lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-1667/24

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-1667/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-07-24
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2025-02-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-01-24
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-29
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 733Vastutuse erisused ja vastutusest vabastamineVÕS § 724Rahaliste vahendite kinnitamine ja piiramineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 709 lg 7Makseteenuse leping ja sellega seotud mõistedTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS LHV Pank10539549

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-1667

Kohtuasi

AS LHV Pank hagi R.S-i vastu 981,19 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS LHV Pank apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja Indrek Eiche

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS LHV Pank 26.05.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 24.04.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS LHV Pank kanda. R.S-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-1667

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 639Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 45 lg 2Juriidilise isiku lõppemine
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
TsÜS § 92Eksimus
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 1033 lg 1Nõude ulatus rikastumise äralangemise korral
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AS LHV Pank (hageja) esitas 30.01.2024 Harju Maakohtule R.S-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja alusetult saadud 981,19 eurot ja alates 05.11.2022 kuni alusetult saadu tagastamiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Spece Yinja OÜ (end Escape Room OÜ) 11.10.2017 laenulepingu nr LL-20171011ER, millest tulenevaid kohustusi käendas Y (käendaja). Spece Yinja OÜ kustutati 16.08.2021 äriregistrist, kuid võla tõttu tema kontot ei suletud ja laenulepingust tulenevad kohustused jäid erikokkuleppe järgi käendaja kanda. Käendaja kandis varasema võla ja viimase (15.10.2022 lisanduva) laenumakse katteks 07.10.2022 Spece Yinja OÜ pangakontole 1975,69 eurot. 13.01.2022 võttis hageja töötaja ühendust kostjaga, kes oli Spece Yinja OÜ viimane juhatuse liige enne äriühingu registrist kustutamist, ja palus ekslikult edastada konto andmed, kuhu kanda seoses konto sulgemisega vabad vahendid. Kostja suuniste järgi kanti 981,19 eurot kostja nimetatud kontole. Hageja arvas, et teeb soorituse Spece Yinja OÜ-le, kuid tegelikult ei toimunud kannet Spece Yinja OÜ kontole. Kostja viis hageja teadlikult eksimusse, edastades hagejale teadlikult valed makse saaja andmed. Kuigi kostja saadetud andmetest jäi mulje, et tegemist oli Spece Yinja OÜ kontoga, oli Spece Yinja OÜ registrist juba 16.08.2021 kustutatud. Hageja tegi päringu panka, kuhu raha üle kanti, ning sai vastuse, et tegemist on kostja isikliku pangakontoga. Kostja teadis, et tal ei olnud õigust lasta raha enda kontole kanda, sest hageja teavitas teda sellest e-kirjas. Samuti pidi kostja olema teadlik, et Spece Yinja OÜ-l või kostjal puudub õigus kontol olevale rahale. Hageja töötaja avastas 03.11.2022, et ülekanne oli ekslik. Hageja töötaja ei olnud teadlik asjaolust, et Spece Yinja OÜ kontot ei oldud suletud ettevõtte võla tõttu ning käendajal oli hagejaga erikokkulepe. Hageja töötaja oleks pidanud enne makse tegemist kontrollima süsteemist ning võlahalduse osakonnast, ega ettevõttel ei olnud võlgnevusi hageja ees. Lisaks oleks hageja töötaja pidanud märkama käendaja tehtud makse selgitust. Hageja palus 04.11.2022 kostjal raha hagejale tagastada, kuid kostja keeldus. Lisaks saatis hageja kostjale 01.12.2022 e-kirja, milles palus raha enda kontole tagastada. Kostja ei ole raha tagastanud.
1.2.Kuna hageja tegi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 tähenduses pettuse või TsÜS § 92 lg-te 1 ja 2 tähenduses eksimuse tõttu 04.11.2022 ja 01.12.2022 avaldustega kostjale tehingu tühistamise avalduse, on hagejal TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1027, § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt saadu, s.o 981,19 euro tagastamist. Lisaks on hagejal VÕS § 1033 lg 1 ja lg 3 p-de 1 ja 2 alusel õigus nõuda kostjalt alates nõudest teavitamisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Hagi esitamise aja seisuga on viivis 132,64 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tegemist ei ole alusetu rikastumisega, ning juhtis tähelepanu hageja töötaja vastuolulisele käitumisele, samuti

2-24-1667 hageja kohustusele kontrollida andmeid äriühingu äriregistrist kustutamise korral. Lisaks leidis kostja, et hagi on aegunud. Maakohtu selgitamiskohustuse täitmine

3.Harju Maakohus uuendas 25.03.2025 määrusega menetluse ja selgitas, et hagejal tuleb tõendada enda väiteid, sh väidet, et tegemist on kostja isikliku kontoga, ning tuua esile kõik tehingu tühistamisega seotud asjaolud ja neid tõendada, samuti esitada seisukoht aegumise vastuväite kohta.
4.Kostja ei esitanud täiendavat seisukohta ega tõendeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 24.04.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei olnud hüvitatavaid menetluskulusid.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised asjaolud: -

hageja töötaja pöördus (13.10.2022) kostja poole raha ülekandmiseks; kostja andis hagejale algselt enda konto andmed; hageja ei olnud nõus kandma raha kostja isiklikule kontole; seejärel andis kostja hagejale raha ülekandmiseks Spece Yinja OÜ arvelduskonto nr BE87967260680994; hageja kandis 14.10.2022 Spece Yinja OÜ kontole BE87967260680994 981,19 eurot selgitusega „account closing“; Spece Yinja OÜ kustutati äriregistrist 16.08.2021; hageja sulges Spece Yinja OÜ konto 28.10.2022.

5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1028 alusel esitatud alusetu rikastumise nõudeks ning sellise hagi esitamiseks ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud.
5.3.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt VÕS § 1028 alusel raha tagastamist, sest kostja ei ole hageja arvel rikastunud. Kostja ei ole viinud hagejat eksimusse ebaõigete andmete avaldamisega. Tegemist oli hageja enda eksimusega ja ilma olemasoleva kohustuseta üle kantud rahaga. Seda kinnitab asjaolu, et hageja töötaja ise pöördus kostja poole raha ülekandmiseks, samuti hageja enda selgitused: hageja töötaja ei olnud teadlik asjaolust, et Spece Yinja OÜ kontot ei oldud suletud ettevõtte võla tõttu ning käendajal oli hagejaga erikokkulepe; hageja töötaja oleks pidanud enne makse tegemist kontrollima süsteemist ning võlahalduse osakonnast, ega ettevõttel ei olnud võlgu hageja ees; hageja töötaja oleks pidanud märkama käendaja makse selgitust selle kohta, et see oli makstud võla katteks. Tähtsust ei ole sellel, et kostja pidi ettevõtte juhatuse liikmena olema kursis ettevõtte tehingutega ning lepingutega ning varasemate juhatuse liikmetega, sest hageja pöördus ise kostja poole raha tagastamiseks. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Kuigi hageja väitel kanti raha kostja isiklikule pangakontole ning kostja teadis, et pangal ei olnud õigust raha tema isiklikule kontole kanda, ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Hageja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kanti raha üle Spece Yinja OÜ kontole. Hagejal tuli tõendada, et tegemist oli kostja isikliku kontoga, kuid hageja ei ole kohtu selgitustest hoolimata seda teinud.

2-24-1667

5.4.Kuna kostjal ei tule tagastada hagejale 981,19 eurot, ei tule kostjal tasuda hagejale ka viivist.
5.5.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5.6.Maakohus lahendas vaidluse lihtmenetluses ega andnud TsMS § 442 lg 10 tähenduses edasikaebamiseks luba. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et kostja ei viinud hagejat eksimusse, nimetades hagejale esitatud kontot Spece Yinja OÜ kontoks. Maakohus jättis tähelepanuta hageja esile toodud asjaolu, et Spece Yinja OÜ kustutati registrist 06.08.2021, ning pidas ekslikult äriühingut õigusvõimeliseks isikuks, kellel võivad olla erinevad kontod. Spece Yinja OÜ õigusvõime lõppes tema registrist kustutamisega, st seda äriühingut enam ei eksisteerinud ning tal ei saanud olla juhatust, tal ei saanud olla kontot ja ta ei saanud teha tehinguid. Seega andis kostja õigusvõimetu juriidilise isiku eest käsundi, jättes hageja töötaja teadmisse, et viimane teeb kande õigusvõimetu juriidilise isiku kontole. Sellega viis kostja teadlikult hageja töötaja eksimusse.
6.2.Alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud. Alusetu rikastumine eeldab, et on tehtud õigusliku aluseta sooritus. Siinsel juhul on kostja andnud käsundi ning raha kanti kostja kontole ekslikult ja õigusliku aluseta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõude 981,19 eurot, millele lisandus hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 132,64 eurot ja sellele järgneva aasta eest arvestatav viivis 120,69 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-24-1667

9.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Maakohus märkis otsuses, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.
11.1.Hageja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud õiguslikud väited selle kohta, et Spece Yinja OÜ-l ei olnud vaidlusaluse ülekande tegemise ajal enam õigusvõimet, ei anna alust hagi rahuldada. Hageja esile toodud asjaoludest saab järeldada, et Spece Yinja OÜ-l oli hageja juures maksekonto, hageja soovis Spece Yinja OÜ maksekonto sulgeda ning hageja kandis (makseteenuse osutajana) enne seda 14.10.2022 Spece Yinja OÜ kontolt 981,19 eurot üle kostja kontole. Seega pidi hageja ja Spece Yinja OÜ vahel olema sõlmitud makseteenuse leping VÕS § 709 tähenduses, kus hageja oli käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) ja Spece Yinja OÜ oli käsundiandja (maksja) ning hagejal oli õigus kanda Spece Yinja OÜ maksekontolt raha üle (teha makstehing) Spece Yinja OÜ korraldusel (maksjuhise alusel). Iseenesest on õige hageja arusaam, et hageja tegi vaidlusaluse ülekande ajal, mil Spece Yinja OÜ-l ei olnud enne 01.02.2023 kehtinud TsÜS § 45 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 järgi õigusvõimet, sest ta oli registrist 16.08.2021 kustutatud. Sellest tulenevalt ei saanud Spece Yinja OÜ ega tema nimel mõni muu isik (esindaja) anda hagejale VÕS § 709 lg 7 tähenduses raha maksekontolt ülekandmise korraldust (maksejuhist) ning hageja tegi vaidlusaluse ülekande (maksetehingu) ilma maksekonto kliendi (käsundiandja) korralduseta, s.o õigusliku aluseta. Seda, et hageja kandis raha üle ilma õigusliku aluseta, leidis iseenesest ka maakohus ning hageja väited Spece Yinja OÜ registrist kustutamise kohta ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
11.2.Lisaks on hageja jätnud tähelepanuta asjaolu, et olukorras, kus tal ei olnud maksejuhise puudumise tõttu õiguslikku alust teha Spece Yinja OÜ maksekontolt ülekannet, oli sisuliselt tegemist autoriseerimata (nõusolekuta) maksega VÕS § 7241 lg 1 tähenduses. Sellise makse on makseteenuse pakkuja kohustatud VÕS § 7332 lg 2 järgi maksjale viivitamata tagastama, st taastama tema maksekonto olukorra. Seega tekib maksjal makseteenuse pakkuja vastu maksesumma tagastamise nõue ning makseteenuse pakkuja arvel võib makse saaja olla rikastunud üksnes juhul, kui makseteenuse pakkuja on maksja maksekonto seisu omal algatusel või maksja nõudel enda arvel taastanud. Siinses asjas ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja taastas pärast oma eksimuse avastamist Spece Yinja OÜ maksekonto seisu ülekande eelsesse olukorda. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sulges hageja Spece Yinja OÜ maksekonto 28.10.2022 ning 12.12.2022

2-24-1667 seisuga esitatud pangakonto väljavõte (dtl 19–22) ei kinnita konto seisu taastamist. Seega ei saanud kostja hageja arvel rikastuda.

11.3.Hageja on jätnud tähelepanuta ka selle, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei olnud vaatamata maakohtu sellekohasele selgitusele tõendanud, et konto, millele hageja ülekande tegi, kuulus kostjale. Seega, ka juhul, kui ülekande tõttu oleks makse saaja rikastunud hageja arvel, ei ole hageja tõendanud, et õigusliku aluseta ülekande tõttu rikastus just kostja, st ülekanne tehti kostja isiklikule kontole.
11.4.Kohtul ei oleks alust rahuldada hageja nõuet ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel, sest hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale raha ülekandmiseks pangakonto andmeid andes pannud toime õigusvastase teo, mille tagajärjel tekkis hagejale ülekantud raha ulatuses kahju. Hageja ise soovis Spece Yinja OÜ konto sulgeda ja raha üle kanda ning võttis ise kostjaga ühendust, paludes selleks kostjal konto andmed esitada. Sellest, et kostja andis hageja nõudmisel hagejale konto andmed, hageja kandis Spece Yinja OÜ kontolt raha saadud kontoandmete alusel üle ning avastas hiljem, et tal oli Spece Yinja OÜ vastu täitmata nõudeid, kuid kostja ei nõustunud hagejale raha tagastama, ei saa järeldada, et kostja oleks pannud toime õigusvastase teo (tahtliku heade kommete vastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses). Seejuures ei kinnita maakohtu tuvastatud asjaolud seda, et kostja andis hagejale enda isikliku, mitte Spece Yinja OÜ konto andmed.
11.5.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (280 eurot).
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja