Brutus Inkasso OÜ hagi Sihtasutus Eesti Kontsert vastu 25 000 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
37 421,12 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Brutus Inkasso OÜ (registrikood 14180247, asukoht Tondi tn 51, 13116 Tallinn), Hageja tehinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik, e-post: [email protected]); Kostja: Sihtasutus Eesti Kontsert (registrikood 90012596, Estonia pst 4, 10148 Tallinn), Kostja tehingulised esindajad: vandeadvokaat Piret Jesse ja advokaat Albert Linntam (e-post [email protected]; [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 06.05.2019.a, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sihtasutus Eesti Kontsert taotlus protokolli parandamiseks ja viia 06.05.20019.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt ning viia protokolli sisse järgmised muudatused: a. [Protokolli lk 14; kostja esindaja K O vastus hageja esindaja küsimusele 2018. a Saaremaa Ooperipäevade külastajate arvu kohta]: „Publikut oli rohkem, kuna festival oli pikem ja oli rohkem etendusi. (1:49:40 – 19:49:55)“; b. [Protokolli lk 33]: „Tunnistaja [J L ] vastab kostjale : Külastajatelt on tulnud ka tagasisidet. On mitmed ooperigurmaanid, kes käivad aastast aastasse, külastavad meie festivali. On mõned mõjukad inimesed ka Eestist ja väga suured spetsialistid ooperimaailmas, näiteks S K , kes juhtis tähelepanu sellele, et kõige muu hea juures ei kannatanud see katus ikkagi kriitikat. (3:27:35 – 3:28:05).
2.Jätta Brutus Inkasso OÜ hagi Sihtasutus Eesti Kontsert vastu 25 000 euro ja viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Brutus Inkasso OÜ kanda .
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Brutus Inkasso OÜ esitas 17.11.2017.a Harju Maakohtule hagi SA Eesti Kontsert vastu 25 000 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing U C (edaspidi UC, registrikood XXX) ja SA Eesti Kontsert 09.06.2017.a hankelepingu, mille kohaselt kohustus UC osutama kostjale teenust, mille sisuks oli paigaldada ja anda kostjale üle Saaremaa Ooperipäevade korraldamiseks vajalik ooperimaja lava, saal, tribüünid, telgid ja muu inventar. Hankelepingu kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest UCle tasu summas 138 800 eurot, millele lisandub käibemaks. UC osutas kostjale hankelepingus märgitud teenuse, st. paigaldas ooperimaja lava, saali, tribüünid, telgid ja muu inventari ning andis need kostjale üle. UC väljastas kostjale osutatud teenuse eest kolm arvet, millest viimane oli arve nr. 12612 summas 55 519,99 eurot, maksetähtajaga 15.08.2017.a. Kostja on esimesed kaks arvet UC-le täielikult tasunud, kuid arve nr. 12612 tasutud vaid osaliselt. Kostja on jätnud arvest nr. 12612 tasumata 25 000 eurot. Kostja saatis 28.07.2017. a. UC-le kirja, milles märkis, et kuigi koostöö üldjoontes sujus, esinesid UC poolt teostatud töödes mitmed puudused. Kostja tegi kõnealuses kirjas ettepaneku leppida kokku trahvisummas 25 000 eurot ning “võtta see maha hankes pakutud lõppsummast”. UC vastas 02.08.2017.a kostja 28.07.2017.a kirjale, milles vaidles kostja väidetele töödel esinevate puuduste osas vastu. Ühtlasi märkis UC, et ei nõustu ühelgi juhul kostja poolt pakutud nn. trahvisummaga 25 000 eurot. Kostja saatis 01.09.2017.a UC-le hinna alandamise avalduse, milles märkis, et kuivõrd UC poolt pakutavas teenuses
2-17-17265 esinesid puudused, siis alandab kostja hankelepingust tulenevat tasu summas 25 000 eurot.
2.UC sõlmis Brutus Inkasso OÜ-ga 07.09.2017.a nõude loovutamise lepingu, millega UC loovutas kõik arvest nr. 12612 tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale saadeti nõude loovutamise kohta teade samal päeval, so. 07.09.2017.a. Kostja saatis hagejale 11.09.2017.a e-kirja, milles märkis, et UC ei saanud arves nr. 12612 märgitud summat tervikuna hagejale loovutada, kuivõrd UC nõue kostja vastu on 25 000 euro võrra väiksem. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud hinna alandamise avaldus on õigusvastane, kuivõrd UC on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samuti on paljasõnaline ja täielikult tõendamata kostja väide nn. puudustega töö väärtuse kohta. Kuivõrd kostja ei ole oma hankelepingust tulenevat tasu maksmise kohustust täitnud, siis esitab hageja käesolevaga kostja vastu lepingu täitmise nõude.
3.Hageja palub välja mõista Sihtasutuselt Eesti Kontsert Brutus Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 25 000 eurot ning viivis summas 3 296,12 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Sihtasutus Eesti Kontsert korraldas 2017.a juulis kümnendaid Saaremaa Ooperipäevi (juubeliüritus). Kuivõrd Saaremaa Ooperipäevad on Eesti kultuuri üks tähtsündmusi, kuhu tulevad kohale muusikud ja kuulajad nii Eestist kui ka mitmetest välisriikidest ning on ka eestlaste seas väga populaarse üritusega, mida kajastatakse ulatuslikult meedias, on ooperipäevade õnnestumisel või ebaõnnestumisel märkimisväärne mõju kostja poolt korraldatavate teiste ürituste müüginumbritele ning rahvusvahelisele mainele.
5.Saaremaa Ooperipäevade korraldamiseks kuulutas kostja välja hanke „Saaremaa Ooperipäevade 2017 ooperimaja ja vajalike telkide ja tarvikute rent koos paigalduse ja teisaldusega“. Hanke tulemusel sõlmiti 09.06.2017.a hankeleping osaühinguga U C , mille järgi kohustus UC andma paigaldatuna kostja kasutusse 10.07. - 23.07.2017.a Saaremaa Ooperipäevade korraldamiseks vajaliku ooperimaja lava, saali, tribüünid, telgid ja muu vajaliku inventari ning kostja tasuma UC-le nõuetekohaselt osutatud teenuse eest 138 800 eurot. Saaremaa Ooperipäevade ettevalmistamisel, kestel ja järgselt ilmnes, et mitmed UC poolt tehtud tööd olid oluliste puudusega. Neist kõige raskem rikkumine oli ooperimaja katuse ebakvaliteetne paigaldamine. See tõi kaasa katuse laperdamise ning sellest tingitud kohutava vaibakloppimise heli meenutava müra. Tegemist oli äärmiselt tõsise ja olulise puudusega, mille tõttu jäi kostja olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingu alusel saada soovis. Samuti häiris heli märkimisväärselt publiku võimalusi etenduste nautimiseks, millele nad olid ostnud kallid pileteid. Lisaks ilmnes mitmeid teisi olulisi rikkumisi, näiteks olid ooperitelgis tribüüni astmed erinevate kõrgustega, mis tekitas komistamist ja kukkumisi, ning Ooperipäevade proovide ajal oli kostja sunnitud tellima koristusfirma, kes koristaks proovide ajal lavalt ja esinejate garderoobist vett, kuna ooperimaja ja esinejate telgi ühendus ei olnud veekindel. Kostja esitas jooksvalt UC töötajatele pretensioone ja korraldusi puuduste kõrvaldamiseks, kuid tulemusetult. Katuse laperdamise osas oli olukord nii kriitiline, et 17.07.2017.a pöördus isegi kostja juhatuse liige puudustega seoses UC tegevjuhi poole. UC töötajad küll üritasid kostja nõudel puudust kõrvaldada, kuid tulutult. UC tõi juba paigaldatud ning tuule käes laperdava katuse parandamiseks kohale vanad ja augulised katusekatted, väites, et need sobivad paremini. UC ei arvestanud, et augulistest katusekatetest oleks vihmasajuga hakanud ooperimaja telki sisse sadama ning samuti oleks räbaldunud katete kasutamine Saaremaa Ooperipäevade kaliibriga üritusel olnud selle mainele erakordselt kahjustav. Katusekatte
2-17-17265 liikumist ning sellest tulenevat heli märkimisväärselt vähendada ei suudetud, mistõttu keeldus kostja parandustööde vastuvõtmisest. Kostja üritas ka ise leida võimalusi olukorra lahendamiseks, kuid ooperipäevad kestavad üksnes mõned päevad, mistõttu ei olnud sellises ajalises raamistikus võimalik kõnealusele ooperimajale uue katuse tellimine ja paigaldamine. Uue katuse paigaldamine oleks võtnud aega vähemalt 7 päeva ning läinud maksma 114 900 eurot. Ürituse täieliku nurjumise ning kaasneva kostja maine- ja finantskrahhi hoidis ära üksnes hea õnn ilma osas.
6.UC esitas osutatud teenuse eest kolm arvet kokku summas 138 800 eurot (08.06.2017.a arve nr 12122 summas 46 266,67 eurot, 01.07.2017.a arve nr 12392 summas 46 266,67 eurot, 31.07.2017.a arve nr 12612 summas 46 266,66 eurot, arvetele lisandus käibemaks). Kostja tasus esimesed kaks arvet täielikult ning selles osas vaidlus puudub. Arvestades töödes esinenud ohtraid ja olulisi puuduseid, oleks puudustega tööde eest täishinna tasumine kostja suhtes selgelt ebaõiglane. Seetõttu alandas kostja lepingu alusel tasumisele kuuluvat hinda, saates 28.07.2017.a UC-le kirja, milles tõi välja olulisemad hinna alandamise aluseks olevad puudused töödes ning avaldas tahet alandada algselt kokkulepitud hinda. Pikaajalisele ooperipäevade korraldamise kogemusele ja sarnaste töödega kokkupuutele tuginedes oli kostja hinnangul õiglane hind 25 000 euro võrra väiksem algselt kokku lepitud hinnast. UC edastas 02.08.2017.a kostjale vastuse, kus asus kostja poolt väljatoodud puuduseid üllatuslikult eitama. Seetõttu esitas kostja UC-le 06.09.2017.a veelkord õiguslike põhjendustega tasu alandamise avalduse. Hinna alandamise tulemusena UC nõue summas 25 000 eurot lõppes. Lepingu alusel tasumisele kuuluva viimase osamakse summas 25 433,33 eurot (käibemaksuga summa 30 519,99 eurot) tasus kostja 15.09.2017.a.
7.07.09.2017.a loovutas UC arvest nr 12612 tuleneva nõude Brutus Inkasso OÜ-le, kes teavitas kostjat nõude omandamisest samal päeval. Hageja pöördumise peale selgitas kostja hagejale, et tulenevalt asjaolust, et UC poolt tehtud tööd ei vastanud olulises osas lepingutingimustele, alandas kostja 27.07.2017.a ning 06.09.2017.a esitatud tasu alandamise avalduste alusel töövõtulepingust tulenevat tasu 25 000 eurot võrra. Hinna alandamise tulemusena oli kostja poolt lepingu alusel tasumisele kuuluvaks summaks 113 800 (138 800 – 25 000) eurot, millest 83 250,01 eurot oli tasutud. Seega sai loovutatav nõue olla summas 25 433,33 eurot (käibemaksuga summa 30 519,99 eurot), mille kostja tasus 15.09.2017.a.
8.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on kehtivalt lepingu hinda alandanud, mistõttu hageja nõue on tervikuna lõppenud. Kostja hinnangul on kõiki töödes esinenud puudusi ning nende olulisust arvestades lepingu hinna alandamine 25 000 euro võrra põhjendatud ja õige. Kuivõrd kostja hinnangul on põhinõue põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivisenõue. Hagi tuleb kostja hinnangul jätta rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja nende esindajad, kuulanud ära tunnistajate ütlused, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS
2-17-17265 § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: Kostja ja OÜ U C (UC) sõlmisid 09.06.2017.a hankelepingu, mille kohaselt OÜ U C rentis kostjale Saaremaa Ooperipäevadele 2017.a Ooperimaja ehituseks vajliku lava, saali, tribüünid, telgid ja muu vajaliku inventari 10-23.07.2017.a. OÜ U C kohustus paigaldama vastavalt lisas 1 kirjeldatud tingimustele Kuressaarde Saaremaa Ooperipäevade toimumiskohale vajalikud renditavad asjad 10.07.2017.a kella 09.00, tagades vajaliku tehnika ja vajalikul hulgal töömehi. Hankelepingu kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest UC-le tasu summas 138 800 eurot + käibemaks (tl 8). UC esitas osutatud teenuse eest kolm arvet kokku summas 138 800 eurot (08.06.2017.a arve nr 12122 summas 46 266,67 eurot, 01.07.2017.a arve nr 12392 summas 46 266,67 eurot, 31.07.2017.a arve nr 12612 summas 46 266,66 eurot, arvetele lisandus käibemaks, tl 13-14). Kostja on viidatud arved kätte saanud. Arved nr 12122 ja nr 12392 on täielikult tasutud, arve nr 12612 tasus kostja osaliselt 15.09.2017.a summas 25 433,33 eurot. Arvest nr 12612 on tasumata 25 000 eurot. 28.07.2017.a kirjaga tegi tollane kostja juhatuse liige UC-le ettepaneku leppida kokku trahvisummas 25 000 eurot (tl 15). 01.09.2017.a esitas kostja UC-le hinna alandamise avalduse põhjusel, et UC poolt tehtud tööd ei vastanud hankelepingus sätestatud lepingutingimustele (tl 19). U C OÜ loovutas 07.09.2017.a kostjale esitatud arvest nr 12612 tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (tl 21). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
12.VÕS § 635 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on seisukohal, et tegemist on teenuse osutamise lepinguga, kostja hinnangul on tegemist töövõtulepinguga. Kohus märgib, et töövõtuleping on võlaõigusseaduse kohaselt üks teenuste osutamise lepingu alaliik. Erinevat tüüpi teenuse osutamise lepingute eristamisel on oluline lepingu eesmärk. Kohus leiab, et kuivõrd hankelepingu sisust tulenevalt oli leping suunatud kindla tulemuse saavutamisele, mitte niivõrd teenuse osutamise protsessile, vastab kostja ja OÜ U C vahel sõlmitud 09.06.2017.a hankeleping kohtu hinnangul töövõtulepingu tunnustele. Hankelepingu lisas nr 1 on välja toodud ranged kriteeriumid, millele peavad kostja tellimusel OÜ U C poolt renditavad ja püstitatavad telgid vastama (tl 10-11). Kostja oli huvitatud seega tulemusest st sellest, et kostja tellimusel püstitatud telgid vastaksid kostja nõuetele, mitte sellest, milliste täpsete tegevuste abil on telgid püstitatud. Seega saab kohus teha järelduse, et kostja oli huvi oli suunatud tulemusele, mitte telkide püstitamise protsessile endale.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr 12612 tasumata osa summas 25 000 eurot. Kostja on seisukohal, et ta on U C OÜle lepingu hinda kehtivalt alandanud. Seega tugineb kostja sellele, et tal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, kuna temalt nõutav kohustus on lõppenud hinna alandamise läbi. Kostja
2-17-17265 hinnangul rikkus U C OÜ (UC) lepingut püstitades kostja nõudmistele mittevastavaid telke. Hageja hinnangul lepingu rikkumist ei esinenud, kuivõrd esinenud puudused kõrvaldati õigeaegselt.
14.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 5 võib kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja alandada hinda. VÕS § 641 lg 2 punkti 1 järgi on töövõtja rikkunud lepingut mh juhul, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ehk töö ei vasta kokkulepitud tingimustele. VÕS § 112 lg 1 järgi kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avaldus on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja sellest peab tingimusteta ilmnema tahe alandada teenuse hinda.
15.Kostja heidab U C OÜ ette, et viimase poolt püstitatud telgid ei vastanud kostja poolt esitatud kriteeriumitele. Nii leiab kostja, et rikutud on: Lepingu lisa 1 punkt 2.16, mille järgi ooperimaja katusekatted ei tohi tuule käes tekitada mingit heli. Tegemist on lepingu ühe olulisima tingimusega, sest halvasti paigaldatud katus rikub kuulajate jaoks kogu ooperi kuulamise kogemuse. Kuigi UC saatis töömehed puudust kõrvaldama, ei õnnestunud neil katusekatte liikumist ning sellest tulenevat heli märkimisväärselt vähendada, mistõttu keeldus Eesti Kontsert paranduste vastuvõtmisest. Seega oli alates 18.07.2017.a tegemist olulise lepingu rikkumisega. Lisa 1 punkt 2.15, mille järgi pidid katusekatted nägema välja nagu uued ehk siis olema ideaalselt puhtad. Katusekatetel esines mitmes kohas plekke ja väikeseid rebendeid, mistõttu ei vastanud katusekatete välimus kokkulepitud tingimustele. Lisa 1 punkti 2.7 järgi pidid kõik tribüüni astmed olema ühesugused, ometi olid esimesed kaks astet erineva kõrgusega, mis põhjustas mitmete külastajate komistamise ning osadel juhtudel isegi kukkumise. Lisa 1 punkti 2.7 järgi pidi esitajate telgi ja ooperimaja vaheline ühendus olema vihmakindel ning ooperimaja küljeseinad olema kinnitatud vaiadega. Sellist tulemust ei saavutatud, vaatamata Eesti Kontserdi korduvatele nõudmistele, kuni ooperipäevade lõpuni. Lisa 1 punkti 2.7 järgi pidid ooperimaja külgseinad sisaldama raskuseid vähemalt 25 000 kilogrammi ning Opera Royal telk olema kinnitatud raskustega, mille kogukaal on vähemalt 12 000 kilogrammi. Ometi oli nii külgseintes kui ka Opera Royal telgi kinnitamisel kasutatud oluliselt väiksemaid raskusi. Lisa 1 punkti 2.7 alusel pidi Opera Royal telgi tantsupõrand olema lisatugevdustega, et vältida põranda hüppamist, kui inimesed seal tantsivad. Tegelikkuses aga hüppas põrand koos tantsijatega kaasa. Saksa külaliste hinnangul oli telkides märgata kõrgtööde turvanõuete jämedaid rikkumisi ning ehitusjärelevalve teostaja hinnangul ei vastanud nõuetele ka ooperitelgi metallosa paigaldus (raskused ja diagonaalid). Lisa 1 punkti 2.7 järgi pidi UC tagama lossihoovi koristuse ning tekkinud prügi äraveo ning punkti 2.18 järgi säilitama lossihoovi murupinnad ja teed algsele samaväärsena. Festivalijärgselt oli muuseumiõu oluliselt kahjustatud ning Eesti Kontsert kandis korrastustööde teostamisega seoses täiendavaid kulusid.
2-17-17265
16.Kõigepealt annab kohus hinnangu, kas U C OÜ poolt paigaldatud telkide katus vastas lepingu tingimustele. Lepingu p 3.3.2 järgi kohustus UC paigaldama vastavalt lisas 1 kirjeldatud tingimustele Kuressaarde Saaremaa Ooperipäevade toimumiskohale vajalikud renditavad asjad 10. juuliks kella 9.00-ks. Lisa 1 p 2.7 kohaselt pidi kogu konstruktsiooni katma moodulkatus, alumiiniumfermidest. Kattematerjal musta värvi PVC-kangas. Lisa 2.15 järgi peavad katusekatted ooperimajal, restorani- ja kohvikutelgil olema väljanägemiselt nagu uued, ehk siis ideaalselt puhtad. Lisa 2.16 kohaselt katusekatted ooperimajal ei tohi tuule käes tekitada mingit heli. Hageja möönab, et kontserdimajale paigaldatud katus ei olnud pärast paigaldamist helitu. Katuse katted hakkasid häält tegema eelkõige põhjusel, et Saaremaal puhus enne kontsertide algust tavapäratult vali tuul. Hageja hinnangul kõrvaldati puudus operatiivselt ja kontsertide päeval katus kontsertide läbiviimist ei seganud. Kostja hagejaga ei nõustu. Kostja toob esile, et esialgu paigaldatud katusekatted tekitasid väljakannatamatut müra. Kuigi UC töötajad paigaldasid probleemi lahendamiseks algul katusele koormarihmu ning tõid kohale liiga kitsad katted, siis lõpuks paigaldas UC poolele katusele küll sobivas mõõdus, kuid määrdunud, vihma läbilaskvad katted, mis ei näinud välja nagu uued. Samas müra täielikult likvideerida ei õnnestunud.
17.Kohus leiab, et UC ei täitnud kohaselt lepingut ega saavutanud lepingus nõutavat tulemust. Muuhulgas ei vastanud Ooperimaja telgi katus kokkulepitule. Kohtutoimikusse esitatud fotodelt nähtub, et Ooperimaja telgi katus koosnes nii tumesinistest kui ka mustadest paanidest (tl 48, värviliselt KIS kostja 13.12.2017.a menetlusdokumendi lisa 8-1). Samuti nähtub katuselt heledam laik. Fotode lähemal visuaalsel vaatlusel on tuvastav selle laigu korrapärased piirjooned, seega ei ole selle laigu näol tegemist linnu väljaheite vaid paiga või rebendiga, mis on kaetud teibiga (tl 48-49). Seega ei saa kuidagi nõustuda, et tegemist on ideaalselt puhaste ja väljanägemiselt uue katusega, samuti pidi katus koosnema vaid musta värvi paneelidest.
18.Kohtule on tõenditena esitatud 4 videolõiku, mis on salvestatud 17.07.2017.a. Videolõikudest nähtub, et ooperimaja telgi katus laperdas tugeva tuule käes ja tekitas tugevat müra. Et kostja hinnangul oli probleem katuselt tekkiva müraga väga tõsine, näitab ka see, et kostja kaalus UC-ga lepingu katkestamist ning otsis alternatiive uue telgipaigaldaja leidmiseks (tl 45). Tunnistaja Ü J kinnitas ütlusi andes, et UC kõrvaldas probleemi ja pärast enam pretensioone ei esitatud kostja poolt. Tunnistaja kirjeldas, et müra likvideerimiseks tõmmati üle katuse koormarihmad ja vahetati mõned katted, tunnistaja hinnangul sellega probleem kõrvaldati. Samas avaldas tunnistaja, et tema lahkus objektilt kaks päeva enne ürituse toimumist. Tunnistaja A J seevastu andis ütlusi selle kohta, et koormarihmadega katusepaneelide täiendav pingutamine ei toiminud, kuivõrd see omakorda tekitas veel muid laperdavaid helisid. Tunnistaja A J selgitas ka, et UC üritas lasta olemasolevaid paane kitsamaks õmmelda, kuid see plaan ei õnnestunud kuivõrd paanid olid õmmeldud liiga kitsaks ning paigaldades rebenesid. Tunnistajad A J ja J L kirjeldasid ka seda, et viimase abinõuna tõi UC Tallinnast kohale õiges mõõdus asenduspaanid vahetult enne kontsertide toimumist, mis paigutati poolele Ooperimaja telgile. Mõlemad kostja tunnistajad kirjeldasid, et asenduspaanide paigaldamisega poolele Ooperimaja telgi katusele küll vähendati tuule mõjul tekkivat müra, kuid ka asenduspaanide paigaldamine ei kõrvaldanud probleemi täielikult. Samuti kirjeldasid tunnistajad viimasel hetkel kohale toodud ning paigaldatud asenduspaane kui väga räpaseid, tolmu ning ka ehitustolmuga kaetuid ning rebenenuid, mis lasid vihma läbi. Tunnistajad kirjeldasid, et kontsertide vahel sadanud vihma tõttu oli kostja sunnitud pidevalt puhastama toolikatteid.
19.Kohtu hinnangul on tunnistajate A J ja J L ütlused veenvad ja usaldusväärsed. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Ooperimaja telgi katus ei vastanud
2-17-17265 lepingutingimustele, kuivõrd vaatamata UC pingutustele jäi katus siiski müra tekitama, mitte küll enam sellises kõvaduses, et üritus ei oleks saanud müra tõttu toimuda, kuid siiski ei likvideeritud müra täielikult. Iseenesest on arusaadav, et suures välitelgis on raske täielikult välistada telgi ja väljaspool telki toimuva mõjusid kontserdielamusele, kuivõrd hageja on õigesti osundanud, et ajutise ehitise seinad ja katus ei ole tavapärase ehitisega võrreldava tugevusastmega. Samas UC on lepingut sõlmides võtnud endale kohustuse tagada, et ooperimaja telgi katusekatted ei tohi tuule käes tekitada mingit heli. Mõlemad kostja tunnistajad kirjeldasid, et eelneval aastal suutis teine telgipaigaldaja saavutada ideaalilähedase tulemuse. Seega on õige suurusega telgipaneelide korral müravaba tulemuse saavutamine võimalik. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et esialgsed katusekatte paanid olid igaüks ca 10 cm laiem kui oli õige mõõt, müraprobleemi likvideerides vahetati välja pooled liiga laiadest katusepaneelidest, seega jäid pooled paanid ikka tuult alla võtma, tuule käes laperdama ja seega müra tekitama.
20.Tunnistaja J L kinnitas, et vaatamata UC tegevusele plagin küll vähenes kuid ei kadunud ära. Järelikult ei vastanud Ooperimaja telgi katus lepingu tingimustele. Kuigi hageja on esile toonud, et katuseprobleem ei põhjustanud kontsertide ärajäämist ega olnud häiritud laperdavast katusest, samuti ei avaldanud UC töös esinenud puudused mõju ooperipäevade korraldamisele, publikuhuvile ja ürituse tulevikule, ei muuda kostjale kahju mittetekkimine olematuks seda, et katus ei olnud paigaldatud kooskõlas lepinguga. See, millise kontsertide programmi ja esinejad oli kostja ooperipäevadele valinud ning kontsertide ajal ei sadanud vihma ning ei esinenud tugevat tuult, ei olnud kuidagi UC-st tingitud. Samas ei saa hageja kuidagi välistada seda, et halvemate ilmaolude korral oleksid etendused ka ära võinud jääda, rikkuda artistide pingutused ja publiku kontserdielamused või tekitada Saaremaa Ooperipäevade korraldamisele muul viisil tagasilöögi.
21.Samuti ei vastanud Ooperimaja telgi asenduspaanid lepingu tingimustele, kuivõrd tunnistajad kirjeldasid paane määrdunutena ja rebenutena. Kuigi kohtutoimikusse esitatud fotodelt ei ole tõsikindlat aru saada, kas valged laigud telgil on põhjustatud valgusest või ehitustolmust, kirjeldasid mõlemad kostja tunnistajad asenduspaneele valge ehitustolmuga tugevalt määrituna ja ooperipäevadele sobimatutena. Tunnistaja A J kinnitas ka, et valge telk oli väga määrdunud, seal olid erinevad paanid, tuli ümber tõsta et toonivahet ei oleks näha. Lepingu kohaselt pidid paigaldatavad telgid olema ideaalselt puhtad ja välja nägema nagu uued. Seega asub kohus seisukohal, et ka selles punktis on UC lepingut rikkunud.
22.Kostja on esile toonud ka selle, et Ooperimaja telgi treppidel olid ebaühtlased kõrgusevahed, mis muutis telgi ebaturvaliseks ja tõi kaasa külastajate komistamist ja kukkumist. Lepingu lisa p 2.7 järgi tribüüni astmed on ühesugused ja käimiseks ohutud, üleminekud ja ühenduskohad saalipõranda ja ooperimaja teiste aladega korrektsed ja ilma liikumist häirivate ebamääraste astmeteta. Kohtutoimikusse esitatud fotolt on näha, et tribüünile viival trepikese astmed on erineva kõrgusega (tl 42). Tunnistaja A J andis ka tunnistusi selle kohta, et inimesed koperdasid nendel trepiastmetel. Kuigi hageja leiab, et kui neile oleks õigeaegselt teatatud trepiastmete kõrguse erinevusest, oleks see probleem likvideeritud 20 minutiga, on kohtule arusaamatu, miks ei ehitatud kohe ühe kõrgusega trepiastmeid, kuivõrd on teada, et erineva kõrgusega trepiastmed võivad põhjustada komistamisi ning kukkumisi. Üldjuhul ei oska inimesed oodata, et trepiastmed on erineva kõrgusega ning tähelepanematud võivad komistada ja kukkuda. Kohus nõustub kostjaga, et UC ei ole järginud publiku tribüüni ehitamisel lepingut.
2-17-17265
23.Samuti on kostja seisukohal, et UC rikkus lepingut, kuivõrd ei ehitanud esinejate telgi ja Ooperimajatelgi vahele vihmakindlat ühendust. Lepingu lisa 1 p 2.7 järgi pidi esinejate telgi ja ooperimaja vaheline ühendus olema vihmakindel. Kostja on selgitanud, et vesi tungis esinejate garderoobi ja prooviruumi. Kostja oli sunnitud tellima koristusteenuse vihma tagajärgede likvideerimiseks. Tunnistajad A J ja J L andsid ütlusi ka selle kohta, et esinejate telgi ja Ooperimaja telgi vahelisel 2,5m pikkusel alal seisid lavamehed vihmavarjudega, et esinejad üldse lavale saaksid. Seega on kostja tõendanud, et taaskord ei vastanud UC poolt paigaldatud telgid lepingu tingimustele.
24.Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja etteheited UC-le selles, et Ooperimaja ja Opera Royal telkidel olid puudusid nõuetekohased raskused. Telgijalad olid paigaldatud ebakorrektselt ning Opera Royal telgi kinnitustorud olid paigaldatud hõredalt ja ebapiisavalt toestatud. Lepingu lisa 1 p 2.7 kohaselt pidid Ooperimaja küljeseinad turvakaalutlustel olema ankurdatud maapinda vaiadega iga 2,572 meetri tagant, ning tugiseinad peavad sisaldama raskuseid vähemalt 25000 kilogrammi. Opera Royali telgi põrand tuleb ehitada suure kallakuga alale (umbes 1,5 meetrit). Telgi kinnitamiseks tuleb kasutada raskuseid kogukaaluga vähemalt 12000kg. Lisaks ehitada lava mõõtudega 10 meetrit lai ja 5 meetrit sügav. Lava ette tantsupõrand 10mx10m peab olema tugevdatud, et ei hakkaks rahva massi all hüppama.
25.Tunnistaja A J ütlustest selgub, et Opera Royal telgi tantsupõrand ei olnud piisavalt toestatud ning põrand hüppas ja kõikus tantsijate all. Lisaks on tunnistaja kirjeldanud, milliseid vigu on telkide püstitamise juures tehtud – jalad on vaiamata, ei ole piisavalt tugevdusi, puudu on tugevdavad diagonaalid, kasutatud ei ole piisavalt raskusi, olemasolevad raskused on valesti paigaldatud. Tunnistaja kirjeldas, et pöördus täiendavate raskuste paigaldamise nõudega UC poole, kuid UC selgitas, et raskusi ei ole võimalik juurde tuua (tl 144). Tunnistaja selgitas ka, et püstitatud telgile ei ole võimalik enam tugevdusi lisada. Ka on kaldpindadel kasutatud tasase pinna jaoks mõeldud telgijalgu ning ka nende vahetamine ei olnud enam võimalik. Hageja ei ole tõendanud, et tegelikkuses oli telkide konstruktsioon kooskõlas turvanõuetega ning raskusi oli telkide turvalisuse tagamiseks kasutatud piisavalt.
26.Hageja väited selle kohta, et kuigi mõne telgijala paigutus võis mitte vastata nõuetele või raskust võis olla vähem, ei toonud need kaasa kostjale negatiivseid tagajärgi ega ei tohiks seega kaasa tuua olulist mõju haginõude suurusele, on kohtu hinnangul küünilised. Et UC poolt paigaldatud ebapiisava raskusega turvatud telgid ei lennanud tugeva tuulega minema või ei kukkunud kokku ega toonud kaasa vigastusi, ei tähenda, et UC täitis telke püstitades kohaselt lepingut. Lepingutingimustega oli rangelt paika pandud kui suurte raskustega peavad telgid olema turvatud, käesoleval juhul on tunnistaja ütlustega tõendatud, et telkide juures ei kasutatud lepingus sätestatud raskusi (Ooperimaja telk 25 t ja Opera Royal telk 12t). Samas on tunnistajad kirjeldanud olukorda, kus külastajad andsid negatiivset tagasisidet, toitlustaja külmkapid kukkusid viltuse põranda tõttu ümber, tassid ja taldrikud kukkusid, katus lasi vihma läbi ning kostja oli sunnitud tellima pidevat puhastusteenust, et tagada publikule puhtad ja kuivad istmed. Lepingud on pooltele täitmiseks ja kostja oli esitanud täpsed nõudmised, millistele kriteeriumitele püstitavad telgid ja nende turvamiseks kasutatavad raskused peavad vastama.
27.Hageja seisukohta tunnistaja A J ütluste usaldusväärsuses temal telgi konstruktsioonide hindamiseks sobiva erialase hariduse puudumise tõttu ei ole asjakohased. Tunnistaja väidete kohaselt on tal 8-aastane kogemus telkide konstruktsioonide hindamisel. Tunnistaja avaldas, et tema oli see, kes hankelepingu koostas. Tunnistaja selgitas ka, et
2-17-17265 pöördus temal olevate UC poolt püstitatud telgi konstruktsioonivigade kahtluste kontrollimiseks erialaste teadmistega isikute poole ning on saanud ka oma kahtlustele kinnitust. Pelgalt see, et tunnistajal ei ole erialast haridust tellingupüstitamise alal ei muuda veel tema ütlusi ebausaldusväärseks.
28.Lepingu lisa p 2.18 järgi pidi Ooperimaja ja telkide paigaldaja oma tegevuses arvestama, et peavad säilitama Kuressaare lossihoovi murupinnad, teed, müürid ja lossiseinad samaväärsena. Kui Kuressaare lossi poolt tuleb ettekirjutus, et midagi on rikutud, siis peab paigaldaja omade vahenditega taastama olnud situatsiooni. Soovitatavalt enne paigaldamist pildistada kogu hoov ülesse koos kuupäevaga, et oleks alusmaterjal, millega võrrelda vaidluse korral olnud ja tekkinud olukorda. Kuigi hageja tunnistaja kinnitas, et lossihoov sai korda paari nädalaga, on see väide vastuolus hageja enda polt esitatud tõendiga. Hageja on kohtule esitanud tõendi, et 09.10.2017.a seisuga on festivali ala taastatud (tl 28). Kostja hinnangul ei ole hoovi väidetavaks taastamiseks kulunud üle kahe kuu mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. VÕS § 82 lg 3 järgi kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuigi lepingus ei ole määratud, millise aja jooksul pidi UC korrastama lossihoovi, ei ole rohkem kui kaks kuud ooperipäevade lõppemisest mõistlik tähtaeg lossihoovi korrastamiseks.
29.Kostja on ka esiletoonud, et Ooperimaja telgi sisemõõt ja sellega koos ka lavamõõt ei vastanud lepingus kokkulepitule. Kostja tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et tegelikkuses oli telgi sisemõõt väiksem, seega oli väiksem ka lava ning etenduse dekoratsioonid ei mahtunud hästi lavale ning etenduse liikumine oli häiritud.
30.Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei teavitanud UC-d õigeaegselt telkidel olevatest puudustest va katuse laperdamisest. Pärast katuse korda tegemist, enam pretensioone kostja poolt ei esitatud. Kostja hageja etteheidetega ei nõustu ning leiab, et on tõendatud asjaolu, et kõikidest loetletud puudustest teavitati eelkõige lepingujärgset kontaktisikut M K ning mõnikord täiendavalt ka UC omanikke Ü J ja I J.
31.Lepingu p 1.11 järgi olid poolte kontaktisikud kostja poolt A J , UC poolt M K. Tunnistaja A J andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta kontakteerus kõigi puuduste osas lepingujärgse kontaktisiku M K, samuti Ü J. Tunnistaja kirjeldas, et ta edastas pretensioonid peamiselt telefoni või SMSi teel, kuivõrd ta viibis kogu aeg tulevasel kontserdiplatsil ning tal ei olnud võimalik pretensioone edastada arvuti vahendusel. SMSide väljavõtteid ei olnud A J võimalik esitada, kuivõrd ta oli vahetanud telefoni ja SMSe ei ole alles. Seega ei ole säilinud ka kirjalikult taasesitatavas vormis jälgi pretensioonide esitamisest. Ka J L andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et ta suhtles laperdava katuse teemal M K . Lisaks teavitas J L katuse puudusest UC-d ka kirjalikult. Kogutud tõenditest nähtub seega, et kuigi kostjal oli kohustus teavitada puudustest kontaktisik M K , teavitas kostja puudustest lisaks teisi kostja esindajaid sh Ü J (kes küll lahkus kontserdiplatsilt oma sõnade kohaselt 2 päeva enne kontserte). Seda, et kostja esindaja ei oleks tegelikkuses M K teavitanud kohtule tõendatud ei ole. Muuhulgas loobus hageja 27.03.2019.a menetlusdokumendis M K tunnistajana üle kuulamise taotlusest. Lisaks avaldas UC juhatuse liige ja tunnistaja Ü J , et M K ütlused ei oleks neile kõige paremad. Tunnistaja A J on andnud ütlusi selle kohta, et telkide ehituskonstruktsioonilisi puudusi ei olnud pärast telkide püstitamist enam võimalik
2-17-17265 kõrvaldada, samuti selgitasid UC esindajad talle, et täiendavaid raskusi ei ole võimalik juurde tuua, ka ei olnud telgikatuse puuduse kõrvaldamine enam ajaliselt võimalik.
32.Samas on J L pöördunud vahetult pärast üritust so 28.07.2017.a kirjaga UC poole ja on toonud välja hulgaliselt puudusi UC töös. See viitab sellele, et puudused esinesid ka tegelikult. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et UC poolt renditud ja paigaldatud telgid olid püstitatud puudustega ning kostjal oli alus teha UC-le hinna alandamise avaldus.
33.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd kostja tolereeris UC poolt telkide püstitamisel tehtud puudusi ei saa ta tugineda puudustele hinna alandamisel. Kostja on selgitanud, et puuduste edasine kõrvaldamine ei olnud enam ajaliselt ega tehniliselt võimalik ning alternatiivne võimalus oleks olnud festivali ära jätmine, mis igasuguste kahtlusteta oleks toonud kaasa kostjale väga suure materiaalse kui ka mittemateriaalse kahju. Asjaolu, et kostja ei jätnud ooperipäevi ära ja otsustas välja minna riskile, ei tähenda, et UC töö oleks olnud kvaliteetne ja puudusteta või kostja oleks töö vastu võtnud või lihtsalt aktsepteeris puudusi. Tunnistaja A J on andnud ütlusi selle kohta, et ta keeldus M K üleandmis-vastuvõtu aktile allkirja andmisest, kuivõrd ta ei aktsepteerinud esinevaid puudusi. Tunnistaja ütluste kohaselt M K vihastas ja lahkus platsilt, A J helistamist vastu ei võtnud ega suhelnud tunnistajaga edaspidi. Seega ei saa kohus kuidagi nõustuda hageja seisukohaga, et kostja tolereeris puudusi, pidas tegelikult neid vähetähtsaks või puudusi ei esinenud.
34.Hageja vaidleb hinna alandamisele vastu ka põhjusel, et hagejale jääb arusaamatuks, milline on väidetavate puuduste seos alandatud hinnaga. Hageja ei nõustu kostja väitega, et puuduste tõttu oli töö väärtus 25 000 võrra odavam. Kostja on selgitanud, et võttis hinna alandamise aluseks oleva töö hinnaks ooperimaja katuse ja seinte hinna. Katuse ebaõigest paigaldamisest tekkida võiv kahju ületab kordades kahju, mis oleks tekkinud, kui teenust ei oleks üldse osutatud. Kui katus oleks jäetud paigaldamata, oleks esinejaid ja külastajaid häirinud tuul, kuid etendused oleks saanud siiski toimuda vabaõhu etendustena, ilma et oleks kannatanud esituste helikvaliteet ning külastajate kontserdielamus. Sellisel juhul oleks kostja saanud jätta tasumata katuse rendi eest 25 000 eurot ja ka katuse paigaldamise eest 16 350 eurot ehk kokku 41 350 eurot. Katuse ebaõige paigaldamise tagajärjed olid aga potentsiaalselt palju raskemad, kui oleks olnud katuse lihtsalt paigaldamata jätmisel. Seega peaks puudusega töö tasu olema vähemalt samas suurusjärgus, kui oleks olnud lepingu alusel osutatud teenuste tasu juhul, kui katus oleks üldse jäetud paigaldamata ehk kokku 41 350 eurot. Siiski otsustas kostja alandada hinda maksimaalsest lubatud ulatusest vähem ehk üksnes 25 000 euro võrra. Kostja hinnangul juba ainuüksi katuse puudused andsid kostjale õiguse vähendada VÕS § 112 lg 1 alusel hinda vähemalt 25 000 euro ulatuses. Kui lähtuda alternatiivselt puuduste kõrvaldamise kuludest, millist metoodikat on Riigikohus hinna alandamise kontekstis aktsepteerinud, oleks kostjal olnud õigus alandada hinda asendustelgi väärtuse ulatuses, s.o koguni 114 900 euro võrra (RKTKo nr 3-2-1-85-13, p 14;). Kostja jättis asendustelgi tellimata üksnes seetõttu, et see polnud ajaliselt võimalik.
35.Käesoleval juhul esinesid puudused nii ooperimaja telgi katuse juures, mis sadas läbi ja tekitas vaatamata UC täiendavale tegevusele müra, tellingute paigaldamisel polnud piisavalt raskusi pandud, ei vastanud tellimusele Ooperimaja telgi tribüün, Opera Royal telgi paigaldamisel kasutatud jalad olid valed, samuti ei olnud piisavalt raskusi kasutatud, tantsupõrand hüppas tantsijatega kaasa, kukkusid külmkapid ja nõud, esinejate telgi ja Ooperimaja telgi vahe ei olnud vihmakindel. Seega esines kogu festivalialal UC poolt
2-17-17265 paigaldatud erinevatel telkidel hulgaliselt erinevaid puudusi ning on võimatu kindlaks määrata UC töö väärtust koos puudustega näiteks ekperdiarvamusega, kuivõrd puudustega telgid võeti maha pärast ooperipäevade lõppu. Kostja on ka esile toonud, et ooperimaja telgi katusel esinenud puudused on sellised, millele vastava kvaliteediga teenust (st valesti paigaldatud laperdava katusega telki) ei ole võimalik eraldi tellida, siis ei saa kostja tõendada puudusega töö väärtust, võttes hinnapakkumise või hindamisakti halva kvaliteediga telgile. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga selles, et töö väärtust koos puudustega ei ole võimalk kindlaks teha ja see tuleb määrata kohtu diskretsiooniõiguse alusel.
36.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et hinda saab alandada ainult juhul, kui töö vastuvõtjale on tekkinud kahju. Kostja ei nõua kahju hüvitamist vaid on alandanud puudustega töö hinda ning selleks ei pea olema töö vastuvõtjale tekkinud kahju, piisab lepingu rikkumisest ning puudustega töö tegemisest.
37.Kostja tugineb hinna alandamisel sellele, et katuse mitte paigaldamisest tuleneda võiv kahju oleks väiksem, kui halvasti paigaldatud katusest tulenev kahju ja on võtnud aluseks just Ooperimaja telgi rendi hinna ja paigalduse hinna. Kohus kasutab siin oma diskretsiooniõigust ja nõustub kostja seisukohaga ning arvutuskäiguga, ja leiab, et töö väärtus koos puudustega on 16 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hinna alandamine põhjendatud summas 25 000 eurot. Kohus märgib ka, et vähendatud hind moodustab lepingu koguhinnast (138 800 eurot) kõigest 18%, mis arvestades kõiki loetletud puudusi ja nendega kaasnevaid riske on igati põhjendatud.
38.Kuivõrd kostja poolne hinnaalandamine on olnud põhjendatud, lõppes kostja kohustus tasuda arve nr 12612 alusel teenuse eest tasu lõppes kostja poolt hinna alandamisega. Kuivõrd hagejal puudub põhinõue, ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
39.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
41.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt muuhulgas poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja esindaja esitas 14.05.2019.a kohtule taotluse 06.05.2019.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja peab vajalikuks 06.05.2019 istungi protokolli täiendamist osas, milles see ei kajasta kõiki tunnistaja J L antud ütlusi ning kostja seadusliku esindaja K O antud selgitusi. Esimene täiendus on oluline seetõttu, et 2018. a Saaremaa Ooperipäevade külastajate arvu suurenemine ei olnud kuidagi tingitud U C OÜ poolt 2017. a tarnitud ebakvaliteetsetest telkidest. Teine kostja täiendus omab tähtsust, kuna tulenevalt ebakvaliteetsest ooperimaja katusest andsid ürituse külastajad negatiivset tagasisidet. Ilma kostja täienduseta see asjaolu protokollist ei nähtu.
42.Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS §-is 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.
2-17-17265 Kohtuasjas 06.05.2019.a toimunud istungi protokoll allkirjastati 09.05.2019.a. Kostja esitas kohtule taotluse protokolli parandamiseks 14.05.2019.a. Kuivõrd vahepeal oli kaks puhkepäeva, on kohtule esitatud taotlus seega tähtaegne. Kostja on taotlenud protokollis kajastatud oma seadusliku esindaja sõnavõtu ja tunnistaja ütluste täpsustamist. Hageja muudatusele vastu ei vaidle, vaid jätab kohtu otsustada. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist põhjendatud protokolli täiendusega, mistõttu tuleb taotlus protokolli parandamiseks nimetatud osas rahuldada. Muudatused teostatakse poole seisukoha selguse ja tunnistaja ütluste selguse huvides. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd lahend on tehtud hageja kahjuks, tuleb käesoleval juhul menetluskulud jätta hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
45.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Kohtul on alust eeldada, et vaidlus jätkub ka apellatsioonimenetluses. Lisaks on kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.