PlusPlus Capital Aktsiaseltsi hagi S Vi vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
846,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital Aktsiaselts (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) ; Kostja: S V (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Erkki Evart (e-post: [email protected]) . Lihtmenetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt S Vilt (V) hageja PlusPlus Capital Aktsiaselts kasuks xxx OÜ ja S Vi vahel 26.11.2015 sõlmitud lepingust xxx tulenev võlgnevus kokku summas 734,16 eurot, millest põhivõlgnevus on 497,44 eurot, intress on 35,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 200,98 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S Vilt (V) hageja PlusPlus Capital Aktsiaselts kasuks sissenõudmiskulu 20 eurot.
4.Välja mõista kostjalt S Vilt (V) hageja PlusPlus Capital Aktsiaselts kasuks sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 497,44 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,051535 % päevas alates 08.02.2019. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
5.Jätta PlusPlus Capital Aktsiaseltsi menetluskulud osaliselt S Vi (V) kanda ja S Vi menetluskulud täielikult tema enda kanda.
6.Määrata PlusPlus Capital Aktsiaseltsi menetluskulude suuruseks 355 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (koos käibemaksuga).
7.Mõista kostjalt S Vilt (V) hageja PlusPlus Capital Aktsiaseltsi kasuks välja PlusPlus Capital Aktsiaselts menetluskuludest 355 eurot.
9.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital Aktsiaseltsi nõue mõista menetluskuludelt, s.o
355 eurolt, viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 637 lõikele 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded.
1.PlusPlus Capital Aktsiaselts esitas 18.09.2018 Pärnu Maakohtule avalduse S V vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. Kuna S V esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja sai kohtunik menetlemiseks 15.01.2019.
2.07.02.2019 esitas PlusPlus Capital Aktsiaselts, kes omandas nõude kostja vastu 29.03.2018 nõude loovutamise lepingu alusel, kohtule hagiavalduse, mille kohaselt xxx OÜ ja S V sõlmisid 26.11.2015 osamaksetega tasumise järelmaksulepingu xxx 22.02.2016 sõlmisid xxx ja xxx AS ettevõtte müügilepingu, millega xx omandas xxx AS tervikvarana ja võttis üle xxx AS majandamisega ja selle majandamisest teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Nimetatud lepingu kohaselt läks xxx AS-ile lepingu sõlmimisega üle ka OÜ xxx ja S Vi vahel sõlmitud järelmaksuleping. Pooled leppisid kokku, et järelmaksu summa antakse S Vi soovil üle müüjale xxx AS-ile ja kostja kohustub tagastama järelmaksu summa ja intressi vastavalt lepingu maksegraafikule. Esimese makse pidi S V teostama 15.01.2016. S V ei tasunud krediidi põhisummat ja intressi alates 16.05.2016 osamaksetest. Leping S Viga lõppes lepingu tähtaja saabumisega ja S Vil ei ole lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Nimelt jäi S Vil tasumata krediidi põhisumma 497,44 eurot ja maksegraafiku järgsed intressi osamaksed summas 35.74 eurot.
3.Kostja põhivõlgnevus oli 15.12.2016 seisuga 497,44 eurot. Intressi summaks oli 35,74 eurot. Intressimäär oli seejuures 18,8103% aastas. Ka nõuab hageja kostjalt viivist perioodi 16.12.2016 kuni 07.02.2019 perioodi eest 0,051535 % päevas, kokku summas 200,98 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt veel sissenõutavaks muutnud viivist kuni põhinõude 497,44 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,051535 % päevas alates 08.02.2019. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu 20 eurot ning seda seetõttu, et hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju (09.01.2017 edastatud võlateatis ja 07.06.2018 võlateatis). Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja tema kasuks kostjalt välja mõista laenu põhiosa summas 497,44 eurot, intressi summas 35,74 eurot, viivise summas 200,98 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutnud viivise kuni põhinõude 497,44 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,051535 % päevas alates 08.02.2019.
4.Lisaks punktis 3 märgitule palus hageja kostjalt välja mõista ka menetluskulud: riigilõivu 2 (11)
summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot, kokku 595 eurot. Seejuures märkis hageja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja sõnul tema lepinguline esindaja komplekteeris hagiavalduse lisaks olevad dokumendid ja teostas analüüsi (1,5 h; 150 eurot) ning koostas hagiavalduse ja esitas selle kohtule (2,0 h, 200 eurot), kokku summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Seega kokku soovib hageja menetluskulusid summas 420 eurot (350 x 20% + 350 ). Ka taotles hageja kostjalt välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude kindlakstegeva lahendi jõustumisest viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus edastas pooltele kirja, milles pakkus välja omapoolse kompromissi. 13.03.2019 teatas hageja e-kirja teel, et on nõus sõlmima kostjaga kompromisslepingu kohtu poolt pakutud tingimustel, kuid leidis, et kompromissleping tuleks sisustada ka lisa punktidega. Nimelt soovis hageja, et kompromissleping kajastaks punkti, et juhul kui kostja ei tasu kompromisslepingus märgitud osamakseid hagejale tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras 0,051535% päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks soovis hageja, et kui kostja ei tasu kompromisslepingus märgitud osamakseid hagejale tähtaegselt, on hagejal õigus pöörata võlgnetav summa tervikuna täitmisele.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule tõenditena: järelmaksulepingu nr xxx; nõude loovutamise teatise 23.04.2018, võlateatise 09.01.2017, võlanõue 07.06.2018 nr 101029.
7.Kohus andis oma 29.03.2019 kirjas pooltele teada, et kohus avaldab käesolevas asjas kohtuotsuse 31.05.2019 avaliku e-toimiku kaudu ning palus esitada oma lõplikud seisukohad, tõendid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 03.05.2019. Kuna hageja ei esitanud seisukohta kostja vastusele osas mis puudutab kostja poolt esitatud palvet põhjendada, kuidas hageja tegi kindlaks kostja maksevõimelisuse, uuendas kohus menetluse 17.05.2019 kohtumäärusega ja andis hagejale aega vastata ja esitada tõendeid kohtumääruse põhjendustes esitatu suhtes kuni 24.05.2019 ja kostjale vastamiseks kuni 31.05.2019.
8.Hageja asus oma 22.05.2019 esitatud dokumendis seisukohale, et kui taotluse täitmisel esitas kostja pangale ebaõigeid andmeid, ei saa pangale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Pank ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Lepingu sõlmimisel täitis kostja laenutaotluse, milles näitas oma igakuist sissetulekut ja kohustusi. Kostja avaldas, et tema sissetulek on 1200 € kuus ja igakuised kohustused 65 €. Seega maksegraafikust tulenev igakuine makse 42,04 € ei ole suur summa kostja jaoks. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis Pank arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teabe ja kontrollis avalikke andmebaase nagu ekrediidiinfo. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Kostja vastuväited.
9.Kostja, kes esitas oma seisukoha kohtule 11.märtsil 2019, märkis, et sõlmis 26.11.2015.a osamaksetega tasumise lepingu, ta soetas kauba ettevõttelt xxx AS, tehingut rahastas xxx OÜ. Vastavalt sõlmitud järelmaksulepingule pidi kostja tagastama laenu 12 osamaksega, lepingu lõppedes jäi kostjal tasumata 533,18 eurot. Kostja märkis, et on sattunud majanduslikesse raskustesse, mistõttu ei suutnud antud raha ning teisi laene tagasi maksta. Kostja on üritanud pidada ka läbirääkimisi antud nõude osas kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, kuid antud hetkel puudus kostjal sissetulek rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja kaotas 2016. aastal töö ja ei suutnud võetud kohustusi tagasi maksta. Praeguseks on kõik maksmata kohtulahendid esitatud täitmiseks 3 (11)
kohtutäituritele. Kostja esitas vastuse lisana ka vastava tõendi. Kostja selgitab, et laenuandjad ei oleks tohtinud talle laenu anda, sest oli näha, et tal olid makseraskused võetud kohustuste näol. Seega on laenuandjad ise rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet põhjustades sellega kostja maksejõuetuse. Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab, et laenuandja peab tundma oma klienti ning laenuandjal on kohustus hinnata enne laenulepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Samuti on laenuandjal kohustus enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega. VÕS § 403 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja palus hagejal edastada tõendid, kuidas on välja selgitatud kostja krediidivõimelisus, sest krediidiandja, seotuna xxx AS-ga, pidi kindlasti olema kursis sellega, et kostjal on lisaks veel suurel hulgal laene, puudub töökoht ja registrisse kantud vara, mille arvelt nõuet rahuldada.
10.Kostja hinnangul on antud tehing tühine, kuna hageja ise on olnud hooletu ja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403 lg 1 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele.
11.Kostja asus seisukohale, et kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, siis kohalduvad tehingule TsÜS § 86 lg-s 4 nimetatud õiguslikud tagajärjed, st et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 12.Kostja on nõus tagastama kogu krediidiks saadud summa võlgnevuse 497.44 eurot, kuid ilma intresside ja viivisteta. Kostja kaalub eraisiku pankrotiavalduse esitamist, kuna kõigi kohustuste tasumine ei ole enam reaalne. 13.Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude nõude suurusele. Kostja vaidleb vastu hageja õigusabikulude suurusele, millisteks on 420 eurot. Eeldatavasti on hageja nn masshageja, mis kasutab kõigis sarnastes menetlustes sarnast hagipõhja ja muudab vaid nõuete suurusi. Hagis nõutav põhisumma on 268,90 eurot, hageja õigusabikulude nõue on seda juba ületav, tegemist on pahatahtliku nõudega, mis on täiesti tõendamata. Esitatud hagi koostamisele kuluv aeg ei ole üle 2 h, kui võtta aluseks keskmine juristi tunnihind, võiks olla maksimaalne nõue 160 eurot. Antud hagi sisaldab alla 1 lk originaalteksti, kõik muu on korduvkasutatav. Antud juhul on PlusPlus Legal OÜ koostanud arve ettevõttele PlusPlus Capital AS, kostja arvab, et tegemist ei ole õigusabikulude kandmisega, vastav arve on koostatud vaid antud menetluseks, st vastavat kulu ei ole kantud.
14.22. märts 2019 e-kirjas selgitab kostja et hetkel ei ole kostja valmis kohtu poolt pakutud kompromissi sõlmima. Kostja selgitas, et kuna tema osas on käimas rida täitemenetlusi, siis ta ei suudaks sellist kompromissi täita. Lisaks soovis kostja täiendavalt hagejalt teada, kas hageja on olnud ise piisavalt vastutustundlik kostjale laenu väljastamisel ja mida kostja ise tegi, et tuvastada kostja tagasimaksmisvõimekus. Kostja märgib, et on valmis tagasi maksma vaid põhiosa võlgnevuse, kuid seda ka pikema aja jooksul.
15.Kostja esitas koos enda vastusega väljavõtte kostjaga seonduvate täitemenetluste kohta, muid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks kohtule esitatud ei ole.
16.Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 03.mai 2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib kostja menetluskulude hüvitamist summas 280 eurot. Kostja 4 (11)
esindaja märkis, et lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot tund ning, et ta on kandud kohtumenetlusega seoses järgnevad kulud: tutvumine hagi ja selle lisadega, vastuse koostamine hagiavaldusele (kokku 3 h, 240 eurot), lisaks kostja seisukoht 22.03.2019 ja hageja vastusega tutvumine (kokku 0, 5 h, 40 eurot). 31.05.2019 esitas kostja täiendava menetluskulu, mille koostamise eest on kulu 160 eurot. Kokku on kostja menetluskulud summas 400 eurot.
17.Kostja esitas 31.05.2019 oma seisukoha, milles asus seisukohale, et kostja ei ole veenvalt ümber lükanud seda, et väljastas laenu S Vile olles ise hoolikas ja ei kontrollinud kostja maksevõimet. Kostja hinnangul puudub igasugune info selle kohta, kuidas krediidiandja hindas kostja maksevõimet, mingeid tõendeid ei ole selle kohta esitatud, kas ja kuidas hageja kontrollis kostja poolt esitatud andmeid laenutaotluses. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Käesoleval juhul peab kohus siiski vajalikuks põhjalikumalt käsitleda alljärgnevat.
19.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - S V sõlmis 26.11.2015 osamaksetega tasumise lepingu (järelmaksuleping nr xxx). - kostja soetas kauba ettevõttelt xxx AS, tehingut rahastas xxx OÜ. - S V pidi tagastama laenu 12 osamaksega, viimase osamakse tähtaeg oli 15.12.2016. Kostjal jäi lepingu lõppedes tasumata 533,18 eurot. - lepingus oli kokku lepitud intressimäär 18,8103 % aastas. - kostja ei ole eelnimetatud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. - hageja omandas nõude kostja vastu 29.03.2018 nõude loovutamise lepingu alusel. - xxx AS ja hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks. xxx OÜ ja kostja vahel 26.11.2015 järelmaksulepingu nr xxx sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud järelmaksuleping (hagi lisa 1) ja kostja isikut tõendava dokumendi koopia koos märkega koopia õige. Kostjale meeldetuletuste saatmist tõendavad kohtul esitatud kostjale saadetud teatised (lisad 2 ja 4). Nõude loovutamist tõendab nõude loovutamise teade (hagi lisa 3).
20.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd eeltooduga on tõendatud, et xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud järelmaksuleping, juhindub kohus poolte vahel vaidluse lahendamisel VÕS laenulepingu sätetest. Arvestades aga asjaolu, et xxx OÜ andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lõike 1 tähenduses, kuna füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana nii lepingu sõlmimise kui ka kehtiva VÕS § 1 lõike 5 tähenduses. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lõikest 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
21.Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas 26.22.2015 sõlmitud järelmaksuleping xxx on tühine või mitte, võtab kohus kõigepealt seisukoha nimetatus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas laenuandja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas laenuleping on vastuolus heade kommetega või mitte. Kostja väitel oli ta lepingut sõlmides maksejõuetu ja laenuandja pidi seda teadma. Nimelt olid kostjal tekkinud 5 (11)
makseraskused ja kostjal ei ole vara mille arvelt saaks nõudeid täita, lisaks kaotas kostja töö. Hageja kostjaga ei nõustu, kuna laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest laenuandja kontrollis enne laenu andmist põhjalikult kostja krediidivõimelisust.
22.TsÜS § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. VÕS § 4034 lõike 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lõike 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 3 küsib krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõike 4 kohaselt teavitab krediidiandja tarbijat tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõike 5 kohaselt ei või krediidiandja soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga krediidilepingut sõlmida. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 1 võib krediidiandja tarbijaga krediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
23.Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenuandja jälgis kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja on täitnud laenutaotluse, milles kostja kinnitas, et ta elab isiklikus majas, töötab xxx (töösuhte algus 09.2014), tema igakuise sissetuleku suuruseks on 1200 € ja kohustuste suuruseks 65 € ja ta soovib laenu võtta tarbimise eesmärgil, täpsustades, et tehnika ostmiseks. Seega ei ole kostja väitnud, et ta ei tööta, vaid kinnitas, et ta on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta. Kostja krediidivõimekuse hindamisel võttis xxx AS arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teabe ja kontrollis avalikke andmebaase nagu ekrediidiinfo. Kuna kostja poolt laenuandjale edastatud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline, 6 (11)
ei ole leping ka heade kommete või avaliku korraga vastuolus. Ka Riigikohus on oma 24.05.2001 lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.
24.Kuna Riigikohus on oma lahendis 2-16-18835 punkt 11 öelnud, et tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel, kontrollib kohus ka seda kas tehing võib olla tühine tulenevalt krediidikulukuse määrast. Nii lepingu sõlmimise ajal kui ka käesoleval ajal kehtiva VÕS § 4062 lõike 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase 6 kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Sama paragrahvi lõike 3 järgi maksab, juhul kui tarbijakrediidileping on lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Käesoleval juhul on lepingu krediidikulukuse määr 28,63% aastas. 26.11.2015 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,76% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja järelmaksuleping 1536306/96tl ei ole tühine ka VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
25.Kuna tulenevalt eeltoodust on poolte vahel sõlmitud kehtiv kirjalik järelmaksuleping, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 sätestatule. VÕS § 401 lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Käesoleval juhul nähtub toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest, et xxx AS ja PlusPlus Capital AS on kostjale saatnud nõudekirju andes kostjale täiendavaid tähtaegu kohustuste täitmiseks. Vaatamata eeltoodule kostja oma kohustust ei täitnud. Kuivõrd laen oli antud 360 päevaks, on kogu tagasi maksmata laenunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja võlgnevuse hagejale täielikult tasunud. Vastupidi, kostja tunnistas, et ta ei ole laenusummat tagastanud summas 497,44 eurot. Kuivõrd rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on hageja laenu tagasimaksmise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 497,44 eurot.
26.Pooled vaidlevad käesoleval juhul ka asjaolu üle, et kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, siis kohalduvad tehingule TsÜS § 86 lg-s 4 nimetatud õiguslikud tagajärjed: kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud 7 (11)
sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Kohus võtab seisukoha hageja intressinõude osas ja leiab, et lisaks põhinõudele on kostja tulenevalt VÕS § 397 lõikest 1 kohustatud tasuma hagejale ka intressi, sest hageja on andud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses. Arvestades asjaoluga, et hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kokkulepitud intressi 35,74 eurot (intressimäär vastavalt lepingule on 18,8103 % aastas), kostja ei ole hageja poolt kohtule esitatud intressi arvestuskäiku vaidlustanud ja kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud intressi maksmise kokkulepe tühine samadel alustel kui leping oleks tühine krediidikulukuse määra tõttu ja seadus ei näe ette võimalust vähendada intressi, mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja ka hagetava intressi 35,74 eurot.
27.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi 16.12.2016 - 07.02.2019 eest summas 200,98 eurot ja täiendava viivise, kuni põhinõude 497,44 euro täieliku tasumiseni. Viivist arvestab hageja 0,051535% tagastamata laenu summalt päevas. Kostja ei vaidlustanud viivise arvutuskäiku. Hageja viivisenõude lahendamisel juhindub kohus VÕS § 101 lõike 1 punktist 6, mille kohaselt võib, juhul kui võlgnik on rikkunud rahalise kohustuse täitmist, nõuda viivist ja VÕS § 113 lõikest 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Samuti märgib kohus siinkohal, et ka VÕS § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuigi seadusandja on jätnud VÕS § 415 lõike 1 esimeses lauses VÕS § 113 lõikele 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ka kolmandat lauset, kaotaks kohtu hinnangul vastasel korral regulatsioon oma mõtte, sest sellisel juhul oleks alati võimalik tarbijakrediidilepingus ette näha seadusjärgsest suurem viivisemäär. Riigikohus on oma 14.06.2005 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punktis 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kuna viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust endast, ei oleks kohtu hinnangul ka käesoleval juhul põhjendatud jätta viivist tervikuna välja mõistmata. Ka arvestab kohus siinkohal asjaolu, et kohus pakkus pooltele kompromissi võimalust, kuid kostja keeldus kohtu poolt pakutud kompromissist ning ütles, et oleks valmis tagasi maksma üksnes põhiosa võlgnevuse, kuid seda pika aja jooksul. Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised perioodi 16.12.2016 - 07.02.2019 eest hagetavas summas, milleks on summas 200,98 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on õiguslikult põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja ka veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised.
28.Viimasena võtab kohus seisukoha võla sissenõudmiskulude, kokku summas 20 euro, osas. Nimelt on kostjale saadetud hagiavalduse kohaselt teatisi kirja teel. Kostja sissenõudmiskulu suurust ei vaidlustanud. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva VÕS § 1132 lõike 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta 8 (11)
saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5,00 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lõike 2 punkti 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lõike 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem 7 päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Tulenevalt eeltoodust on õiguslikult põhjendatud hageja kasuks kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 20 eurot.
29.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostjalt põhivõla katteks 497,44 eurot, intressi katteks 35,74 eurot, viivise katteks 200,98 eurot ja sissenõudekulu 20 eurot, kokku 734,16 eurot. Tsiviilasja hinna määramine
30.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 497,44 eurot, intressid 35,74 eurot, võla sissenõudekulud 20 eurot, viivised 200,98 eurot ja jooksva viivise 0,051535% päevas kuni põhinõude tasumiseni alates 08.02.2019, kokku 846,44 eurot, on nimetatu ka käesoleva tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi teine lõike kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab antud juhul menetluskulud kindlaks käesoleva kohtuotsusega.
9 (11)
Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 595 eurot, mis koosnevad riigilõivust summas 175 eurot ja õigusabikuludest summas 420 eurot. Seejuures märkis hageja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja märkis, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja vaidles hageja menetluskuludele nõude suurusele vastu leides, et hageja näol on tegemist nö masshagejaga, kes kasutab kõigis sarnastes menetlustes sarnast hagipõhja ja muudab vaid nõuete suurusi. Kostja märgib, et käesolev nõue on tõendamata, lisaks esitatud hagi koostamisele kuluv aeg ei ole üle 2 h, kui võtta aluseks keskmine juristi tunnihind, võiks olla maksimaalne nõue 160 eurot. Seda ka seetõttu, et antud hagi sisaldab alla 1 lk originaalteksti, kõik muu on korduvkasutatav. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 440 eurot, mis koosneb õigusabikuludest 5,5 h ulatuses. Hageja ei ole oma seisukohta kostja menetluskulude osas avaldanud. TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus analüüsib kohtule hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel hageja esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
32.Esiteks võtab kohus seisukoha hageja esindaja tunnitasumäära osas. Hagejat esindas esindaja, kelle tunnihinnaks oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot. Kuna hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Kohus asub seisukohale, et kohtupraktika kohaselt ei ole eelnimetatud tunnihind kindlasti kõrgem keskmisest lepinguliste esindajate tunnihinnast, millest tulenevalt peab kohus tunnitasumäära 120 eurot koos käibemaksuga mõistlikuks ja asja keerukusega tasakaalus olevaks.
33.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga hageja esindaja poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hageja esindaja tutvus esmalt kõigi hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, komplekteeris hagiavalduse lisaks olevaid tõendeid ning koostas hagiavaldust ja esitas selle kohtule (3,5 h, 420,00 eurot (koos käibemaksuga)). Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevate dokumentide, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada kokku maksimaalselt 1,5 h, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot. Hageja esindaja esitas 22.05.2019 täiendava seisukoha, kuid täiendavat nõuet menetluskulude saamiseks ei esitanud. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 180 eurot koos käibemaksuga, mille kohus ka kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega ka tasakaalus olevaks. 10 (11)
34.Lisaks taotles hageja ka menetluses tasutud riigilõivu hüvitamist. Nimelt on hageja tasunud kokku riigilõivu 175 eurot. Kostja hageja poolt nõutava riigilõivu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus selgitab, et kuivõrd vastavalt TsMS § 138 lõikele 2 on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv, misjuures hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele otsusest tulenev kulude jaotus ja kohus jättis kulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 175 eurot.
35.Tulenevalt kõigest eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 355 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures jätab kohus rahuldamata hageja avalduse menetluskulude summas 240 eurot (sisaldab käibemaksu).
36.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
37.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.Kostja vastuses on kostja märkinud, et tal ei ole võimalik käesoleval ajal oma finantsilisi kohustusi täita ning kostja suhtes on algatatud mitu täitemenetlust. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja majanduslikku seisundit oleks mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude rahuldamata.
39.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.