lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-59493/68

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-59493/68
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-59493

Tsiviilasi

XX (X) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik XX (endine perekonnanimi X isikukood

XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik CC Võlausaldajad: ÜÜ AA Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, lepinguline esindaja Merle Magnus Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 14.06.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja, XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.Harju Maakohtu 14.02.2012 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Toomas Saarma. 14.08.2013 määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks CC.
2.06.06.2019 ärakuulamisel soovis võlgnik enda Võlausaldajad kohustustest vabastamisega ei nõustunud.

kohustustest

vabastamist.

3.14.06.2019 tegi Harju Maakohus määruse, millega keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastas CC usaldusisiku kohustustest, avaldas teate menetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes ning jättis menetluskulud TsMS § 172 lõike 7 teise lause alusel võlgniku kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 14.08.2013, s.o rohkem kui 5a tagasi. Kohus tuvastas, et esineb pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõike 2 punktist 2 tulenevalt alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustusi, kahjustades seejuures võlausaldajate huve. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.01.07.2019 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada tema avaldus kohustustest vabastamiseks või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Kaebuses leiab võlgnik, et ei ole PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud. Kui kohus leidis, et ei olnud alust teda kohustustest vabastada, tulnuks PankrS § 175 lg 51 järgi menetlust pikendada.
5.Võlausaldajad Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Tugiteenuste Keskus ja ÜÜ vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.06.2019 määrus on lõppjärelduses, s.o menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmise (ning sellega kaasnevalt ka usaldusisiku vabastamise, teate avaldamise ja menetluskulude jaotuse) osas õige. Seega jätab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kolleegium leiab aga, et menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamata jätmiseks annab aluse asjaolu, et kõigi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste puhul on tegemist kohustustega, millest võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena seaduse järgi vabaneda ei saa. Maakohus on juba kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätnud vajaliku tähelepanuta PankrS § 176 lõike 2, millest tuleneb, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kuigi üldjuhul on kohtud kohaldanud viidatud sätet kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel, jättes juhul, kui kõik või märkimisväärne osa võlgniku vastu olevatest nõuetest on sellised, millest võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse tulemusel ei vabaneks, menetluse algatamata põhjusel, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-09-11277, punkt 10; Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2107 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14250, punktid 10 ja 12; Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14983, punktid 13 ja 14), on kolleegiumi hinnangul võimalik analoogia korras nimetatud sättest lähtuda ka praeguses olukorras, milles menetlus on juba läbi viidud.
9.Riigikohus on leidnud, et juhul kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik nimetatud kohustustest vabaneda (vt lahend nr 3-21-1-13, punkt 11). Käesolevas asjas tehtud Harju Maakohtu 14.08.2013 pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsiooni punkti 2 järgi on võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgnevalt: 1) ÜÜ 9160.26 eurot; 2) AA 1109.56 eurot; 3) Riigi Tugiteenuste Keskus 905.32 eurot; 4) Sotsiaalkindlustusamet 9586.75 eurot. Seega nende nõuete osas algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku ajutise halduri 26.01.2012 aruandest (t I kd lk 37–44) nähtuvalt tulenevad ÜÜ ja AA ees olevad kohustused kriminaalasja raames tehtud kohtuotsusest. Harju Maakohtu 29.03.2011 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tunnistati võlgnik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 ja § 117 lõike 1 järgi kehalises väärkohtlemises, millega põhjustati ettevaatamatuse tõttu isiku surm. Seega on nimetatud lahendist tulenevate kohustuste aluseks kahju õigusvastane tahtlik tekitamine. Sama otsusega mõisteti mh AA tsiviilhagi alusel võlgnikult välja 2009.56 eurot ning ÜÜ tsiviilhagi alusel võlgnikult välja igakuine elatis laste DD ja OO ülalpidamiseks, mõlemale 200 eurot, alates 13.06.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni. 04.04.2012 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (t I kd lk 63) nähtuvalt on Sotsiaalkindlustusameti nõude puhul tegemist regressinõudega ÜÜ-le kui kannatanule tasutud hüvitise 9586.75 euro tagastamiseks. Sotsiaalkindlustusamet esitas vastava hagile kohtule, kuid see jäeti võlgniku pankrotimenetluse tõttu läbi vaatamata. Kohtute Infosüsteemist leitava Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2012 hagi kohaselt esitas ÜÜ Sotsiaalkindlustusametile 26.10.2009 ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks kuriteoohvri ülalpeetavatele ning taotluse alusel hüvitati talle 9586.75 eurot, mille tagasinõudeõigus võlgnikult kui kahju eest vastutavalt isikult läheb OAS § 31 alusel üle Sotsiaalkindlustusametile. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue koosneb viidatud otsusega kriminaalasjas võlgnikult riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude, kokku 905.32 eurot (s.o sundraha 417.03 eurot, ekspertiisikulu 434.60 eurot, kaitsjatasu 53.69 eurot) hüvitamise nõudest. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kuriteo toimepanemisega seonduva kriminaalmenetluse menetluskulud õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-09-11277, punkt 10). Kuivõrd eeltoodust nähtuvalt tulenevad kõik võlgniku kohustused kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tehtud lahendist, ei ole PankrS § 176 lõikest 2 ja Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-1-13 lähtudes nendest kohustuste vabastamise menetluse raames võimalik vabaneda. ÜÜ kasuks tema laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise puhul on lisaks tegemist ka TsMS § 176 lõikes 2 sätestatud alternatiiviga, st lapsele elatise maksmise kohustusega, millest võlgnik samuti ei vabane.

10.Eeltoodust tulenevalt ei lõpe kohustustest vabastamise menetluse tulemusel ükski võlgniku vastu olev nõue, mistõttu jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti võlgniku kohustustest vabastamata ja lõpetas vastava menetluse.
11.Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et kohustustest vabastamata jätmiseks annab aluse PankrS § 176 lõikes 2 sätestatu, ei hinda kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt maakohtu poolt PankrS § 175 lõike 2 punkti 2 alusel kohustustest vabastamata jätmise õiguspärasust.
12.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajaid Sotsiaalkindlustusametit ja Riigi Tugiteenuste Keskust on esindanud menetluses nende töötajad ning teised võlausaldajad ei osalenud menetluses lepinguliste esindajate kaudu, puudub alus eeldada neil menetluskulude tekkimist. Seega puuduvad käesolevas asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja