Solar4you OÜ hagi Tong Naur Lied OÜ (end. Prima OÜ) vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viiviste tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
13 319,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Solar4you OÜ (registrikood 12248260), asukoht Liivametsa tn 6, 11216 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tõnis Loorits, e-post: [email protected] Kostja: Thong Naur Lied OÜ _(endine ärinimi Prima OÜ) (registrikood 12414965), asukoht Marsi tn 10, 11316 Tallinn Kostja seaduslik esindaja: kuni 29.05.2019 P L (isikukood xxx), alates 29.05 kuni 27.06.2019 R P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Solar4you OÜ hagi Thong Naur Lied OÜ vastu osaliselt.
Välja mõista Thong Naur Lied OÜ-lt Solar4you OÜ kasuks põhivõlgnevus 7 776 eurot.
Välja mõista Thong Naur Lied OÜ-lt Solar4you OÜ kasuks käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivitusintress 2 584,45 eurot.
Välja mõista Thong Naur Lied OÜ-lt Solar4you OÜ kasuks viivitusintress põhinõudelt (7 776 eurot) määras 0,05% päevas alates 21.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88% ulatuses Thong Naur Lied OÜ ja 12% ulatuses Solar4you OÜ kanda.
Rahuldada Solar4you OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Välja mõista Thong Naur Lied OÜ-lt Solar4you OÜ kasuks menetluskuludena 2 439 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Thong Naur Lied OÜ-l tasuda Solar4you OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 439 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2017 PV-süsteemi müügilepingu nr 170724-1. Müügilepingus leppisid pooled kokku muu hulgas järgnevas: hageja kohustus paigaldama vastavalt enda müügipakkumisele kahe näidismaja katusele autonoomse elektrienergia tootmise süsteemi (p 1.1); kostja kohustus hagejale seadmete ja nõuetekohaselt teostatud tööde eest tasuma vastavalt müügilepingu hinnapakkumises ja maksegraafikus märgitule (p 3.1 ja 6.2); kui kostja ei täida enda tasu maksmise kohustust kohaselt, tuleb tal maksta ka viivist 0,05% põhivõlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest (p 5.3); vaidlused, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, kuuluvad kohtualluvuselt lahendamisele Harju Maakohtus (p 10.2).
2.Hageja teostas kostjale tööd ja esitas selle kohta 26.07.2017 arve nr 170706 summas 1 494 eurot maksetähtajaga 27.07.2018 ja 29.08.2017 arve nr 170808 summas 7 860 eurot maksetähtajaga 31.08.2017. Tasumisele kuuluva võlgnevuse summa on põhivõlgnevuse kogusummana koos käibemaksuga 9 354 eurot (1 494 + 7 860 = 9 354).
3.Kostja ei tasunud hagejale kumbagi talle esitatud arvet tähtaegselt. Hageja esitas kostjale korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks, s.o kuupäevadel 30.08.2017, 07.09.2017, 11.09.2017 ja 19.11.2017. Kostja ei tasunud arveid, vaatamata temale esitatud meeldetuletustele.
4.Kuivõrd kostja ei täitnud meeldetuletuste aluseks olevat tasu maksmise kohustust, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabiteenuse osutaja poole. Vandeadvokaat Tanel Mällas esitas kostjale 26.09.2018 nõudeavalduse, millega seoses kandis hageja täiendavaid kulusid 144 eurot.
5.Kostja ei ole kuni hagiavalduse esitamise päevani tasunud enda võlgnevust ega hüvitanud võlgnevuse sissenõudmisega kaasnevat kahju. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet temale müüdud toodete ega osutatud teenuste suhtes. Kostja on jätnud arved põhjendamatult tasumata.
6.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kogusummas 9 354 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2 116,76 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 21.11.2018 kuni põhivõlgnevuse põhiosa täieliku tasumiseni 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlgnevuse põhiosa summalt; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 144 eurot. Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja möönis, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tõepoolest PV-süsteemi müügileping nr 170724-1, mille kohaselt pidi hageja paigaldama kostja objektile 2 PV süsteemi ning need nõuetekohaselt üle andma (lepingu p. 2.1.2 ja 2.1.6). Muus osas vaidleb kostja hagile vastu.
9.Kostja selgitas, et tööd on siiani lõpetamata ning üle andmata; juba teostatud tööd ei vasta kehtestatud nõuetele ning need on tulnud ümber teha, millega kostjale on tekkinud lisakulu; Prima OÜ on arveldanud kõik nõudes toodud summad Solar4you OÜ esindaja A Riga. Vastavalt lepingu p 3.1 ja 3.5 ei ole hagejal nõudeõigust tekkinud. Alternatiivselt palus kostja lugeda nõue tasaarvestatud hageja esindaja A Riga.
10.Enda lõplikes seisukohtades märkis kostja täiendavalt, et PV-süsteemi töötamiseks ja elektri tootmiseks on vajalik PV-paneelidest koosnev komplekt, mis läbi inverteeri ühendatakse lokaalsesse jaotuskilpi hoone elektrisüsteemi. Kostja võtab omaks, et hageja poolt paigaldati PVsüsteemi paneelid. Samas märgib ta, et siiani puudub kaabeldus, inverteerite paigaldusseadistamine, elektriühenduste ehitus ning teostusdokumentatsioon koos vastavusdeklaratsiooniga võrguettevõtte nõuete kohaselt.
11.Vastavalt EÜ artiklile elektrienergia seadmete ühtsete nõuete kohta ei ole võimalik tootmist enne alustada, kui tööd on lõpule viidud ja ehitusdokumentatsioon esitatud. Elektritööde järelevalve ei ole esitanud seoses sellega kasutusloa dokumentatsioonile nõusolekut hoone kasutamiseks, mis on vähendanud hoone hinda ja raskendanud selle müüki. Hageja ei ole eitanud tööde tegematajätmist ja ei ole pakkunud omapoolseid lahendusi, mistõttu on kostja otsinud võimalusi tööde teostamiseks kolmandate isikute poolt. Arvestades asjaoluga, et pakkumised on olnud kallimad, siis on kostja alternatiivina alandanud hoone hinda ja soovinud müüa seda olemasolevas olukorras. Kostja hinnangul on ka hageja leidnud, et tööd võivad olla kallimad või nõuavad suuremat pädevust kui hageja omab ning loobunud tööde lõpetamisest. Seoses sellega on kostja kasutanud õiguskaitsevahendina hinna alandamist kuni nullini ja teeb käesolevaga ettepaneku tasaarvestuseks kahjude hüvitamiseks. Kohtu põhjendused
12.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et nad on sõlminud PV-süsteemi (autonoomse elektrienergia tootmise süsteem) paigaldamise lepingu. Hageja väidab, et on tööd teostanud ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja seevastu leiab, et tööd ei ole kohaselt teostatud ega talle üle antud. Kostja ei eita paneelide üleandmist ja paigaldust, kuid väidab, et kõik muud tööd on teostamata ja seadmed paigaldamata. Ühtlasi on kostja esitanud vastuväite, et on kõik nõudes toodud summad arveldanud hageja esindaja A Riga.
14.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. I Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev põhinõue
15.Pooled on nimetanud nende vahel 03.08.2017 sõlmitud PV-süsteemi lepingut nr 170724-1 müügilepinguks. Töövõtulepingu eristamise osas müügilepingust on Riigikohus leidnud, et üldjuhul kohaldub müügilepingu regulatsioon ka valmistatava asja tellimisel ja võõrandamisel. VÕS § 208 lg 2 kohaselt ei kohaldata müügilepingu regulatsiooni lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et isegi kui leping on müügileping VÕS § 208 tähenduses, siis poolte tahe võis olla sõlmida müügilepingu kõrvale eraldi töövõtuleping müügilepingu eseme lõpuni väljaehitamiseks ja kokku leppida, et tööd on lõpetatud, kui need on valminud VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 ning § 638 mõttes. Sellisel juhul saab lugeda töö valminuks töövõtulepingu regulatsiooni kohaselt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-16, p-d 11–12).
16.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegu segatüüpi lepinguga, milles sisalduvad nii müügileping kui töövõtuleping. Lepingust ilmneb, et suurema osa lepingu alusel tasumisele kuulvatest summadest moodustas materjalide maksumus, mitte töö maksumus. Samas hageja kohustused on olnud suunatud pigem paigaldustööde teostamisele, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et paigaldust puudutavas osas oli pigem tegu töövõtulepinguga. Kohus on seda seisukohta pooltele väljendanud ka enda selgituskirjas (tl 34-36).
17.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 16).
18.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne, kui tellijal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-41-17, p 12.4; 32-1-93-15, p 10; 3-2-1-44-15, p 13). Lähtuvalt ülalmärgitust tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS §
637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5) (Riikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16). Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku aja jooksul (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
19.Olenemata sellest, kumba tüüpi lepinguna poolte vahelist lepingut käsitleda, on ilmne, et pooled on lepingus kokku leppinud tasunõude eelduse. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.1. ja lisast 2 tulenevalt oli tasumise eelduseks tööde kohane teostamine ja vastavate arvete esitamine kostjale. Kohus selgitas eelmenetluses hagejale, et kuivõrd kostja on vaidlustanud tööde kohase teostamise, on hageja kohustus tuua välja asjaolud ja tõendada, et ta on tööd kohaselt teostanud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks (kohtu selgitused, tl 34-36).
20.Hageja väidab, et on kõik lepingus kokkulepitud seadmed kostjale üle andnud ja paigaldanud (st kõik kokkulepitud tööd kohaselt teostanud). Kostja on enda viimases menetlusdokumendis (tl 40-42, p 2) selgitanud, et hageja poolt paigaldati ainult PV-süsteemi paneelid, kuid siiani puudub kaabeldus, inverteerite paigaldus- seadistamine, elektriühenduste ehitus ning teostusdokumentatsioon koos vastavusdeklaratsiooniga võrguettevõtte nõuete kohaselt. Seega on kostja omaks võtnud, et PV-süsteemi paneelid on paigaldatud. Kostja väiteil on muud tööd teostamata ja teised seadmed paigaldamata.
21.Ülalmärgitust nähtuvalt võtab kostja omaks väite, et PV-süsteemi paneelid on tarnitud ja paigaldatud. Kohus tuvastab asjas esitatud tõendite alusel, et lepingu p 1.1 ja 6.1 kohaselt on töö ja materjali maksumus fikseeritud lepingu lisaks 1 olevas hinnapakkumises (leping, tl 6-9). Lepingu lisaks 1 olevast hinnapakkumisest tulenevalt oli PV paneelide maksumuseks vaidlustamata asjaolude kohaselt kokku 5 400 eurot, millele lisandus käbemaks ehk kokku 5 400 * 1,2 = 7 776 eurot (hinnapakkumine, tl 5).
22.Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, et ta oleks lepingut mistahes osas täitnud (on tõendamata, et kostja oleks hagejale üldse midagi tasunud). Kostja on enda lõplikes seisukohtades märkinud, et kuivõrd tööd on käesoleva ajani lõpetamata, on kostja kasutanud õiguskaitsevahendina hinna alandamist kuni nullini ja teeb ettepaneku tasaarvestuseks kahjude hüvitamiseks. Kohus märgib järgnevat. Esiteks viitab kostja, et ta on hinda alandanud (minevikus), kuid kohtuasjas ei ole esitatud hinna alandamise avaldust, mis sellist tahteavaldust tõendaks. Seega on tõendamata, et kostja oleks enne kohtuvaidlust hinda alandanud. Teiseks märgib kohus, et isegi kui lugeda kostja 06.05.2019 menetlusdokumendis sisalduv avaldus menetluslikuks hinna alandamise avalduseks, ei ole kostja vastu vaielnud, et paneelid on talle üle antud ja paigaldatud. Samuti ei ole kostja väitnud, et paneelide paigaldust ei saaks lõpetada või neid töökorda saada. Seega ei oleks õigustatud hinna alandamine nullini. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi summas 7 776 eurot ehk paneelide maksumuse ulatuses.
23.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid teiste lepingus kokkulepitud seadmete üleandmise ja tööde teostamise osas, kuivõrd pooled vaidlevad, kas need tööd on teostatud ja seadmed paigaldatud. Lepingu lisas 1 on lisaks PV-paneelidele rida muid kirjeid materjalide ja tööde kohta, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid võtta seisukohta, et need tööd oleksid teostatud või materjalid hageja poolt paigaldatud. Kohus jätab nende tööde ja materjalide maksumused sel põhjusel kostjalt välja mõistmata.
24.Kohus selgitas hagejale eelmenetluses põhjalikult vajadust tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist (kohtu selgitused, tl 34-36). Hageja esitas tööde üleandmise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise osas kohtule järgnevad väited. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 3.1 on sätestatud, et tellija kohustub tasuma seadmete ja nõuetekohaselt teostatud tööde eest vastavalt lepingu lisale 3. Lepingu lisas nr 3 on p-s 1.1.1. sätestatud, et tellija tasub makse summas 1 245 eurot + km 1 päeva jooksul peale tööde teostamist ja nõuetekohase arve esitamist ning p- s 1.1.2, et sätestatud, et tellija tasub makse summas 6 700 eurot + km peale Talonäyttely lõppu 2017 a. augustikuu jooksul kuid mitte hiljem kui 31.08.2017. Pooled on lepingu punktis 2.1.2 leppinud kokku, et süsteemi paigaldustööd tuleb teostada vastavalt ajagraafikule, mis on sätestatud lepingu lisas nr 2. Lisas nr 2 (p 1.2.1.) on sätestatud, et süsteemi paigaldamine toimub – 3 päeva jooksul (25.-27.07.) peale lepingu allakirjutamist ning süsteemi saabumist objektile (24.07). Hageja hinnangul ei saa vaidlust olla asjaolus, et kostja on temale teostatud tööd vastu võtnud ja neid kasutama hakanud. Seda tõendavad hageja hinnangul muu hulgas järgnevad asjaolud. Tööde vastuvõtmine on tavaline, sest seadmete paigaldamisel Soomes kasutati hageja poolt sinna just selleks tööks lähetatud töötajaid (hagiavalduse lisaks 4 olevas e-kirjas räägivad pooled päevarahadest, mida makstakse üksnes lähetuse korral), kes peale paigaldustööde teostamist Soomest lahkusid. Teiseks on kostja enda kohtule esitatud 07.01.2019 menetlusdokumendis märkinud: „Juba teostatud tööd ei vasta kehtestatud nõuetele ning need on tulnud ümber teha, millega kostjale on tekkinud lisakulu;“ (vt kostja 07.01.2019 vastus hagiavaldusele). Seega tunnistab kostja hageja hinnangul, et ta on kehtestanud töödele oma valduse, mis omakorda tähendab, et ta on tööd vastu võtnud. Kolmandaks selgitab hageja, et tööde teostamise esialgne lõpptähtaeg oli 27.07.2017, hageja esitas kostjale tööde ja seadmete eest arved 26.07.2017 ja 29.08.2017. Kostja ei esitanud peale arvete esitamist väidetavalt hagejale ühtegi nõuet seoses tööde tegemata jätmise, tööde üle andmata jätmise või puudustega tööde tegemise kohta. Hageja on peale tööde teostamist esitanud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks, s.o näiteks kuupäevadel 30.08.2017, 07.09.2017, 11.09.2017, 19.11.2017 ja 26.09.2018. Kostja ei ole väidetavalt ka nende meeldetuletuste järgselt omanud ühtegi pretensiooni selle kohta, et ta ei oleks töid kätte saanud, vastu võtnud või tööd oleksid olnud puudustega.
25.Kohus selgitab, et lepingus kokkulepitud tähtajad ei saa tõendada tööde reaalset teostamist – see saab tõendada vaid poolte kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt ongi kohus selgitanud hagejale tööde teostamise ja üleandmise tõendamise vajadust. Ainuüksi arvete esitamine ei tõenda, et nõue oli muutunud sissenõutavaks (isegi kui nende esitamise eelduseks oli lepingu kohaselt tööde eelnev teostamine). Samuti ei tõendaks seda asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt esitanud hagejale tööde üle andmata jätmise ega mittekohase teostamise osas ühtegi pretensiooni või hageja nõudekirjadele vastanud. See väide on aga menetluses ka ümber lükatud. Kostja on esitanud kohtule tõendina kostja 14.09.2017 e-kirja, milles küsib, millal oleks võimalik tööd lõpetada (tl 40 pöördel). Seega on kostja hagejale väljendanud, et tööd on lõpetamata ja nõudnud nende lõpetamist.
26.Hageja on täiendavalt selgitanud, et lepingu esemeks olevate tööde puhul on tavaline, et tööd antakse üle seadme faktilise paigaldamisega ning need võetakse vastu läbi faktilise valduse saamise paigaldatud seadmetele. Kohus nõustub, et tööde üleandmise kohta ei ole vajalik tingimata üleandmise-vastuvõtmise akti või muu sarnase dokumendi vormistamine ning tööd saab lugeda üle antuks ka konkludentselt. Käesoleval juhul ei ole aga tõendatud ka tööde konkludentset üleandmist. Ainuüksi hageja ülalviidatud selgitustega ei saa kohus lugeda seda asjaolu tõendatuks.
27.Hageja leiab, et kuivõrd kostjal puudub pretensioonide esitamise õigus ja käesoleva kohtumenetluse käigus esitatud pretensioonid on õigustühised ning ei saa endaga hagejale kaasa tuua ühtegi siduvat õiguslikku tagajärge, sh anda kostjale aluse õiguskaitsevahendite kasutamiseks, tuleb lugeda, et hageja on teostanud enda lepingulised kohustused kostja ees kohaselt ja tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus sellega ei nõustu. Kohus on pooltele selgitanud, et esmalt tuleb hagejal tõendada, et ta on tööd kohaselt teostanud ja kostjale üle andnud ja alles seejärel saab kohus asuda hindama, kas kostja on kasutanud õiguspäraselt õiguskaitsevahendeid, mis välistavad tasunõude (osaliselt või täielikult). Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta on kõik kokkulepitud tööd teostanud ja üle andnud, ei asu kohus hindama kostja kasutatud õiguskaitsevahendeid, mis tasunõude osaliselt või täielikult välistaksid. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja põhinõude PV-paneelide maksumust ületavas osas rahuldamata. II Kahju hüvitamise nõue
28.Hageja on lisaks lepingu täitmise nõudele esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 ja VÕS § 128 lg 3, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
29.Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste täidetust.
30.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja täitis vähemalt osaliselt poolte vahel sõlmitud lepingu, tarnides ja paigaldades PV-paneelid. Selles osas muutus tasunõue kohtu hinnangul sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks lepingut mistahes osas täitnud (on tõendamata, et kostja oleks hagejale üldse midagi tasunud) või et ta oleks kasutanud õiguskaitsevahendeid, mis tasunõude välistaksid. Seega rikkus kostja poolte vahelist lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest. Alljärgnevalt vaatleb kohus kahjuga seonduvat.
31.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus kohtueelsete õigusabikulude kandmise fakti osas. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mille tõendamiseks on hageja esitanud vandeadvokaat Tanel Mällase 26.09.2018 pretensiooni (tl 14-16) ja Advokaadibüroo Luberg ja Päts 26.09.2018 arve nr 278t summas 144 eurot (tl 17). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulusid. Kohus peab eelnimetatud hageja kulusid VÕS § 128 lg 3 kohaselt põhjendatuks ja leiab, et ja ülalviidatud kahjunõude esitamise eeldused on täidetud, mistõttu tuleb kantud kulu kostjalt hageja kasuks välja mõista. III Viivisenõue
32.Lisaks põhinõudele taotleb hageja põhinõudelt viivise väljamõistmist. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest.
33.Pooled on lepingu p-s 5.3 kokku leppinud viivise märas 0,05% ja VÕS § 113 teisest lausest tulenevalt lähtub kohus poolte vahel kokkulepitud viivisemäärast. Lepingust tulenev esimene makse summas 1 494 eurot muutus hagi kohaselt sissenõutavaks 28.07.2017. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise 0,05% päevas alates 28.07.2017 kuni otsuse tegemiseni (693 päeva eest) summas 0,05%* 1 494 eurot * 693 päeva = 517,67 eurot.
34.Lepingust tuleneva teise makse suuruseks on põhinõude rahuldamise ulatust arvestades ja sellest esimese makse summa lahutades 7 776 – 1 494 = 6 282 eurot. Teine osamakse muutus hagi kohaselt sissenõutavaks 01.09.2017. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise 0,05% päevas alates 01.09.2017 kuni otsuse tegemiseni (658 päeva eest) summas 0,05%* 6 282 eurot * 658 päeva = 2 066,78 eurot. 2 694,38 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 517,67 + 2 066,78 = 2 584,45 eurot.
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-169-08, p 29). Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras kogu kahju hüvitise summalt. Hagi tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
36.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni summalt 7 776 eurot määras 0,05% päevas.
IV Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
38.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihinnaks oli hagi kohaselt 13 319,31 eurot. Kohus rahuldas sellest 11 779,57 eurot (põhinõue + sissenõutvaks muutunud viivis + edasiulatuva viivise aastane summa). Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (11 779,57: 13 319,31) 88 % ulatuses kostja ja 12 % ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
41.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 50-53), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 650 eurot, äriregistri päringute kulust summas kokku 4 eurot ja õigusabikulust summas 1 785 eurot. Kostja menetluskulude suuruseks on kostja 06.05.2018 menetlusdokumendi kohaselt 800 eurot.
42.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul on vajalikuks kuluks ka äriregistri väljavõtete kulu summas 4 eurot.
43.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 1 785 eurot, õigusabi on osutatud tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
44.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (650 + 4 + 1 785) * 88% = 2 439 eurot.
45.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt ta on kandnud menetluskulusid kokku 800 eurot (8 * 100 eurot/h) ja mille palub jätta hageja kanda. Kohus saab sellest aru nii, et kostja on väidetavalt kandnud õigusabikulusid. Kuludokumente ei ole kostja kohtule esitanud ega enda menetluskulusid ühegi konkreetse menetlustoiminguga sidunud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-112-11, p 17 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Kohus on seisukohal, et esindajakulude ettenähtavuse põhimõte tähendab muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja. Praegusel juhul allkirjastas ja esitas menetlusdokumendid puudutatud isik ise (seadusliku esindaja P L kaudu) ja menetlusdokumentidest ei ilmne, et mingeid menetlustoimingud oleks puudutatud isiku nimel teinud lepinguline esindaja. Nii ei olnud puudutatud isiku võimalikud kulud õigusabile vastaspoolele (avaldajale) ettenähtavad, mistõttu ei saa pidada neid hüvitatavateks kuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes ning neid hagejalt välja ei mõista.
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 439 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.