuaris 2018 ja veebruaris 2018 osutatud teenuste eest tasumisest. Hageja palus kostjalt arvete alusel välja mõista 5140,85 eurot.
koristama erinevaid kortereid ja büroopindu Tallinnas ning kostja maksma selle eest tasu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud aktidele ega arvetele. Kostjal on hageja ees põhivõlgnevus summas 5140,85 eurot. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja § 108 lõikele 1.
11.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja 2. Arve nr 145 summas 600 eurot tasumise tähtaeg oli 21.02.2018. Arve on tähtajaks tasumata. Seadusejärgne viivis ajavahemikus 22.02.2018 – 07.05.2018 on 9,86 eurot. Arve nr 146 summas 4126,78 eurot tasumise tähtaeg oli 21.08.2018. Arve on tähtajaks tasumata. Seadusejärgne viivis ajavahemikus 22.08.2018 – 07.05.2018 on 67,84 eurot. Arve nr 150 summas 414,07 eurot tasumise tähtaeg oli 15.03.2018. Arve on tähtajaks tasumata. Seadusejärgne viivis ajavahemikus 16.03.2018 – 07.05.2018 on 4,81 eurot. Kokku on seadusjärgne viivise nõue hagi esitamise seisuga 82,51 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 08.05.2018 põhinõude summalt 5140,85 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping. Kohtule esitatud tööettevõtulepingu projekti poolteks olid Xxxx OÜ ja RED Group OÜ, mitte hageja. Tõendamata on kostja väited, et Xxxx OÜ või hageja oleksid keeldunud pahatahtlikult lepingu allkirjastamisest. Hageja õiguseellane ja hageja soovisid kirjalikku lepingut sõlmida. K K tegi kostjale 03.10.2016 e-kirjas ja 20.07.2017 e-kirjas muudatusettepanekuid ja avaldas Bürookoristus OÜ poolt soovi korrektse kirjaliku lepingu sõlmimiseks. Hageja soovis kostjaga korrektset kirjalikku lepingut sõlmida. Hageja hinnangul ei olnud poolte vahel kõik lepingu olulised tingimused piisavalt läbi räägitud, mistõttu ei saanud lähtuda lepingu projektist. Kui hageja õiguseellasele ja hagejale oleks leping sobinud, oleks see olnud allkirjastatud. Kuna kirjalikku lepingut ei sõlmitud, mistõttu lähtusid pooled lepingulistes suhetes nende suuliselt välja kujunenud tavast ja praktikast (VÕS § 25 lg 1), mitte lepingu projektist.
13.Hageja ja kostja vahel oli alates juulist 2017 sõlmitud suuline leping, mille alusel koristusteenust osutati. Lepingu sõlmimine ja tingimused (sh teenuste maksumus) on tõendatud kohtule esitatud tasutud arvete ja aktidega. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ütles lepingu üles päevapealt, rikkudes selle punkti 11.4. Kirjalikku lepingut poole vahel ei olnud sõlmitud, mistõttu ei saa kohaldada 60-päevast ette teatamise tähtaega.
14.Leping lõpetati pärast hageja taganemisavaldust ning hageja on seda asjaolu ning kostja nõusolekut tõendanud. Seega lõpetati kostjaga koristusteenuse osutamise leping alates 22.02.2018, mil hageja tegi kostjale lepingust taganemise avalduse ja kostja seda aktsepteeris. Kostja oli teadlik, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud koristusteenuse osutamise suuline leping ning kinnitas, et nõustub lepingu lõpetamisega. Kostja ei viidanud oma 22.02.2018 e-kirjas, et hageja peaks lepingu lõpetamisest ette teatama 60 päeva.
15.Alusetud on kostja väited, et ta ei põhjustanud lepingu lõpetamist. Kostja pöördus küll hageja poole sooviga koostada maksegraafik, kuid tegelikkuses hagejale ühtegi ettepanekut ei teinud. Hageja saatis kostjale 22.02.2018 e-kirja, milles oli valmis kostja võlgnevust ajatama ja andma kostjale tasumiseks rohkem aega, kuid kostja sellele e-kirjale enam ei vastanud. Hageja oli valmis tagastama kostjale rätikud ja voodipesud koheselt, kui võlg on tasutud. Hageja tegi kostjale konkreetse pakkumise, millele kostja ei vastanud.
16.Kostja on eksitanud kohut väitega, et tal polnud võimalik üleöö teenuseid mujalt tellida. Kostjale osutas paralleelselt koristustöid teine ettevõte Xxxx OÜ. Kostja teadis, et tal on hagejale asendaja olemas. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja läks Xxxx omaniku juurde otse tööd küsima ning lõpetas seetõttu kostjaga lepingu. Lepingu lõpetamise põhjustas arvete mitte
tasumine ning kostja kehv majanduslik seisund.
17.Kostja on esitanud hagejale leppetrahvi nõude. Hageja leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus tõendab nõude tunnistamist. Leppetrahvi kohaldamises pooled kokku ei leppinud. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Kostja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja esitas leppetrahvi nõude pärast seda, kui hageja oli pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Esimest korda esitas kostja leppetrahvi nõude vastuväitena maksekäsu kiirmenetluses 03.04.2018. Kostja leppetrahvi nõue on alusetu ja esitatud hilinenult, sest suuline leping lõpetati juba 22.02.2018. Tõendamata on kostja väide, et ta avaldas 04.04.2018 suuliselt hagejale, et soovib tasaarvestada poolte vastastikkuseid nõudeid.
18.Kostja märkis leppetrahvinõudes paljasõnaliselt, et pidi ostma ja rentima 92 uut pesukomplekti. Väide on tõendamata ning eluliselt ebausutav. Tõendamata on erakorraliste tööde maksumus 200 eurot. Kostja leppetrahvi nõue 11 697 eurot tuleneb allkirjastamata lepingu punktidest 3.11, 6.3 ja 6.4. Poolte vahel seda lepingut kirjalikult ei sõlmitud ning hageja seda ei allkirjastanud.
19.Kostja saatis 04.04.2018 e-kirjaga hagejale fiktiivse leppetrahvi nõude. Kui vaadata kostja viidatud lepingu punkti 11.8, siis see räägib lepingu ülesütlemisest tellija ehk kostja poolt, kuid sellele pole kostjal võimalik tugineda. Käesolevas asjas taganes poolte vahelisest suulisest lepingust hageja, sest kostja ei tasunud talle teenuste eest. Kostja leppetrahvinõue on alusetu ja tõendamata. Selle alusel ei saa tasaarvestust teha.
20.Alternatiivselt leidis hageja, et leppetrahvi summa 17 394 eurot on ebamõistlikult kahjustav ning on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 mõistes. Kostja esitatud lepingu punktides 3.11, 6.3 ja 6.4 sisalduvad hagejat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Hageja ei rikkunud koristamiskohustusi või tellija vara säilitamise kohustust ning kostja pole seda tõendanud. Hageja on pakkunud kostjale voodipesude ja rätikute tagastamise võimalust, kui kostja arved tasub. Lepingu punkti 3.11 kohaselt on töövõtja materiaalselt vastutav töövõtja poolt hoiustatud tellija vara säilimise eest. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi vara maksumuse ulatuses. Hageja leiab, et tegemist on ebamõistliku tüüptingimusega, sest leppetrahvi summat pole kokku lepitud ning seetõttu puudub hagejal õiguskindlus, millises summas temalt leppetrahvi võidakse nõuda. Lepingu punkt 6.3 sätestab, et tellijal on tööde mittetähtaegse täitmise korral õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist tööde maksumuse ulatuses, mis ei välista tekitatud kahju sisse nõudmist tellija poolt. Hageja viitab, et taas pole punktis lepingu punktis 6.3 leppetrahvi summat selgelt märgitud.
21.Lepingu punktist 6.4 tuleneb, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral on mõlemal poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi, mis ei tohi olla suurem lepinguliste kohustuse olulisele rikkumisele eelnenud kuue kuu keskmisest lepingu hinnast. Tegu on hagejat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, sest selle alusel on kostja esitanud hageja vastu leppetrahvi nõude summas 6000 eurot. Leppetrahv on põhjendamatult kõrge ning kahjustab hagejat ebamõistlikult, sest säärase leppetrahvi nõude puhul peaks hageja kostjale tasuma koheselt sisuliselt 6 kuu töö eest saadud tasu. Ebamõistlikult kõrge leppetrahv tüüptingimusena toob kaasa tingimuse tühisuse.
22.25.03.2019 seisukohtades leidis hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust kokku lepitud tingimuste üle. Kokkulepe teenuse hindade osas oli suuline, mida tõendavad hageja poolt iga kuu lõpus koostatud tööde üleandmise aktid. Pooltel oli kokkulepe järgmiste tööde hindade osas : stuudiote ja 1 magamistoaga 35-60 m2 korteriomandite koristamise eest tuli tasuda 33 eurot/1 korra eest; 2 magamistoa ja 1 vannitoaga korteriomandite koristamise eest tuli tasuda 39 eurot/1
korra eest; 2 magamistoa ja 2 vannitoaga korteriomandite koristamise eest tuli tasuda 60 eurot/1 korra eest; Xxxx kontori koristamise eest tuli tasuda 25 eurot/1 korra eest; lisanduvad kulud (arvel märgitud hügieenitarvikud) köögilappidele ja švammidele 0,91 eurot, köögipaber 0,55 eurot, wc paber 0,35 eurot, pesuvahendid 0,75 eurot, vedelseep 1,10 eurot, prügikotid 0,03 eurot ja pesutabletid 0,30 eurot. Lisateenus oli näiteks see, kui korteris oli kaks magamistuba, aga ööbis neli inimest, kellest osad magasid diivanil. Sel juhul oli vaja kaks lisakomplekti voodipesu ja oli lisa pesupesemine. Lisateenuseks oli voodikatte pesemine hinnaga 2 eurot.
23.Koristusteenus Xxxx üldpindadele hinnaga 250 eurot kord ja Xxxx välikoristuse teenusehind 250 eurot kord kujunes 30.11.2015 esitatud hinnapakkumise alusel. Siseruumide hoolduskoristuse ja välikoristuse hind talvel on 500 eurot (250 + 250). Tasumata arve nr 97 (on väljastatud talvekuul 30.11.2017. Hinnapakkumise alusel on esitatud tasutud arve nr 13 suvekuudel Xxxx üldpindade ja välikoristuse eest summas 190 eurot.
24.Hageja viitas VÕS § 23 lg 1 punktile 2 ja § 25 lõikele 1. Poolte kokkulepe ja väljakujunenud praktika oli, et arve tasumise tähtajaks oli 21 päeva. Väljakujunenud praktikat tõendavad vaidlustamata ja tasutud arved. Tasumata arvetest muutus arve nr 145 summas 600 eurot sissenõutavaks 22.02.2018, arve nr 146 summas 4126,78 eurot muutus sissenõutavaks 22.08.2018 ja arve nr 150 summas 414,07 eurot muutus sissenõutavaks 16.03.2018 .
25.Hageja kätte jäid järgmised pesukomplektid. Tekikotid 53 tk, padjapüürid 55 tk, suured linad 18 tk, väikesed linad 12 tk, suured rätikud 41 tk, väikesed rätikud 36 tk. Hageja ei vaja seda pesu, kuna pesu on amortiseerunud. Hageja on kostjale pakkunud pesu tagasi võtta, kuid e ei ole seniajani vastust saanud. Hageja võttis tema kätte jäänud pesu kohta hinnapakkumise OÜ-lt Xxxx, kes on seda pesu pesnud. OÜ Xxxx hindas pesu väärtusetuks.
26.Selleks, et leppetrahvi saaks nõuda, peaks lepingu punkt 6.3 järgi olema tuvastatud tööde mittetähtaegne täitmine. Pooled lõpetasid lepingu poolte kokkuleppel, seega ei saanud hageja lepingut rikkuda. Lepingu punkt 6.4 järgi peaks tuvastama lepinguliste kohustuste olulise rikkumise. Kuigi leping lõpetati päeva pealt, toimus lõpetamine poolte kokkuleppel. Lepingu punkt 3.1 sätestab kostja õiguse nõuda leppetrahvi töövõtja poolt hoiustatud tellija vara säilimise eest ja nõuda leppetrahvi maksumuse ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleks sõlminud hoiulepingu. Kostja ei ole tõendanud, millise vara ta on hagejale tasuta üle andnud.
27.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasu õigusabi eest. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Hageja palus tasu välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud on 2910 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus kostjalt välja mõista 2910 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
28.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud lepingu olemasolu hagejaga. Kostja leidis, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtuleping, mille kostja allkirjastas 09.01.2014. Hageja jättis lepingu allkirjastamata, olgugi et kostja tuletas seda talle korduvalt meelde. Hageja aktsepteeris lepingutingimusi ja pooled lähtusid nendest tingimustest praktikas kuni lepingulise suhte lõppemiseni. Leping koostati küll algselt Xxxx OÜ-ga, mis oli hageja juhatuse liikme K Kga seotud äriühing, kuid 20.07.2017 palus K K, et töövõtja asendataks hagejaga. Kostja viitas oma e-kirjadele 09.01.2014 ja 30.09.2014, mil ta palus hagejal leping allkirjastada. Hageja teatas 03.10.2017, et leping on sobiv. 20.07.2017 teatas hageja seaduslik esindaja, et lepingu täitmist jätkab hageja ja teenuse osutamine jätkub sama moodi. Kostja vastas, et poole muutmine sobib talle.
29.Hageja ütles lepingu üles seda rikkudes. Leping ei võimaldanud hagejal päevapealt üles ütlemist, vaid lepingu punkti 11.4 järgi tuli ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva. Tähtaeg oli kostja jaoks kokku lepitud arvestusega, et ta jõuaks koristustööd mujalt tellida ja ei tekiks olukorda, kus kümned külaliskorterid jääksid ilma teenusteta. Kostja äritegevuseks on lühiajalise majutusteenuse vahendamine erinevatele korteriomanikele kuuluvates eluruumides. Hageja koristusaktidest nähtub, et teenust osutati 31 korterile. Lisaks koristas hageja kostja äriruume (xxxx kontor). Sageli vahetusid külalised korterites mõnede päevadega ja üheks hageja ülesandeks oli tagada voodipesu ja rätikute puhastus ning asendamine seda arvesse võttes ehk vajadusel 24 h jooksul.
30.Lepingu ülesütlemisega 22.02.2018 tekitas hageja kostjale kahju, sest kostja oli sunnitud tellima erakorraliselt tööd teiselt teenusepakkujalt. Külaliste teenindamiseks ja oma lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks pidi kostja pesud asendama. Kostja pidi rentima asenduskomplektid ja ostma uued komplektid, kokku 92 komplekti. Hageja ei ole tänaseni tagastanud korteriomanikele neile kuuluvat vara ehk voodipesu ja rätikuid. Lisaks oli sellises olukorras kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu punktide 3.11., 6.3. ja 6.4. alusel. Kostja esitas 04.04.2018 hagejale kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude kogusummas 17 394 eurot, millest osa ta tasaarvestas hageja vastava nõudega.
31.Kostja ei põhjustanud lepingu ette teatamata üles ütlemist. Kostja teavitas hagejat enda ajutisest makseraskusest, kuid soovis kokku leppida maksegraafikus, sest jaanuari ja veebruarikuu osutus tavapärasest raskemateks kuudeks. Hageja 22.02.2018 ülesütlemisavaldusest on näha, et pooltel olid maksegraafiku osas läbirääkimised pooleli, kui hageja lepingu üles ütles. Kostja ei väitnud, et ta ei ole suuteline maksma, vaid kostja ei suutnud makseid teha koheselt. Kostja viitas oma 21.02.2018 e-kirjale. Tavapäraselt antakse maksetähtaja rikkumisel võlgnikule täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ning lepingu ülesütlemisest teavitatakse mõistliku võrra aja ette. Hageja seda ei teinud. Kahe arve maksetähtpäevad olid 21.02.2018 ja hageja ütles lepingu üles 22.02.2018 ehk järgmise päeva hommikul.
32.Hageja ei võtnud arvesse lepingu eripära ega arvestanud asjaoluga, et kostjal ei ole koheselt võimalik tellida teenust mujalt. Kahju tekkimine kostjale oli sellises olukorras hagejale ettenähtav ja ta pidi sellega arvestama. Kostjale sai teatavaks, et hageja oli xxxx korterite koristustöö teemal läinud eelnevalt otse omaniku juurde ja leppis otse kokku koristusteenuse osutamises omanikule. Seega peab kostja hageja poolt lepingu ülesütlemise tegelikuks põhjuseks just seda asjaolu. Kuna Xxxx korterid moodustasid lepingu mahust üle 2/3 ehk suurema osa, ei olnud mõnest ülejäänud korteri tööst loobumine hagejale probleem. Kostja muutus hagejale ebaoluliseks partneriks. Hageja ei käitunud selliselt hea usu ja hea äritava põhimõtete kohaselt.
33.Kostja on 04.04.2018 suuliselt avaldanud hagejale, et soovib tasaarvestada poolte vastastikkuseid nõudeid. Tasaarvestusavalduse võib teha suuliselt. Pärast tasaarvestust ei olnud seega kostja enam hagejale võlgu, sest poolte vastastikkused nõuded lõppesid kattuvas osas. Seetõttu on hagi nõuded alusetud. Selguse mõttes esitas kostja menetlusdokumendis kirjaliku tasaarvestuse avalduse. Kostja tasaarvestas 04.04.2018 kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude hageja vastu (kogusummas 17 394 eurot) osasumma 5 244,25 eurot samas summas hageja nõudega kostja vastu. 5 244,25 eurot sai kostja hageja põhinõude 5 140,85 (600 + 4126,78 + 414,07) ja lepingujärgsete viiviste 103,40 eurot liitmisel.
34.15.04.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja välja toodud lepingu tingimused vastavad kirjalikule lepingule. Sarnaselt juhindus hageja koostöö ajal teistest kirja pandud
lepingutingimustest nagu maksetähtaeg, aktide koostamised jms. Samas üritab hageja sanktsioonide täitmisest kõrvale hoida. Kostja arvates on selline käitumine hageja poolt vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei saa tunnistada lepingut vaid valikuliselt.
35.Hageja kinnitas 20.07.2017 e-kirjas, et jätkab kogu lepingu sisu ja tingimuste täitmist. Hageja kinnitas 03.10.2016 e-kirjas, et koostöö toimis vastavalt lepingule. Järelikult hageja aktsepteeris ja järgis kirjaliku lepingu tingimusi. Hageja esitas Xxxx objekti hinnapakkumise 30.11.2015. Varem on hageja kostjale ette heitnud, et lepingus ei ole pooleks hageja, vaid Xxxx OÜ. Hageja esitas ise tõendina Xxxx OÜ hinnapakkumise ja palus sellest lähtuda poolte kokkuleppe sisu tõendamisel. Hinnapakkumine ei kujutanud endast lõplikku kokkulepet. Pakkumises ei ole märgitud ruutmeetreid, maksetähtaegu, aktide esitamise ega muid tingimusi. Kostja palus jätta hinnapakkumise asja lahendamisel arvesse võtmata, sest kõik koostöö tingimused olid fikseeritud lepingus.
36.Pooled ei lõpetanud lepingut kokkuleppel, vaid hageja ütles lepingu ühepoolselt erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles. Kostja juhatuse liige N L leidis, et kostja ei saanud sundida hagejat koostööd jätkama. See ei tähendanud lepingu lõpetamist kokkuleppel. Kostja oli sunnitud arvestama hagejapoolse lepingu lõpetamisega, sest teenust enam ei osutatud. Kostja ei nõustunud ülesütlemise tähtaja järgimata jätmisega. Oma kirjas selgitas kostja, et lepingu lõpetamine toob kaasa kahju ja leppetrahvi. Hageja on ise viidanud, et esitas ülesütlemise avalduse ja järelikult lõppes leping erakorralise ülesütlemisega.
37.Hageja rikkus lepingut, sest ta ei järginud lepingu ülesütlemisel lepingu punktis 11.4. kokku lepitud 60-päevast ülesütlemisest etteteatamise tähtaega ega tagastanud tema kätte jäänud rätikuja voodipesukomplekte. Viimase tõttu oli kostja sunnitud soetama uued rätiku- ja voodipesukomplektid, milliste kulude hüvitamist nõuab kostja vastuhagis. Lisaks nõuab kostja vastuhagis leppetrahvi.
38.Hageja on esitanud 22.03.2019 e-kirja koos 22.03.2018 kuupäeva kandva vara üleandmise akti, millega hageja olevat pakkunud vara tagastamist. Seda akti ei ole hageja kostjale varasemalt esitanud, sest hageja otsustas vara kinni pidada oma rahalise nõude katteks. Hageja teatas sellest 22.03.2018 ülesütlemisavalduses. Kostja pidas vara kinnipidamist vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, sest see takistas kostjal klientidele majutusteenuse osutamist ja põhjustas kahju. Alles kohtumenetluse käigus pakkus hageja vara tagasi, mis näitab, et kinnipidamine oli alusetu.
39.Hageja on koostanud akti tagantjärele. Kostja ei nõustunud aktis märgitud vara kogustega. Hageja käes oli lepingu ülesütlemisel märksa rohkem pesukomplekte, mistõttu osteti nende asendamiseks suuremas koguses pesu. Kuna reeglina ei ole võimalik osta kasutatud pesu, tuli soetada uued komplektid. Osta tuli kiiremas korras, et teenus ei jääks osutamata. Kostja on lähtunud oma nõudes kokku 92 komplektist. Kuna vara jäi hageja valdusesse ja täpsemat akti ei vormistatud, ei ole kostjal võimalik täiendavaid tõendeid pesu koguste kohta esitada.
40.Kostja leidis, et poolte vahel ei ole vähemalt hageja koostatud aktis märgitud koguste üle vaidlust. Kostja nõue on põhjendatud 53 tekikoti ja 1060,71 euro, 55 padjapüüri ja 210,98 euro, 18 suure lina ja 318,21 euro, 12 väikese lina ja 95,06 euro, 41 suure rätiku ja 136,76 euro ning 36 väikese rätiku ja 474,32 euro ehk kokku 2296,04 euro üle. Ühe tekikoti hind on 20,01 eurot, padjapüüri hind 3,84 eurot, suure lina hind 17,68 eurot, väikese lina hind 7,92 eurot, suure rätiku hind 3,34 eurot ja väikese rätiku hind 13,18 eurot.
41.Kostja vaidles vastu hageja esitatud OÜ Xxxx hinnangule. OÜ Xxxx tegevjuhi kirjast ei ole tuvastatav, kas hinnati just vaidlusalust pesu. Hageja osutab teenust ka teistele klientidele. Teada
ei ole, kes ja millisel meetodil eksperdina hindas kauba väärtusetuks. Pole tõendatud, et OÜ Xxxx tegevjuhil oleks taoline kutseoskus. Pesu väärtust saab tõendada vaid sõltumatu eksperdi arvamusega. Asjaolust, et tegemist on amortiseerunud kaubaga, mida on pestud sadu kordi ja tuleks välja vahetada, ei teavitanud hageja kostjat kordagi varasemalt. Hageja oli vastutav vara järelevalve ja säilimise eest. Kostja pidas ebausutavaks, et hageja valis kostja maksmisele sundimiseks mõjutusvahendi vara osas, mille väärtus oli olematu.
KOSTJA VASTUHAGI
42.Kostja palus hagejalt vastuhagis välja mõista 14 061,99 eurot. Hageja ja kostja vahel oli 2013. a sõlmitud tööettevõtuleping, mille alusel osutas hageja kostjale viimase hallatavatel kinnisvaraobjektidel sisekoristustöid. 22.02.2018 teavitas hageja kostjat lepingu lõpetamisest samal päeval. Hageja ei tagastanud tema kätte jäänud vara ehk 92 rätiku- ja voodipesukomplekti. Lepingu punkti 11.4 kohaselt võis pool lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette kirjalikult vähemalt 60 kalendripäeva. Lepingu punkti 3.11 alusel oli töövõtja materiaalselt vastutav tema hoiustatud tellija vara säilimise eest. Tellijal oli õigus nõuda leppetrahvi vara maksumuse ulatuses.
43.Lepingu punkti 6.3. järgi oli tellijal õigus tööde mittetähtaegse täitmise korral nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist tööde maksumuse ulatuses, mis ei välista tekitatud kahju sisse nõudmist tellija poolt. Lepingu punkti 6.4. järgi oli lepinguliste kohustuste rikkumise korral mõlemal poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi, mis ei tohi olla suurem lepinguliste kohustuste olulisele rikkumisele eelnenud 6 kuu keskmisest lepingu hinnast.
44.Lepingu päeva pealt ülesütlemine tõi kostjale kaasa kahju, sest ta oli sunnitud tellima erakorraliselt kallimat teenust teiselt isikult ja ostma asenduseks uued rätiku- ja voodipesukomplektid. Kostja nõue koosneb kahju nõudest seoses erakorraliste töödega summas 134 eurot, mida tõendab Xxxx OÜ 07.03.2018 arve. Samuti on kostja kahju nõudeks uute pesukomplektide ostmise hind 4 535,72 eurot, mida tõendab Xxxx OÜ-ga sõlmitud järelmaksu leping 09.04.2018. Lisaks on kostja nõudeks leppetrahvid summas 4 535,72 eurot (lepingu punkt 3.11 ja järelmaksu leping), 200 eurot (lepingu punkt 6.3 ja Xxxx OÜ arve 07.03.2018 ning 4 656,55 eurot (lepingu punkt 6.4., hageja arved nr 38, 58, 77, 98, 122, 146). Kokku on kostja nõue hageja vastu 14 061,99 eurot.
45.Erakorralised tööd seisnesid selles, et kostja oli sunnitud tellima kiirelt xxxx (2 külalist) ja xxxx (2 külalist) korterite koristamise teiselt teenusepakkujalt Xxxx OÜ-lt hinnaga 100 eurot. Tasu koosnes 2 inimese pesude rendist (2*18 eurot) ja kiirkorras tehtud koristusest 64 eurot) kummagi korteri kohta ehk kokku 200 eurot. Antud summa sisaldub Xxxx OÜ 07.03.2018 arves nr 17021, mis sisaldab tasu ka muu teenuse eest. Lepingu lisas 1 toodud hinnakirjast nähtub, et hageja oleks pidanud sama töö teostama hinnaga 33 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutus teenuse hind 31 euro võrra kallimaks ning lisandus pesu rent 18 eurot külalise kohta. Kokku oli hinnavahe 67 eurot ühe korteri kohta ja kahe korteri kohta kokku 134 eurot. Hageja nõuab kostjalt selle hinnavahe hüvitamist.
46.Uued pesukomplektid oli kostja sunnitud soetama seetõttu, et hageja ei tagastanud talle korterite võtmete tagastamisel ja teenuse osutamise lõpetamisel tema käes olnud rätikuid ja voodipesukomplekte. Korteris xxxx oli 2 voodikohta, xxxx oli 2 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 2 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 3 voodikohta, xxxx oli 3 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 2 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta, xxxx oli 4 voodikohta. Iga voodikoha kohta oli vajalik 2 komplekti pesusid. Kostja pidi uuesti soetama 92 komplekti (46 x 2). Osade
korterite võtmete tagastamise kohta koostasid pooled akti, millest nähtuvad korterist puudunud asjad.
47.Uute pesukomplektide soetamise kogumaksumuseks kujunes kokku 4 535,72 eurot. Kostja ostis pesukomplektid kahes osas. Esimesed 8 komplekti ostis ta Xxxx OÜ-lt, kes esitas 19.03.2018 arve summas 487 eurot ilma käibemaksuta. Ülejäänud 84 komplekti ostis kostja Xxxx OÜ-lt maksumusega 3 439,80 eurot. Ostu osas saavutati Xxxx OÜ-ga kokkulepe, millega pakuti kostjale võimalust soetada pesu järelmaksuga. Lisaks rentis Xxxx OÜ kuni 19.03.2018 kostjale 12 pesukomplekti, mille maksumuseks kujunes 216 eurot. Kogumaksumusele 3 655,80 eurot sõlmisid Xxxx OÜ ja kostja järelmaksu lepingu, mille järgi tasub kostja ostu eest 24 võrdse osamaksega 168,70 eurot. Järelmaksu intress on 10% aastas ning sellest tulenevalt on järelmaksu lepingu kogukulu 4 048,72 eurot. Kogukulu nähtub järelmaksu lepingu punktist 2.3. Kostja kahjuks on seega 4 535,72 eurot.
48.Lepingust ei tulenenud hagejale õigust võlgnevuse või lepingu ülesütlemise korral pesukomplekte kinni pidada. Võlgnevuse korral olid pooled õiguskaitsevahendina kokku leppinud viivise maksmises punktis 6.1.
49.Lepingu punkti 3.11. alusel oli töövõtja materiaalselt vastutav tema hoiustatud tellija vara säilimise eest. Tellijal oli õigus nõuda leppetrahvi vara maksumuse ulatuses. Lepingu punkti 6.3. alusel oli tellijal tööde mittetähtaegse täitmise korral õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist tööde maksumuse ulatuses, mis ei välista tekitatud kahju sisse nõudmist tellija poolt. Lepingu punkti 6.4. alusel oli lepinguliste kohustuste rikkumise korral mõlemal poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi, mis ei tohi olla suurem lepinguliste kohustuste olulisele rikkumisele eelnenud 6 kuu keskmisest lepingu hinnast.
50.Kostja leppetrahvi nõue koosneb kolmest osast. Leppetrahv vara säilitamise kohustuse rikkumise eest, milleks on 92 pesukomplekti maksumus 4 535,72 eurot. Leppetrahv koristustööde mittetähtaegse teostamise eest, mille tõttu pidi kostja tellima hageja teostamata tööd erakorraliselt maksumuses 200 eurot. Leppetrahviks on 200 eurot. Leppetrahv lepinguliste kohustuste olulise rikkumise eest ehk teenuse osutamise lõpetamine päeva pealt ja alusetu lepingu ülesütlemise eest on 6 kuu keskmine lepingu hind. See on arvestatud hageja arvete nr 38, 58, 77, 98, 122, 146 alusel ilma käibemaksuta summast. Leppetrahviks on 4 656,55 eurot. Leppetrahvid kokku on 9 392,27 eurot.
51.Kahju ja leppetrahvi maksekohustuse tekkimine oli hagejale rikkumise tagajärjena ettenähtav, sest lepingutingimused olid talle teada ning päeva pealt toimunud ülesütlemise järel teavitas kostja hagejat e-kirjaga mitmest asjaolust ja toimingust, mis sellega kaasneb. Kostja eeldas lepingu ülesütlemisest etteteavitamist lepingujärgselt 60 päeva või erakorraliselt vähemalt mõistliku aja jooksul. Antud juhul hageja kostjale mingit täiendavat tähtaega ei andnud. Taoline käitumine ei olnud kooskõlas seaduse ega hea usu põhimõttega.
52.Hageja ülesütlemisavalduses on toodud lepingu ülesütlemise põhjusena kostja „majandustegevuse osaline lõpetamine ja saneerimine“, mis ei ole õige. Kostja ei ole kunagi väitnud, et tema majandustegevus lõpeb või läheb saneerimisele. Kostja on tänaseni tegutsev äriühing. Kostja teavitas vaid ajutistest makseraskustest, soovides kokku leppida maksegraafikus. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole üldse suuteline arveid maksma. Varem ei olnud kostja kordagi maksetega hilinenud, vaid hageja palvel maksti arveid tähtajast varem. Hageja ütles lepingu üles 22.02.2018 kell 9:46 saadetud e-kirjaga, kuid võlgnevuses olevate arvete maksetähtpäev oli 21.02.2018. Lisaks olid läbirääkimised maksegraafiku osas pooleli. Hageja käitumine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega.
53.Menetluskuluna palus kostja hagejalt välja mõista 1010 eurot, millest 650 eurot oli vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 360 eurot kostja õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 80 eurot tunnis. Vastuhagi koostamisele kulus aega 4,5 tundi. Kostja palus, et kohus mõistaks hagejalt välja ka viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
54.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja pidas vastuhagis toodud väiteid paljasõnalisteks ega võtnud neid omaks. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut. Hageja viitas VÕS §-le 9. Hageja hinnangul ei olnud pooled saavutanud piisavalt selget kokkulepet kirjaliku lepingu kõigis olulistes tingimustes. Hageja tegi kostjale 03.10.2016 ja 20.07.2017 e-kirjades muudatusettepanekuid lepingule ja avaldas soovi korrektse lepingu sõlmimiseks ja allkirjastamiseks. Pooltel puudus kirjalik kokkulepe selles osas, et lepingu võib lõpetada teatades sellest teisele poolele ette kirjalikult vähemalt 60 kalendripäeva. Puudub hageja selge aktsept sellele, et ta oleks nõustunud leppetrahvidega, mis on sätestatud kirjaliku lepingu punktis 3.11 ja punktis 6.3 ja 6.4. Kui kostja soovib nendele tingimustele tugineda, tuleks kostjal tõendada, et pooled olid tingimused läbi rääkinud ja hageja nõustus nendega.
55.Hageja leidis, et kostja kahju ja leppetrahvi nõue on fiktiivne. Xxxx OÜ järelmaksuleping ja arved on tõenäoliselt tagantjärgi koostatud. Hageja ei pidanud usutavaks, et 200 eurot erakorraliste koristustööde eest sisaldub 07.03.2018 arves nr 17021. Nimetatud arves nähtub ainult puhastusteenus „Veebruar“. Arve nr 17021 ei tõenda erakorralise koristusteenuse osutamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta nimetatud kulu oleks kandnud. Hageja palus jätta kostja nõue 134 eurot rahuldamata.
56.Voodipesu ja rätikute soetamise nõuet 4545,72 eurot pidas hageja alusetuks. Alternatiivselt esitas ta taotluse kahju vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja viidatud võtmete tagastamise aktist ei nähtu, kui palju voodipesusid või rätikuid oli puudu, mistõttu pidas hageja ebausutavaks, et vajalik oli 92 pesukomplekti soetamine. Koostatud akti paremas tulbas olid välja toodud asjad, mis jäid korteritesse ja mis kuuluvad hagejale või Xxxx omanikule. Kui arvestada, et osades korterites olid lisapesu komplektid olemas ja saadi veel üks komplekt juurde, puudus kostjal igasugune vajadus uute pesude ostmiseks. Igast koristatavast korterist saadakse vastu must pesu ja see on võimalik ära pesta ning järgmiseks koristuse korraks on olemas uus komplekt.
57.Kostja ei ole esitanud pärast lepingu lõpetamist hagejale ühtegi pretensiooni pesu tagastamiseks. Hageja oli valmis kostjale pesu tagastama tingimusel, et kostja tasub talle koristustööde eest. Seda kinnitab hageja 22.02.2018 e-kiri. Hagejal oli õigus keelduda kostjale pesu üleandmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostja puudub õigus nõuda kahju hüvitamist, sest tal oli võimalik komplektid tagasi saada.
58.Hageja ei nõustunud väitega, et kostja sõlmis 84 pesukomplekti osas järelmaksulepingu. Hageja pidas lepingut fiktiivseks ja tagantjärgi sõlmituks. Tänapäeval pole tavapärane, et lepinguid sõlmitakse omakäeliselt allkirjastades. Leping oli tehtud tagantjärgi, et ei jääks näha digitaalse allkirjastamise kuupäev. 09.04.2018 järelmaksulepingu ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et 04.04.2018 saatis kostja esindaja hagejale e-kirja ja nõude, milles väitis, et oli kirja saatmise päevaks juba asendanud kõik 92 komplekti. Vastuhagis aga väitis kostja, et sõlmis järelmaksulepingu alles 09.04.2018. Seega on kostja väited vastuolulised.
59.Hageja ei pidanud ka usutavaks, et kostja oleks sõlminud järelmaksulepingu Xxxx OÜ-ga kui
riiuliettevõttega. Nimelt nähtub veebileheküljelt www.teatmik.ee, et äriühingul Xxxx OÜ pole aastatel 2017 ja 2018 käivet üldse olnud. Ettevõte on väga vähesel määral tasunud riiklikke ja tööjõumakse. Hageja pidas ebausutavaks väidet, et kostja tasus Xxxx OÜ-le vastuhagile lisatud arved, sest nende kõikide maksetähtajad saabusid 2018. aasta jooksul. Järelikult oleks Xxxx OÜ pidanud deklareerima arvetest saadud tulu igakuiselt oma käibena, kuid seda pole tehtud. Xxxx OÜ pole 2018. aastal käivet deklareerinud. I-III kvartalis oli käive 0 eurot. Tõendamata on, et Xxxx OÜ oleks omanud 84 pesukomplekti, mida kostjale edasi müüa. Alternatiivselt palus hageja kahju hüvitist vähendada. Kahju hüvitamine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja oli valmis kostjale voodipesukomplektid tagastama.
60.Leppetrahvi nõuetes tugineb kostja lepingu punktidele 3.11, 6.3 ja 6.4, kuigi poolte vahel pole kirjalikku lepingut sõlmitud. Kostja esitatud lepingu oli lepingupooleks hageja õiguseelneja Xxxx OÜ. Hageja ei ole kirjalikku lepingut allkirjastanud ega kostjaga leppetrahvi tasumise kokkulepet sõlminud. Pooled ei saavutanud kokkulepet lepingu punktide 3.11, 6.3 ja 6.4 kohaldamises. Leppetrahvi näol on tegemist sedavõrd olulise kokkuleppega, et see oleks pidanud olema poolte vahel eraldi läbi räägitud.
61.Alusetu on kostja nõue vara säilitamise kohustuse rikkumise eest 4535,72 eurot, sest hageja pole vara säilitamise kohustust rikkunud. Hageja on valmis pesukomplektid kostjale tagastama. Arusaamatu on kostja seisukoht, et kasutatud pesukomplektid maksaksid sama palju, kui väidetavalt Xxxx OÜ-lt soetatud uued 92 pesukomplektid. Alusetu on leppetrahv 200 eurot, sest hageja lõpetas lepingu taganemisavalduse esitamisega ning kostja aktsepteeris seda. Puudub hageja lepingu rikkumine.
62.Alusetu on leppetrahvi 4656,55 euro nõue. Alusetu on väide, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega, sest kostja nõustus lepingu lõpetamisega, mistõttu täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik. Kostja leppetrahvinõue on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Leppetrahvi nõude esitamisel on kostjal endiselt täitmata kohustus hageja ees. Sellises olukorras ei saa kostja leppetrahvi nõue kuuluda rahuldamisele. Hageja palus kogu leppetrahvi nõude jätta rahuldamata.
63.Alternatiivselt taotles hageja leppetrahvi nõude vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, sest tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostja on ka viivitanud nõude esitamisega ning esitas selle alles mitu kuud pärast seda, kui hageja pöördus nõudega kohtusse. Hageja palus kohtul vähendada leppetrahvi summat mõistliku suuruseni, mis hageja hinnangul on 1 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
64.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
65.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja osutas kostjale juulist 2017 kuni detsembrini 2017 koristusteenuseid korterites ja bürooruumides Tallinnas, mille eest esitatud arved kostja tasus; 2) hageja osutas kostjale korterite ja bürooruumide koristamise teenust ka jaanuaris ja veebruaris 2018; 3) hageja esitas kostjale jaanuaris 2018 osutatud teenuste eest arve nr 145 summas 600 eurot ja nr 146 summas 4126,78 eurot, millised kostja jättis tasumata; 4) hageja esitas kostjale veebruaris 2018 osutatud teenuste eest arve nr 150 summas 414,07 eurot, mille kostja jättis tasumata;
5) hageja saatis kostjale 22.02.2018 e-kirja, milles teatas teenuse osutamise lõpetamisest; 6) pärast teenuse osutamise lõpetamist jäid hageja valdusesse koristatud korterites olnud voodipesu ja käterätikud.
66.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt jaanuaris ja veebruaris 2018 esitatud arvete alusel 5140,85 eurot ja viivist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasunõue on tasaarvestatav kostja vastuhagis toodud kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudega.
67.Hageja leidis, et poolte vahel oli suuline leping ning kostja nõustus lepingu lõpetamisega 22.02.2018. Kostja esitatud kirjalikus lepingus oli töövõtjaks märgitud mitte hageja, vaid Xxxx OÜ, kes samuti lepingut ei allkirjastanud. Kuna kirjalik leping puudus, ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu punktidele viidates. Hageja valdusse jäid kostja rätikud ja voodipesu, mida hageja oli valmis tagastama pärast võlgnevuse tasumist. Kostja väited kahju tekkimise kohta on alusetud ning tõendamata. Alternatiivselt leidis hageja, et leppetrahvi tingimused on ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ning leppetrahv ise ebamõistlikult kõrge.
68.Kostja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtuleping, mille hageja jättis küll allkirjastamata, kuid mille tingimustega ta nõustus. Hageja rikkus lepingut, sest lepingu punkti 11.4 järgi pidi ta lepingu ülesütlemisest 60 päeva ette teatama. Kostjale tekkis lepingu kohese lõpetamise tõttu kahju, sest ta oli sunnitud erakorraliselt tellima mujalt kallimat teenust. Külaliste teenindamiseks pidi kostja soetama 92 uut pesukomplekti. Lisaks on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu alusel leppetrahvi. Hagejal puudus alus leping üles öelda, sest kostjal olid ajutised makseraskused ja kostja soovis maksegraafikut. Täiendavat tähtaega hageja ei andnud. Kostja tegi 04.04.2018 tasaarvestuse avalduse ning samas palus vastuhagis hagejalt välja mõista 14 061,99 eurot. 134 eurot on kostja kahju seoses erakorraliste töödega. 4545,72 eurot on kostja kahju seoses 92 pesukomplekti soetamisega. Lisaks on kostja nõudeks leppetrahvid summas 4 535,72 eurot lepingu punkti 3.11 alusel, 200 eurot lepingu punkti 6.3 alusel ning 4 656,55 eurot lepingu punkti 6.4. alusel.
69.Kohus leiab, et kostja vastuväited ning vastuhagi ei ole põhjendatud ega võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõlmis temaga kirjaliku lepingu või nõustus sõlmima lepingu kirjalikult taasesitatavas vormis kostja toodud tingimustel, mistõttu oli kostjal õigus tugineda nimetatud lepingu tingimustele.
70.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 järgi on leping pakkumusele nõustumise andmisega sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Seega on lepingu sõlmimiseks igal juhul vajalik mõlema poole tahteavaldus. Samas näeb VÕS § 11 lg 1 ette, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega ei välista seadus suuliste või kirjalikult taasesitatavas vormis lepingute sõlmimist.
71.VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 21 lg 1 sätestab, et pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Seega tuleneb seadusest, et kui pool esitab algse
pakkumusega võrreldes uusi muudatusettepanekuid, ei saa teda lugeda algse pakkumusega nõustunuks.
72.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega juhul, kui üks lepingupool nõuab teiselt poolelt leppetrahvi, peavad pooled olema varasemalt vastava leppetrahvi kohaldamises olema kokku leppinud.
73.11.02.2019 eelistungil selgitas kohus (toimiku lk 177-179) kostjale, et tema viidatud kirjaliku lepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
74.Kostja esitas kohtule tööettevõtulepingu (toimiku lk 108-112), mille oli digitaalselt allkirjastanud vaid kostja seaduslik esindaja 09.01.2014. Lepingus oli töövõtjana nimetatud mitte hageja, vaid Xxxx OÜ. Lepingu punkti 2.1. järgi pidi töövõtja teostama tellija halduses olevate objektide sisekoristustöid, mis olid loetletud lepingu punktis 3.2. Lepingu punkt 3.11 nägi ette, et töövõtja on materiaalselt vastutav tema hoiustatud tellija vara säilimise eest ning tellijal on õigus nõuda leppetrahvi vara maksumuse ulatuses. Lepingu punkti 5.1 kohaselt pidi tööde hinnakiri olema lepingule lisatud.
75.Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et tellijal on tööde mittetähtaegse täitmise korral õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist tööde maksumuse ulatuses, mis ei välista tekitatud kahju sissenõudmist tellija poolt. Lepingu punkti 6.4 järgi oli lepinguliste kohustuste rikkumise korral mõlemal poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi, mis ei tohi olla suurem lepinguliste kohustuste olulisele rikkumisele eelnenud kuue kuu keskmisest lepingu hinnast. Lepingu punkt 7.1 nägi töövõtjale ette kohustuse esitada tööde kohta akt ning lepingu punkti 7.2. järgi pidi tellija teatama 5 päeva jooksul kirjalikult akti aktsepteerimisest. Lepingu muudatused tuli selle punkti 11.2 järgi koostada kirjalikult ning need jõustusid pärast allkirjastamist. Lepingu punkt 11.4 nägi ette, et pool võib lõpetada lepingu, teatades sellest teisele poolele ette kirjalikult vähemalt 60 kalendripäeva. Lepingu lõpus oli märgitud, et see on alla kirjutatud 16.09.2013, kuid nimetatud ajal kumbki pool lepingut ei allkirjastanud. Seega nägi leping küll ette kostja viidatud leppetrahvid ja töövõtja kohustuse teatada lepingu lõpetamisest 60 päeva ette, kuid hageja ei ole lepingut allkirjastanud.
76.Lepingu lisaks 1 oleva hinnakirja järgi tuli stuudioid ja ühe magamistoaga kortereid kuni 60 m2 pinnaga koristada hinnaga 33 eurot, ühe magamistoaga kortereid hinnaga 36 eurot, kahe magamistoa ja vannitoaga kortereid hinnaga 39 eurot ning 2 magamistoa ja 2 vannitoaga kortereid hinnaga 45 eurot. Nimetatud hindadele lisandus käibemaks. Kohus osundab, et lepingule lisatud hinnakiri ei ühti hageja koostatud aktidega, millistel oli kahe magamistoaga ja kahe vannitoaga korteri tasuks märgitud ilma käibemaksuta 60 eurot. Lisaks oli aktides toodud Jõe tänava kontori koristamine hinnaga 25 eurot.
77.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 2017. aasta juulis, augustis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris koristustööde teostamise kohta aktid ning aktide alusel arved, millised kostja tasus (toimiku lk 29-66, lk 152-156). Arvete kohaselt tasus kostja ka koristusteenuse, hügieenitarvikute ja lisateenuste eest. Arvetel ja aktidel märgitud summad ei ole kooskõlas kohtule kirjalikult esitatud lepingu ja selle hinnakirjaga, kuid kostja on arved tasunud ning seega nõustunud nendes toodud tingimustega. Järelikult nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja kostja ei lähtunud omavahelistes suhetes tegelikult kirjalikus lepingus märgitust. Tõendid toetavad hageja väidet, et ta ei ole sõlminud lepingut kostja esitatud kirjalikel tingimustel.
78.Täiendavalt esitas hageja kohtule Xxxx OÜ hinnapakkumise kostjale 30.11.2015 (toimiku lk 185) Xxxx objektile siseruumide ja välisruumide koristamiseks. Kohus leiab, et ka antud hinnapakkumine tõendab, et pooled ei lähtunud mitte kirjalikust lepingust, mis antud objekti koristamist ei hõlmanud, vaid suuliselt sõlmitud kokkuleppest, sest kostja on tasunud viidatud hinnapakkumise kohaseid hageja arveid Xxxx objekti koristamise eest.
79.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja seaduslik esindaja saatis 09.01.2014 K Kle kui Xxxx OÜ seaduslikule esindajale e-kirja (toimiku lk 113), milles teatas, et oli avastanud lepingu vormistamata jätmise, mistõttu ta saatis oma allkirjaga lepingu. Kohtu hinnangul võib e-kirjast koos allkirjastatud lepinguga järeldada, et kostja saatis lepingu projekti Xxxx OÜ-le, kuid viimane lepingut ei allkirjastanud. Kostja seaduslik esindaja saatis K Kle 30.09.2016 uue e-kirja (toimiku lk 113), milles taas leidis, et leping jäi vormistamata ning palus K Kl saata allkirjastatud leping tagasi.
80.K K vastas kostja e-kirjale 03.10.2016 (toimiku lk 113) ning tegi ettepanekuid lepingu punktide 3.15 ja 8.1 muutmise osas. Muus osas vastas K K, et leping on sobiv ja poolte senine koostöö on selliselt toiminud. Kohus leiab, et K K Xxxx OÜ esindajana ei nõustunud tahteavalduse tegemisega või vaikides kostja lepingu sõlmimise ettepanekuga, vaid tegi vastuettepaneku. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellele vastanud ning pooled oleksid lepingu kostja esitatud tingimustel või muudetud tingimustel allkirjastanud. Kuna K K tegi lepingu projekti osas muudatusettepanekuid, ei saa lepingut lugeda kostja esitatud tingimustel sõlmituks vaatamata sellele, et K K muus osas pidas lepingut sobivaks. Muud asjas kogutud tõendid ei toeta samuti kostja väidet, et pooled lähtusid tema poolt kirjalikult koostatud tingimustest.
81.20.07.2017 ehk ligi aasta hiljem saatis K K juba hageja esindajana kostjale e-kirja (toimiku lk 113 pöördel), milles teatas, et teenuseid hakkab osutama uus ettevõte ehk hageja. Kirjas oli märgitud, et kostja jaoks ei muutu midagi ning kogu teenust pakutakse sama moodi edasi – kirja kohaselt pidid samaks jääma töötajad, kontaktisikud ja kogu lepingu sisu, kokku lepitud summad ja tingimused. Hageja esindaja küsis, kas ta võib saata uue lepingu muudetud kontaktandmetega.
82.Kostja vastas 20.07.2017, et tal ei ole teenuse osutaja muutmise vastu midagi (toimiku lk 113 pöördel). Samal päeval kirjutas hageja seaduslik esindaja uuesti ja viitas, et pooled ei ole tegelikult kirjaliku lepingu sõlmimiseni jõudnud ning soovis seda edaspidi teha (toimiku lk 114). Antud e-kirjadest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et varasemalt kirjalikku lepingut kostjal Xxxx OÜ-ga sõlmitud ei olnud. Kirjalikku lepingut ei sõlminud ka hageja. K K avaldas selgelt, et ei loe end kirjaliku lepinguga seotuks. Kostja vastas üksnes, et osaühingu muutmine sobib (toimiku lk 114). E-kirjadest ei saa järeldada, et hageja või tema õiguseellasena Xxxx OÜ oleksid sõlminud kostjaga lepingu tingimustel, millistel allkirjastas lepingu projekti kostja esindaja.
83.Kuivõrd hageja ja kostja ei sõlminud lepingut kostja väidetud tingimustel, ei saa kostja vastuhagis tugineda hageja kohustusele teatada lepingu lõpetamisest 60 päeva ette. Samal põhjusel ei saa kostja hagejalt nõuda leppetrahvide tasumist, sest leppetrahvide kohaldamises pooled kokku ei leppinud. Kuivõrd pooled lepingut kostja viidatud tingimustel ei sõlminud, on asjakohatud hageja väited, et leppetrahvide tingimused kujutavad endast hagejat ebamõistlikult kahjustavaid ja tühiseid tüüptingimusi.
84.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 2018. aasta jaanuaris koostas hageja koristusteenuste akti (toimiku lk 67-69) ja esitas selle akti alusel kostjale kaks arvet. Arve nr 145 oli esitatud jaanuaris Xxxx üldpindade ja välikoristuse eest (toimiku lk 70) ja arve nt 146 oli esitatud jaanuaris
koristusteenuse, hügieenitarvikute ja lisateenuste eest (toimiku lk 71, lk 157). Arvete maksetähtajaks oli 21.02.2018. 2018. aasta veebruaris koostas hageja koristusteenuste akti (toimiku lk 72-73) ja esitas akti alusel arve. Arve nr 150 oli esitatud veebruaris koristusteenuse, hügieenitarvikute ja lisateenuste eest (toimiku lk 74). Arve maksetähtaeg oli 15.03.2018. Vaidlus puudub selle üle, et hageja osutas faktiliselt kostjale aktides märgitud ulatuses teenust ning kostjal oli kohustus teenuse eest tasuda arvetel märgitud summades.
85.Erinevalt poolte väidetest ei nõustu kohus sellega, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist töövõtulepinguga. Kui leping ei ole suunatud mõne konkreetse tulemuse saavutamisele, näiteks mõne objekti valmistamisele, ei ole tegemist mitte töövõtulepinguga, vaid teenuse osutamise lepinguga, mille suhtes kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätted. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
86.VÕS § 628 lg 1 näeb ette, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Lisaks tuleneb VÕS § 628 lõikest 2, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Poolte väidetest ja tõenditest järeldub, et kostja tasus hagejale osutatud teenuste eest kord kuus ehk teatava ajavahemiku möödumisel. Lisaks hüvitas kostja hagejale käsundi täitmisega seotud kulud ehk kulud koristustarvikutele.
87.Hageja on käesolevas asjas vastuoluliselt väitnud, et leping lõppes poolte kokkuleppel ning hageja lepingust taganemisega. VÕS § 186 punktide 4 ja 5 kohaselt on võimalik võlasuhte lõppemine nii taganemise kui ka kokkuleppega. Samas tuleneb VÕS § 630 lõikest 1, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. VÕS § 630 lg 2 sätestab, et käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Vaidlus puudub selle üle, et pooled olid sõlminud tähtajatu lepingu, mida hagejal oleks olnud õigus igal ajal üles öelda. Kostjal oleks tekkinud kahju hüvitamise nõue vaid siis, kui tal oleks puudunud võimalus muul moel teenust saada. Kostja on ise väitnud, et tal oli võimalus saada teenust teiselt ettevõtjalt.
88.Lisaks näeb VÕS § 631 ette, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
89.Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja soovis kostjaga sõlmitud tähtajatu käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda ning kostja nõustus sellise lepingu ülesütlemisega. Hageja saatis kostjale 22.02.2018 e-kirja (toimiku lk 75). Hageja viitas kostja teatele majandustegevuse osalise lõpetamise ja saneerimise kohta ning leidis, et see on piisav põhjus teenuse osutamise lõpetamiseks, sest hageja ei soovinud teha tasuta tööd. Hageja leidis, et kostja senine võlg ei anna lootust, et kostja edaspidi arved tasub. Hageja teatas, et lõpetab teenuse pakkumise alates 22.02.2018. E-kirjast ei saa järeldada hageja tahet lepingust taganeda. Samuti
avaldas hageja, et on nõus ajatama võla kuni 21.04.2018 ja pakkus kostjale tasumiseks maksegraafikut. Hageja soovis lisaks kostja juhatuse liikme isiklikku käendust. E-kirjas avaldas hageja, et peab kuni võla tasumiseni kinni kõik kostja omandisse kuuluvad vallasasjad ehk voodipesu ja käterätikud ning tagastab need koheselt võla tasumisel. Samal päeval saatis hageja kostjale ka teise e-kirja, milles kordas, et lõpetab alates 22.02.2018 teenuse pakkumise (toimiku lk 76 pöördel).
90.Kostja vastas hageja e-kirjale 22.02.2018 (toimiku lk 76). Kostja avaldas kahetsust koostöö lõppemise osas. Samas avaldas kostja, et aktsepteerib vastavalt hageja soovile lepingu lõpetamise. Kostja viitas samal päeval ühele teostamata tööle ja soovis teada, kas hageja seda tööd enam teha ei saa, sest kostja peab töö tellima teiselt ettevõtjalt. Järgmisena kinnitas kostja veelkordselt lepingu lõpetamist. Vara osas palus kostja teatada vara asukoht ja aeg, millal kostja sellele ligi pääseb. Kostja palus võtmed tagastada 23. veebruaril. Kostja osundas, et kui ta võtmeid tagasi ei saa, peab ta lukke vahetama, mis toob kaasa märkimisväärse kulu ja leppetrahvi iga kaotatud võtme kohta.
91.Seega nähtub e-kirjast, et kostja nõustus lepingu lõpetamisega alates 22.02.2018 ega esitanud selles osas hagejale ühtegi etteheidet. Kostja ei viidanud lepingu sätetele, milliste kohaselt oleks hageja pidanud lepingu ülesütlemisest 60 päeva ette teatama. Kostja ei avaldanud, et tal oleks seoses teenuse kohese lõpetamisega tekkinud kahju või et ta sooviks hageja vastu esitada leppetrahvi nõudeid. Kohus nõustub hageja väitega, et pooled järelikult leppisid lepingu lõpetamises kokku. Kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut, oli hagejal iseenesest õigus teatada lepingu korralisest ülesütlemisest igal ajal.
92.Varasemalt oli kostja saatnud hagejale 21.02.2018 e-kirja (toimiku lk 118), milles ta avaldas, et kostja seis on ootamatult raske. E-kirja kohaselt olid jaanuar ja veebruar kostjale majanduslikult rasked kuud. Majutuse- ja üüriturg olid kehvemad, kui kostja ootas. Kostja avaldas, et edaspidi hakkavad projektid natuke tootma, mis toob rahavoo osas kergendust. Ekirjas ei teinud kostja ühtegi ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks või muude kokkulepete leidmiseks võla tasumiseks. Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte e-krediidiinfo veebilehelt (toimiku lk 134), mille kohaselt oli kostja maksuvõlaks seisuga 24.09.2018 968 eurot, millele lisandus intressivõlg.
93.Kohus ei nõustu eelviidatud tõendite pinnalt kostja väitega, et lepingu ülesütlemine oli ennatlik samm, sest poolte vahel alles toimusid läbirääkimised võla tasumise osas. Selliste läbirääkimiste pidamist asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Kostjal olid tekkinud makseraskused ning kostja ei esitanud hagejale ühtegi selget ettepanekut, millal või kuidas ta võlgnevuse tasub. Sellises olukorras ei pidanud hageja kohtu hinnangul andma kostjale täiendavat tähtaega, vaid võis VÕS § 631 alusel lepingu üles öelda ka erakorraliselt ning sõltumata asjaolust, et ühe arve maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Kuivõrd kostja nõustus lepingu erakorralise ülesütlemisega, on asjakohatud kostja etteheited hagejale seoses lepingu rikkumisega ja täiendava tähtaja andmata jätmisega.
94.VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja väitega, et hagejal puudus seaduslik alus hoida enda valduses korterites olnud voodipesu ja käterätikuid. Hagejal oli kohustus need kostjale tagastada. Samas oli kostjal hageja ees täitmata ja sissenõutavaks muutunud tasu maksmise kohustus, mille tõttu oli hagejal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni kostja tasu ära maksab. Kuna hagejal oli õigus hoida voodipesu ja
käterätikuid oma valduses, on alusetud kostja kahju nõuded tulenevalt voodipesu ja käterätikute asendamise vajadusest.
95.Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole oma väidetavaid kahju nõudeid tõendanud. 11.02.2019 eelistungil selgitas kohus (toimiku lk 177-179) kostjale vajadust tõendada, mitu pesukomplekti hageja kätte jäi ja kui palju neid kostjal vaja oli. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada kahju suurust.
96.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
97.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja valdusesse jäänud käterätikud ja voodipesu ei olnud uued. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hageja valdusesse jäi 92 terviklikku pesukomplekti, milliste väärtus oli samaväärne uute asjade väärtusega.
98.23.02.2018 koostasid hageja ja kostja esindajad akti (toimiku lk 142), millega tagastati koristatud korterite võtmed. Aktist ei saa järeldada, et 92 terviklikku komplekti voodipesu ja käterätikuid jäi hageja valdusesse. Aktil on küll lahter „asjad korterites“, kuid selle lahtri sisust võib järeldada, et tegemist oli korteritesse jäänud puhatustarvetega. Vaid korteri xxxx osas on märge: „(voodipesu, rätikud?)“. Aktist ei ole võimalik mõista märke tähendust.
99.Xxxx OÜ esitas kostjale 19.03.2018 arve (toimiku lk 143) 16 padjapüüri, 16 tekikoti, 8 aluslina, 16 väikese ja 16 suure froteerätiku eest ning transpordi eest kokku summas 584,40 eurot. Kostja ei esitanud tõendeid arve tasumise kohta. Samas võib arvest järeldada, et see esitati uute, mitte kasutatud voodipesu ja käterätikute ostmiseks.
100.Xxxx OÜ esitas kostjale 2018. aasta aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris arveid puhastusteenuse ja pesu järelmaksu eest, kus juures arvetel oli pesu järelmaksu summaks märgitud 168,70 eurot (toimiku lk 144-150). Arvete tasumise kohta kostja tõendeid ei esitanud. Samuti esitas kostja kohtule Xxxx OÜ-ga 09.04.2018 sõlmitud järelmaksulepingu (toimiku lk 151). Lepingu kohaselt ostis kostja 84 pesukomplekti hinnaga 3 655,80 eurot ning pidi ostuhinna tasuma 24 osamaksega. Osamakse suurus pidi olema 168,70 eurot ja kogukulu 4048,72 eurot.
101.Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi lepingu käsikirjaline allkirjastamine seab kahtluse alla selle õigsuse. Küll aga nõustub kohus hageja väidetega, et leping ei tõenda kostja kahju nõuet. Kostja ei ole tõendanud, et ta pidi 84 voodipesu komplekti soetama seetõttu, et 92 komplekti jäi hageja valdusesse. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekkis koheselt vajadus 92 tervikliku pesukomplekti järgi. Kostja ei ole vastanud hageja väitele, et Xxxx OÜ majandusnäitajatest lähtuvalt ei saanud antud ettevõttel olla käivet arvetel toodud summades. Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt teatmik.ee (toimiku lk 176), millest nähtuvalt oli Xxxx OÜ käive 2018. aasta teises ja kolmandas kvartalis 0. Samal ajal oli riiklikke makse ja tööjõumakse tasutud igakuiselt mitte suuremas summas kui ligikaudu 600 eurot. Seega võib hageja esitatud tõenditest järeldada, et Xxxx OÜ-l ei saanud ilmselt olemas olla kostja viidatud väärtusele vastavas koguses voodipesu, mida kostjale müüa.
102.Lisaks on järelmaksuleping ja selles toodud summad on vastuolus kostja enda 04.04.2018 nõudekirjas tooduga. Nimelt saatis kostja hagejale 04.04.2018 kahju ja leppetrahvi nõude (toimiku lk 115-117). Nõudes viitas kostja esimest korda, et hageja lõpetas kostjaga lepingu alusetult ja ette teatamata. Kostja avaldas, et ta on sunnitud tellima erakorraliselt tööd teiselt teenusepakkujalt ja lepingute täitmiseks pesud asendama. Nõudekirjas oli märgitud, et seisuga 03.04.2018 oli 92 pesukomplekti asendatud ning selle maksumuseks luges kostja 5497 eurot ilma käibemaksuta. Vastuhagi väidete kohaselt sõlmiti järelmaksuleping alles 09.04.2018 ning vastuhagis toodud summa pesu ostmiseks on erinev.
103.Hageja saatis kostjale 22.03.2019 lepingu lõpetamisel tema valdusesse jäänud pesu akti ning teatas kostjale, et viimasel on võimalik pesu hageja laoruumidest kätte saada (toimiku lk 186). Aktis märgitu järgi jäid hageja valdusesse lepingu lõpetamisel 53 tekikotti, 55 padjapüüri, 18 suurt lina, 12 väikest lina, 41 suurt rätikut ja 36 väikest. Seega ei ole hageja nõustunud, et tema kätte jäi kokku 92 terviklikku pesukomplekti. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja esitas vastuhagis hageja vastu nõude tulenevalt hageja valdusesse jäänud pesukomplektidega, oleks kostjal tulnud tõendada oma väiteid pesu koguste ja väärtuse kohta. Kostja ei ole esitanud väidete tõendamiseks ühtegi tõendit.
104.Xxxx OÜ saatis hagejale 23.03.2019 e-kirja (toimiku lk 188), mille kohaselt oli ettevõte üle vaadanud hageja esitatud pesu. E-kirja kohaselt oli tegu amortiseerunud kaubaga, mida on aastate jooksul sadu kordi pestud ning mis oli e-kirja kohaselt väärtusetu. Kostja leidis, et pesu väärtust saaks tõendada vaid erapooletu ekspert, kuid ei esitanud kohtule ise ühtegi tõendit pesu tegeliku väärtuse kohta. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et ta kandis hageja tõttu kahju summas 4 535,72 eurot.
105.Kohtu hinnangul ei ole kostja ka tõendanud, et ta kandis lepingu lõppemise tõttu kahju summas 134 eurot, mis seisnes teisele teenuse pakkujale tasutud summas. Kostja esitas kohtule vaid Xxxx OÜ 07.03.2018 arve (toimiku lk 141), mis oli esitatud veebruaris puhastusteenuse eest summas 346,41 eurot. Kohus nõustub hageja väitega, et antud tõend ei tõenda erakorraliste koristustööde teostamist ega seda, et kostjal kulus erakorraliselt 134 eurot nende objektide koristamiseks, mida seni koristas hageja. Arvest ei ole võimalik teha järeldusi mistahes erakorraliste tööde kohta ning puuduvad viited nendele objektidele, mida varasemalt koristas hageja.
106.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja vastuhagi nõue on täielikult alusetu. Hagejal oli õigus teatada kostjale lepingu erakorralisest ülesütlemisest ning kostja nõustus sellega. Kostja kahju nõuded on alusetud ja tõendamata. Leppetrahvide nõuete esitamiseks hageja vastu puudus kostjal õiguslik alus. Lisaks osundab kohus, et isegi juhul, kui kostja leppetrahvinõuded oleksid põhjendatud, ei oleks kostja saanud korraga nõuda kahju hüvitamist ja samas summas leppetrahvi, sest kahekordse hüvitise nõudmine oleks viinud kostja rikastumiseni. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Seega ei näe seadus ette, et kahjustatud lepingu pool saaks nõuda lisaks kahju hüvitisele samale summale vastavat leppetrahvi.
107.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei esitanud hageja nõudele muid vastuväiteid, kui need, mis tulenesid tema menetluslikust tasaarvestuse avaldusest või vastuhagist. Tasaarvestuse avalduses esitas kostja sisuliselt samad kahju hüvitise ja leppetrahvi nõuded nagu vastuhagis, kuigi summade suurus oli erinev. Kostja esitatud tõendid ei tõenda ei tasaarvestuse avalduses ega vastuhagis toodud nõudeid. Kuivõrd kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ja tasaarvestuse avaldus oli alusetu, kuulub hageja
lepingust tulenev tasunõue summas 5140,85 eurot rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5140,85 eurot.
108.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja viivisenõudele ja viivise arvestusele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 82,51 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 08.05.2018 põhinõude summalt 5140,85 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
109.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
110.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasu õigusabi eest. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Hageja palus tasu välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud on 2910 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus kostjalt välja mõista 2910 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende teostamisele kulunud ajakulu loeb kohus samuti põhjendatuks ning vaidluses toimunuga kooskõlas olevaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2910 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 2910 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 21.06.2019 kohtuotsus jõustus 23.11.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.