Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluskuluks 1550,98 eurot.

pärast lepingu lõppemist tagastama, kuid kostja seda ei teinud. Hageja leiab, et testri ja kaldemõõdiku väärtus kasutatuna ei ole oluline, sest hageja ei pea neid seadmeid hakkama soetama järelturult, vaid igati õigustatud on nende hankimine uutena. Samuti leiab hageja, et käibemaksu tagasiarvestamise küsimus ei puutu antud juhul asjasse. Hageja lisas hagile koopia XX.XX.XXXX teenuse osutamise lepingust, väljavõtte poolte kirjavahetusest XX.XX.XXXX kuni 06.06.2018, koopia politsei 14.06.2018 teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta, 09.07.2018 politsei vastusest, Avis (OÜ Ideal) 13.06.2018 arvest ja kirjavahetusest hagejaga, BRS Networks Baltic AS 14.03.2018 arvest, Englo OÜ 23.10.2017 arvest, kaldemõõdiku tehnilistest andmetest ja 13.08.2018 kirjavahetusest (tl 7-26). Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt ei hüljanud kostja autot, vaid see asus kostja juriidilisel aadressil. Kostja ei tagastanud sõidukit, kuna üritas sellel ajal välja selgitada, millisel alusel hageja väidab, et kostja on lepingut rikkunud, lootes, et pooled lahendavad vaidluse heas usus läbirääkimiste teel. Kostja märgib, et oleks sõiduki tagastanud ka vabatahtlikult, kui hageja oleks esmalt vaevunud kostjaga väidetavaid probleeme arutama. Samas kostja ei teinud omaltpoolt ühtegi takistust sõiduki tagastamiseks, mistõttu on kostjale arusaamatu varuvõtme valmistamise vajalikkus. Kostjale mingisugust mõistlikku aega sõiduki tagastamiseks andmata lasi hageja enda initsiatiivil rendiauto teisaldada, olles 06.06.2018 elektronkirjas hoopis märkinud, et pöördub tagastamata jätmisel avaldusega politseisse. Kostja leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejal endal on osa temale väidetava kahju tekkimisel. Kostja märgib veel, et ei olnud lepingu sõlmimisel ja auto üleandmisel teadlik, et tegemist on rendiautoga, kuid lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Tester ja kaldemõõdik ei ole kostja valduses ning nende kui töövahendite üleandmine kostja töötajale Andres Laanesele ei ole tõendatud. Kostjale teadaolevalt asusid vaidlusalused seadmed hageja objektidel. Kostja töötaja Andres Laanes kasutas neid seadmeid üksnes juhtudel, kui pidi tegema hageja töötajate tööd töömeeste puuduse tõttu (kostja tööks oli hageja konsulteerimine ja objektidel tööde juhtimine), kuid sellega ei kaasnenud kostjale kohustust tagada nende seadmete säilimine või vastutus nende võimaliku kadumise eest. Alusetu ning meelevaldne on hageja väide, et kostja on XXX nende esemete tema valduses olemist ja hagejale mittetagastamist. Kuivõrd seadmed asusid hageja vastutusel oleval objektil, oleks hageja ise pidanud võtma tarvitusele meetmed seadmete säilimise tagamiseks. Hinnapäring ja väljatrükk seadme müüja kodulehelt ei tõenda ka kaldemõõdiku hagejale kuulumist. Kostja hinnangul on hageja viide kriminaalasja algatamisele täiesti asjakohatu. Kostja töötajale ei ole viidatud kriminaalasjas esitatud ei kahtlustust ega süüdistust, mistõttu ei saa eeltoodu põhjal järeldada töövahendite omastamist. Kuna kostjal puudub seos seadmete võimaliku kadumisega, puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Isegi kui kohus peaks tuvastama põhjusliku seose, millega kostja ei nõustu, on hageja nõue testri ja kaldemõõdiku osas liialt suur – hageja on nõuet esitades tuginenud uute ja kasutamata seadmete väärtusele ning esitanud käibemaksukohustuslasena nõude koos käibemaksuga. Samuti leiab kostja, et alusetu on ka hageja viivisenõue. Hageja arvestab viivist alates 07.06.2018, jättes tähelepanuta, et sellel ajal ei olnud kostjal hageja ees rahalisi kohustusi. Äärmisel juhul oli hagejal kostja vastu täitmise nõue. Kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude võib üldjuhul esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Antud juhul kostjale täiendavat tähtaega ei antud. Kostja sai hageja rahalisest nõudest esmakordselt teada tagaseljaotsuse kättesaamisel 25.10.2018, seega saaks viivist arvestama hakata alates 26.10.2018. Kostja lisas vastusele koopia arvetest nr 3/18, 4/18 ja 5/18, 22.06.2018 võlgnevuse teatest, 30.06.2018 meeldetuletusest, 25.07.2018 pankrotihoiatusest, AS Eesti Post (Omniva) kviitungist ja teavitusest saadetise kättesaamise kohta (tl 109-117). 30.05.2019 kohtuistung Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude seoses kostjale töö tegemiseks üleantud asjade tagastamata jätmisega. XX.XX.XXXX nõuti 3(9)

kostjalt esemete tagastamist, kusjuures auto tuli tagastada Avisele. Asjad tulnuks tagastada hiljemalt järgmisel või ülejärgmisel päeval. 06.06.2018 saadeti kostja elektronposti aadressile uus kiri asjade tagastamise kohta. Auto üleandmisega seoses ei tagastatud hiljem võtit ja tehnilist passi. Siiani on tagastamata tester ja kaldemõõdik, mille üleandmine on hageja poolt tõendatud. Kostja töötaja Andres Laanes kasutas neid seadmeid teenuse osutamisel. Hagejal tuleb seadmete tagastamata jätmise tõttu nende asemele osta uued. Käibemaks on raamatupidamislik küsimus ja selle maha arvestamine on põhjendamatu. Hageja palub hagi rahuldada 7920,32 euro ulatuses ja mõista kostjalt välja ka viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt saadeti kostjale e-kiri asjade tagastamise nõudega 06.06.2018 ja selles märgitud tähtaeg kaks ja pool tundi ei ole mõistlik tähtaeg rendiauto tagastamiseks, kusjuures kostja sai siis esimest korda teada, et tegemist on rendiautoga. Tavaliselt on hinnatud mõistlikuks tähtajaks 10-14 päeva. Kirjas ei ole välja toodud, millised tööriistad peaks kostja tagastama. Kostja sai töövahendina arvuti, mis on tänaseks tagastatud. Et hagejale kuulub kaldemõõdik, on tõendamata, nagu on tõendamata ka testri ja kaldemõõdiku kostjale üleandmine ning nende seadmete kostja valduses olemine. Kostja jääb oma vastuväidete juurde ka sõiduauto osas ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused

4(9)

Kuigi lepingu p 6 kohaselt tulid kõik lepingupooli oluliselt puudutavad teated edastada ja lepingu rikkumisest teatada kirjalikus vormis lepingus toodud e-posti aadressil, seega [email protected] aadressil (lepingu p 8), on kostja kohtu hinnangul teenuse osutajale XX.XX.XXXX ja 05.06.2018 saadetud teadetest teadlik, kui on 06.06.2018 hommikul kell 5.05 hagejale teatanud, et soovib jätkata teenuse osutamist ja vaidluste lahendamist vastavalt lepingu ple 7.5 heas usus läbirääkimiste teel (tl 16). Kostja on vastuses hagile eeltoodut kinnitanud (p 3.1.3), märkides, et ei tagastanud sõidukit, kuna üritas tekkinud olukorda lahendada ning oleks ise sõiduki vabatahtlikult tagastanud, kui hageja oleks esmalt vaevunud väidetavaid probleeme arutama (p 3.1.3.2). 06.06.2018 kell 12.33 hageja e-kirjas (tl 15) rendiauto Avisele tagastamise tähtaega (kaks ja pool tundi) on kostja 11.03.2019 menetlusdokumendis pidanud ebamõistlikult lühikeseks (p 2.3.1) ning heitnud hagejale ette, et tähtaja möödumisel on hageja palunud rendifirmal endal auto varuvõtmega ära võtta (tl 22), mistõttu on 24 tundi hiljem sõiduauto rendifirmale 07.06.2018 tagastatud (tl 21). 30.05.2019 kohtuistungil XXX üle kuulatud Andres Laanese ütluste kohaselt parkis ta vaidlusaluse auto XX.XX.XXXX kodumaja parklasse. XXX ei mäleta täpselt, kas märkas auto kadumist järgmisel või ülejärgmisel päeval, ning kahtluse tekkimisel, et auto on varastatud, sai ta teada, et Tarmo Aru (hageja seaduslik esindaja) oli käskinud auto ära viia. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist. Vaatamata asjaolule, et hageja andis 06.06.2018 kostjale sõiduauto tagastamiseks ebamõistliku tähtaja ja rendifirma viis 07.06.2018 kostja asukohast rendiauto ära, pidi kostja mõistliku isikuna aru saama, et süütevõtme ja registreerimistunnistuse enda kätte jätmisel ei ole rendifirmal enne dublikaati tegemata ja täiendavat varuvõtit (lisaks rendifirma käes olevale) valmistamata võimalik kostja valduses ja kasutuses olnud autot uuesti välja rentida. Antud juhul nõutakse kostjalt kulusid, mille tekkimist oli kostjal võimalik pärast auto äravõtmist ära hoida võtme ja registreerimistunnistuse rendifirmale üleandmisega kas samal päeval auto äravõtmisega või sellele järgneval päeval, sest Avis (OÜ Ideal) on hagejale arve nr XXX väljastanud alles 13.06.2018, seega ei tekkinud kulud vahetult rendiauto äravõtmisel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ka kohtupraktikas on mõistlike kuludena käsitatavad kulud, mida lepingupool teeb selleks, et saada teiselt lepingupoolelt asjad tagasi eeldusel, et tegutseb seejuures seadusega lubatud piirides. Kohus on seisukohal, et kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), mis seisneb selles, et rendifirmale süütevõtme ja registreerimistunnistuse tagastamisel ei tulnuks hagejal kanda dublikaadi väljastamise ning varuvõtme valmistamise ja kodeerimise kulutusi. Kohtu arvates on hageja kahju hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Selline kahju oli kohtu hinnangul rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 446 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kaldemõõdiku temale kuulumist ega asjaolu, et tester ja kaldemõõdik anti töövahenditena kostjale üle, kuna viidatud seadmed olid kostjale teenuse osutamiseks vajalikud. Kostja väitel tema valduses nimetatud seadmeid ei ole. AÕS § 90 lg 1 sätestab, et vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Eelduse ümberlükkamiseks peab seda teha sooviv isik vaidluse korral tõendama, et valdaja ei ole tegelikult asja omanikuks. Mõlema kohtus üle kuulatud XXX Veiko Peikeri ja Andres Laanese ütluste kohaselt olid hagejal vaidlusalused seadmed olemas, need on teede ehituses vajalikud ning neid seadmeid kasutati samaaegselt erinevate hageja ehitusobjektidel töötavate tööliste poolt seadmeid üksteise kasutusse andes. Seega loeb kohus hagejale kuuluvaks ka teede ehituses kasutatava erinevate pindade kaldenurkade mõõtmiseks ettenähtud täispikkuses digitaalse kaldemõõdiku KM-3. XXX Veiko Peikeri ütlustest (tl 157-158) nähtub, et ta töötas hageja juures eestöölisena ajal, mil objektijuhina oli tööl Andres Laanes. Objektijuhi ülesandeks on objektil tööde koordineerimine ja töölistele ülesannete andmine. XXX d töötasid erinevatel objektidel ja seetõttu vahetut alluvussuhet ei olnud. Omavahel kohtuti töökoosolekutel kui ka objektidel, sest mitme objekti peale oli kasutada üks tester ja kaldemõõdik. Tester oligi peamiselt Andres Laanese juhitavatel objektidel ning sealt käidi seda võtmas ja pärast viidi tagasi. Testrit võisid võtmas käia konkreetsed isikud, peale XXX veel Ignar Tammsalu ja Martin Ressar. Viimati andis XXX testri Andres Laanesele üle 24.05.2018 Møller Auto objektil. Andres Laanes teostas mõõtmisi nii testri kui kaldemõõdikuga. Kaldemõõdiku andis Andres Laanesele üle Kevin Kajak, kes oli samuti hageja objektijuht. XXX le teadaolevalt seadmeid hagejale hiljem ei tagastatud ja räägiti, et Andres Laanes on need seadmed kaasa võtnud. XXX kinnitas tööandjale, et tema andis testri viimati Andres Laanesele, sama kinnitas Martin Ressar kaldemõõdiku osas. XXX Andres Laanese ütlustest (tl 159-160) nähtub, et kostja pakkus hagejale läbi XXX kui töötegija suulist nõustamist ja juhtimisteenust Møller Auto, Smarteni ja Omniva logistikakeskuste objektidel. Kolmel objektil, kus XXX teenust osutas, oli projektijuhiks Andres Aru, kelle ülesanne oli varustada objekte materjalide, töövahendite, töö tegemiseks vajalike inimeste ja tehnikaga. XXX ülesanne oli objektidel betoonpõrandate sisetäitetöödel ja välisplatsi aluste ehitusel inimesi juhtida ja nõustada. See töö ei eeldanud füüsilist tööd, toimus suuline juhtimine ja nõustamine. XXX ei pidanud teenuse osutamise raames mõõtmisi tegema. Mõõtmisi teostasid Martin Ressar ja Ülevi, kelle perenime XXX ei tea öelda. Kui neid inimesi ei olnud ja Andres Aru palus XXX l mõõtmisi teha, siis ta seda ka tegi. XXX le anti üle üksnes arvuti ja sõiduauto, midagi muud, sh vaidlusaluseid mõõteriistu, kellegi korraldusel XXX le üle ei antud. Tööriistade hoidmine või ladustamine ei olnud XXX , vaid Andres Aru korraldada. Asjad olid töötajate käes ja hoida, kes nendega tööd tegid. Vaidlusalused tööriistad ei ole XXX käes, vaid jäid objektile, kus nad olid. Kuigi XXX Andres Laanes on kostjaga otseselt seotud, olles kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme Asta Küti XXX (Liis Küti XXX), ning eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks selle poole kasuks, kelle poolel ta XXX annab, ei ole kohtu hinnangul XXX te poolt antud ütlused suures osas vastuolulised. XXX Veiko Peiker kinnitas ühtemoodi Andres Laanesega, et viimase ülesandeks oli hageja objektidel tööde koordineerimine ja töötajatele ülesannete andmine. Kostja poolt osutatud teenuse sisu saab tuletada ka hageja 06.06.2018 elektronkirjast (tl 15): tööliste juhtimine, dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine ja tähtaegne esitamine, objektide vahetähtaegadest kinnipidamine, tellitud masinate tööle panek ja rendiettevõtetesse tagastamine, suhtlemine koostööpartnerite ja peatöövõtjatega, kokkulepitud tähtaegadel kohtumistel osalemine jms. Veiko Peiker ega Andres Laanes kumbki ei nimetanud objektijuhi ülesandena mõõtmisi testri ja kaldemõõdikuga. Ainuüksi asjaoluga, et Andres Laanes kasutas hageja objektidel vaidlusaluseid tööriistu mõõtmiseks, ei ole kohtu arvates tõendatud, et nimetatud tööriistade kasutamine kuulus kostja poolt osutatava teenuse spetsiifikasse. Andres Laanes selgitas kohtuistungil, et kasutas vaidlusaluseid seadmeid mõõtmiseks üksnes Andres Aru palvel ja juhtudel, kui pidi tegema hageja töötajate tööd töömeeste puuduse tõttu. XXX te ütlused kattuvad ka selles, et mitme objekti peale oli kasutada üks tester ja kaldemõõdik, mida omavahel vastavalt vajadusele jagati. Isegi kui nimetatud mõõteriistad olid valdava aja Andres Laanese juhitavatel objektidel ning neid käisid sealt võtmas 6(9)

konkreetsed isikud ja seadmed viidi pärast samale objektile tagasi, nagu kinnitab Veiko Peiker, ei ole XXX ütlustega tõendatud testri ja kaldemõõdiku töövahenditena kostjale (Andres Laanesele) üleandmine selliselt, et seadmed jäid kostja vastutavale hoiule ning kostjal oli kohustus tagada nende säilimine ja seadmed lepingu lõppedes tagastada. Ka kriminaalmenetluse alustamise teatise (tl 17) ja 09.07.2018 politsei vastuse (tl 18-19) põhjal ei saa lugeda tõendatuks testri ja kaldemõõdiku kostjale üleandmist. Kuuldused, et väidetavalt on Andres Laanes seadmed endaga kaasa võtnud, ei kinnita hageja seadmete kostja valduses olemist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja hagi kostjalt kahju 7474,32 euro (6780 + 694,32) väljamõistmiseks.

tagastati arvuti, mistõttu hageja vähendas nõuet arvuti maksumuse võrra 1332 eurot). TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 19,22% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 80,78% ulatuses.

hageja 25.03.2019 menetlusdokumendile ning 30.05.2019 kohtuistungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Kohus määrab punktis 10.1 märgitud põhjendustel kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1920 eurot (16 tundi × 120 eurot), pidades seda kostja esindamisel põhjendatud ja vajalikus kuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hagejalt kuulub sellest kostja kasuks väljamõistmisele 80,78%, so 1550,98 eurot.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.