Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1(3)

2-19-8106 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

S M (edaspidi ka võlausaldaja, avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse Osaühingu MICRO-FIX (edaspidi ka võlgnik, puudutatud isik) pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 30. mai 2019 määrusega avalduse Osaühingu MICRO-FIX pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning määras eelistungi ajaks ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 18. juuni 2019 kell 15.00. Avaldaja esitas 18. juunil 2019 kohtule avalduse, milles võttis avalduse tagasi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta läbivaatamata. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui PankrS ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 12-2 alusel on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles võttis avalduse tagasi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles võttis avalduse tagasi. Avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil. Kohus leiab, et kuna taotlus avalduse tagasivõtmiseks on esitatud kuni eelmenetluse lõpuni, on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta ilma puudutatud isiku nõusolekuta. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine ei riku menetlusosaliste huve ning avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab avalduse läbivaatamata, kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi. 2(3)

2-19-8106 Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eelistungi aja tühistamine Tsiviilasjas oli määratud eelistung 18. juunile 2019 algusega kell 15.00. Vastavalt TsMS § 352 lg 1 mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab menetluse läbivaatamata jätmist eelistungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks. Seoses menetluse läbivaatamata jätmisega kirjalikus menetluses tühistab kohus 18. juunil 2019 määratud eelistungi aja. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus algatas pankrotimenetluse võlausaldaja avalduse alusel ning võlausaldaja võttis avalduse tagasi põhjusel, et võlgnik on sõlminud võlausaldajaga kokkuleppe pankrotiavalduse aluseks oleva võlgnevuse kustutamiseks. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võlgnikult menetluskulude väljamõistmist ei nõudnud ja palus tagasivõtmise avalduses jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.