Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

määras usaldusisikuks S V. 02.04.2019 laekus kohtule võlgniku aruanne, mille kohaselt saab võlgnik miinimumtasu, vara puudub, kulud on 450 eurot kuus. Väljamakseid on tehtud K K ja K R. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti võlgnikule väljamakseid 2015.a 3 620,28 eurot, 2017.a 1 632,75 eurot, 2018.a 5 784 eurot ja 2019.a kahe kuu eest 998,45 eurot. 2013.a, 2014.a ja 2016.a kohta andmed puuduvad. 2) võlgnikul on kontod: - AS-is SEB Pank, mida viimati kasutati 2016.a ja jääk on miinuses; - Kaks kontot Swedbank AS-is, millel toimingud puudusid (ühe jääk on 0 eurot, teise jääk 2,21 eurot); - AS-is LHV Pank, toiminguteks on hooldustasude liikumised; - Luminor Bank AS-is, toiminguid pole ja jääk on 0 eurot. Võlausaldajad K K, K R ja Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole kohustustest vabastamisega nõus. Sotsiaalkindlustusamet kirjalikku seisukohta kohustustest vabastamise osas ei esitanud. 06.06.2019 toimunud ärakuulamisel soovis võlgnik enda kohustustest vabastamist. Võlgnik on võlgnevusi tagasi maksnud paar-kolm tuhat eurot. Palju on saadetud CV-sid ja vestlustel käidud, kuid töökoha leidmist takistab see, et võlgnik on sooritanud kuriteo. Usaldusisik ei ole nõus kõikidest kohustustest vabastamisega, ei tohiks vabastada lastele elatise maksmisest, kuid võiks leida kokkuleppe elatise maksmise osas. Võlausaldaja K R hinnangul ei ole võlgnikul olnud erilist tahet tööd otsida, K R ja K K ei ole nõus, et elatise kohustustest vabastataks. Sotsiaalkindlustusametile pole midagi makstud ja Sotsiaalkindlustusamet pole nõus kohustustest vabastamisega, ei kõla usutavalt, et võlgnik pole leidnud tööd (üksikud kandideerimised jäävad väheseks). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 14.08.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on töötanud 2014.a detsembrist 2015.a detsembrini xxxx administraatorina, aprill-juuni 2016 ning alates 2017.a oktoobrist tegutsenud xxxx juhatuse liikmena. Võlgniku töötasu on olnud kogu menetluse aja

alamtasu. Võlgniku hinnangul on töö leidmisel takistuseks see, et võlgnik on sooritanud kuriteo. Kuigi see võib raskendada paremini tasustatud töökoha leidmist, ei nähtu võlgniku aruandest, et ta oleks üritanud terve menetluse vältel leida paremat töökohta. Võlgniku poolt esitatud kandideerimisavaldused pärinevad vaid 2017.a suvest, kuid varasemate või hilisemate kandideerimiste kohta info puudub. Sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud paremini tasustatava töökoha otsimata jätmisel raskelt hooletult. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et oma tegevusetusega ta vähendab võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade mittetasumise, mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb S V vabastada N K usaldusisiku kohustustest. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad N K kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.