3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxilt väljaxxx kasuks menetluskulud summas 900 eurot.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxil tasudaxxxle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-18-114701 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Xxx esitas 11.07.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 100 euro saamiseks. Kohus tegi 26.07.2018.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 15.08.2018.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.08.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 10.09.2018.a hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 13.09.2018.a.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx jaxxx 16.11.2017.a eluruumi tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 16.11.2018.a. Pooled leppisid kokku, et kostja üürib hageja korterit aadressil xxx, Tallinn ning üürisumma iga kuus on 370 eurot. Kostjal (üürnikul) tekkis võlgnevus, mis tuleneb tasumata üüritasust ning hageja (üürileandja) 17.04.2018.a teavitas kirjalikult kostjat, et üürniku kohustus on täita sõlmitud üürilepingut ning tasuda enda võlgnevus, kuid üürnik seda teinud ei ole. Hageja teavitas 12.06.2018.a kirjalikult kostjat üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest. Kostja võlgneb hagejale 1 110 eurot. Võlgnevuse periood: märts 2018.a 370 eurot, aprillis 2018.a 370 eurot ja mais 2018.a summas 380 eurot. Nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja palub hagi rahuldada, kohtukulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Tegemist on alusetu ja põhjendamatu hagiga. Kostja märgib, et hagejal ei ole üüritasu maksmise nõuet kostja vastu 2018. a märtsi, aprilli ja mai kuu eest, kuna üürileping lõppes 2018.a veebruaris erakorraliselt kostjapoolse ülesütlemisega või alternatiivselt poolte kokkuleppel. Pooltevaheline konflikt tekkis pärast üürilepingu lõppemist ja korteri tagastamist, kui kostja keeldus leppetrahvi tasumisest; 23.02.2018.a tagastas kostja korteri, andes korterivõtmed hageja nõudel uuele üürnikule üle; hageja soovis tegelikult leppetrahvi summas 640 eurot kostjalt saada, aga selle maksmisest keeldumisel tekitas hageja fiktiivselt kolmekuulise üüritasu nõude 1 110 eurot. Kostja hinnangul on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega ja seega lubamatu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2-18-114701
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Käesoleva asja hind on 1 100 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 16.11.2017.a Tallinnas, Kalevipoja 11-58 aadressil asuva hagejale kuuluva korteri suhtes eluruumi üürilepingu tähtajaga 12 kuud (hagi lisa nr 1). Kohus loeb selle asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale kui üürileandjale tasunud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Hageja leiab, et kostja võlgneb talle kokku 1 100 eurot, kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust temalt märtsi, aprilli ja mai 2018.a üürivõlgnevust nõuda, kuivõrd üürileping poolte vahel lõppes 2018.a veebruaris.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7.Pooled vaidlevad muuhulgas ka selle üle, millal lõppes vaidlusalune üürileping. Üürilepingust tulenev lepingu kehtivuse aeg oli kuni 16.11.2018.a (hagi lisa nr 1). Hageja väidete kohaselt ütles ta kostjale 12.06.2018.a üürilepingu üles alates 13.06.2018.a, põhjusel, et kostja ei olnud tasunud üüri märtsi, aprilli ja mai 2018.a eest (hagi lisas 2). Kostja hinnangul ütles ta hagejale üürilepingu üles VÕS § 313 lg 1 alusel alates veebruarist 2018.a või alternatiivselt lõppes vaidlusalune üürisuhe kokkuleppel. Kuivõrd poolte üürisuhe oli veebruaris 2018.a juba lõppenud, ei saanud hageja juunis 2018.a kostjale üürilepingut üüri mittetasumise tõttu üles öelda.
8.Tähtajalise üürilepingu ülesütlemise aluse olemasolu tuleb esmalt kontrollida üürilepingus sisalduvate kokkulepete järgi, seejärel tuleb kontrollida VÕS § 314-319 sätestatu kohaselt ning viimases järjekorras VÕS § 313 lg 1 alusel. Kui ülesütlemise alus tuleb lepingust hindab kohus ülesütlemise kehtivuse üle otsustades vaid seda, kas vastav kokkulepe on kehtiv ja kas selle eeldused on täidetud. Kui hindamise alus on § 313 lg 1 peab kohus ülesütlemise kehtivuse hindamisel kaaluma poolte huve ja ülesütlemisele tuginev pool peab tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. Kahtluse korral eeldatakse, et põhjus ei ole mõjuv. VÕS § 313 lg 1 sätestatud põhjus üürilepingu ülesütlemiseks peab olema eriline, kuivõrd VÕS § 313 lg 1 kuulub kohaldamisele siis, kui muid ülesütlemise aluseid ei esine.
9.Üürilepingu p-s 8.3.3 leppisid pooled kokku, et üürnikul on õigus enne tähtaega leping lõpetada, teatades sellest üürileandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva juhul, kui tekib mingi muu üürniku jaoks oluline põhjus lepingu lõpetamiseks. Kohus märgib, et üürilepingu
2-18-114701 venekeelne originaal ja selle eestikeelne tõlge on erinevad, nimelt on eestikeelsesse varianti lisatud sõna „kirjalikult“. Venekeelses lepingus ei ole üürilepingu p-s 8.3 nõuet, et avaldus üürilepingu ülesütlemiseks peab olema kirjalikus vormis. Kohus lähtub siinjuures lepingu originaalist st lepingu venekeelsest sõnastusest, mis ei nõua kirjalikku lepingu ülesütlemisteatist.
10.Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt saavad pooled lepingus ette näha, millal on võimalik üürileping erakorraliselt üles öelda. Pooled võivad lepingus määratleda, mida nad loevad mõjuvaks põhjuseks. Käesoleval juhul on pooled vaid leppinud kokku selles, et üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on vajalik 30 päevane etteteatamistähtaeg ning üürnikule oluline põhjus. Üürilepingu punkt 8.3.3 ei ole üürniku kahjuks kõrvalekalduv, sest sellega on laiendatud üürniku, mitte üürileandja õigusi ja selline õiguste laiendamine on kooskõlas VÕS § 309 lg 3, mis keelab selgesõnaliselt vaid üürileandja õiguste laiendamise tähtajalise üürilepingu lõpetamise osas. Seega on lepingu p 8.3.3 kehtiv.
11.Kostja on mõjuva põhjusena üürilepingu erakorralise ülesütlemise juures tuginenud sellele, et tema eraelus toimusid muutused, ta kohtus oma noormehega, nad armusid ja noormees tegi kostjale ootamatult ettepaneku asuda noormehe juurde elama. Seega ütles kostja üürilepingu üles temast endast tuleneval põhjusel, mitte üürileandjapoolse lepingu rikkumise ega ka VÕS § 314-319 toodud aluste tõttu. Kostja on esile toonud, et oma noormehega kokku kolimise tõttu ei olnud tal enam mingisugust huvi vaidlusaluse lepingu täitmise vastu tähtaja lõpuni ning üürilepingu jätkamine oleks uue elukoha kõrval ebamõistlikult koormav. Kostja hinnangul ei olnud hagejal vahet, kas üüritasu laekub kostjalt või uuelt üürnikult, kelle leidmisega probleeme ei olnud. Hageja asus 16.10.2018.a menetlusdokumendis seisukohale, et kostjal puudus õiguslik alus üürilepingust taganemiseks või selle ülesütlemiseks.
12.VÕS § 313 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus märgib, et elukaaslase leidmine ja tema juurde elama asumine ei ole mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 alusel, kuivõrd viidatud säte eeldab erakorralist ja lepingu sõlmimisel ettenähtamatut asjaolu ning VÕS § 313 lg 1 alusel saab ülesütlemist pidada õigustatuks vaid juhul, kui ülesütleja huvi ületab ülekaalukalt teise poole huvi lepingu kestmise vastu. Mitte igasugune üürniku sisemine motivatsioon ei ole üürilepingu lõpetamiseks mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 tähenduses. Lepingu erakorralise ülesütlemise põhjus peab olema küllalt erakordne, st ettenähtamatu ja tavapäratu ning seejuures kaaluma üles teise poole huvid lepingu jätkamiseks. Kohus leiab, et kostja soov kolida kokku oma noormehega ja mitte tasuda täiendavaid kulusid on iseenesest inimlikult mõistetav, kuid ei kaalu ülekaalukalt üle hageja majanduslikke huve ega õiguspärast ootust tähtajalise lepingu kehtivuse osas. Eelnevast tulenevalt puudus kostjal üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel erakorraliseks ülesütlemiseks õiguspärane põhjus. Suhte tekkimist ja kallimaga kokku kolimist kui sellist ei saa üldjuhul pidada erakordseks ega ettenähtamatuks, sest see on tavapärane inimtegevus. Kostja on tuginenud sellele, et hagejale ei saa olla oluline, kes tasub talle üüri kostja või keegi uus üürnik. Kohus nõustub iseenesest kostja seisukohaga, kuid osundab, et üürilepingu ülesütlemisel ei saanud kostja ette teada, kui kiiresti hageja leiab uue üürniku. Asjaolud, et kostja pakkus hagejale abi uue
2-18-114701 üürniku leidmisel ning tegelikkuses leidiski hageja ise kiiresti uue üürilise, ei oma asjas tähtsust. Ei ole välistatud, et hagejal oleks uue üürniku leidmisel võinud tekkida raskusi.
14.Kohus leiab aga, et kostjal oli õigus üürileping lepingust tulenevalt üles öelda. Pooled leppisid kokku, et 30 päevase etteteatamistähtajaga võib kostja temast tuleneval olulisel põhjusel lepingu üles öelda. Seega on pooled iseenesest näinud ette võimaluse tähtajalise üürilepingu erakorraliseks lõpetamiseks üürnikust endast tuleneval põhjusel. Hageja ei ole esile toonud, et tema hinnangul ei ole üürniku poolt esile toodud asjaolu oluline põhjus üürilepingu lõpetamiseks. Kohtule esitatud Messingeri vahendusel peetud kirjavahetusest nähtuvalt teatas kostja 01.02.2018.a hageja abikaasale, et tema noormees kutsus teda enda juurde elama ning kostjal puudub soov üürisuhte jätkumiseks. Kostja on hageja abikaasale selgelt väljendanud tahet üürileping lõpetada. Seega saab kostja tehtud erakorralist ülesütlemisavaldust tõlgendada selliselt, et see väljendab ka tahet erakorralise ülesütlemise aluste puudumisel öelda leping üles lepingust tuleneval alusel. Kuna pooled on kokku leppinud kostja õiguses lõpetada leping 30 päevase etteteatamistähtaega järgides ja kostja on esitanud 01.02.2018.a tahteavalduse üürilepingu lõpetamiseks, siis oleks üürileping lepingu kohaselt pidanud lõppema 03.03.2018.a. Kuivõrd kostja on esile toonud, et ta andis uuele üürnikule võtmed üle 23.02.2018.a, siis tuleb asuda seisukohale, et tegelikkuses lõppes üürisuhe poolte vahel 23.02.2018.a.
15.Alternatiivselt on kostja seisukohal, et leping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja ei nõustu kostja arusaamaga, et läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled lepingu lõpetamiseks kokkuleppele. Hageja hinnangul ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, et kostja tegi selge tahteavalduse, milles väljendus soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Samuti ei ole hageja hinnangul kostja tõendanud, et üüriobjekt oli üleantud üürniku poolt üürileandjale ning sellega üürileping oli lõpetatud. VÕS § 186 punkti 4 kohaselt on üheks võlasuhte lõppemise aluseks poolte kokkulepe. Pooled saavad seega iga võlaõigusliku lepingu kokkuleppel lõpetada. VÕS § 13 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
16.Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et üürileping ei lõppenud üürnikupoolse ülesütlemisega lõppes üürileping ikkagi veebruaris 2018.a poolte kokkuleppel. Kohtule esitatud Messingeri vahendusel peetud kirjavahetusest nähtuvalt teatas kostja 01.02.2018.a hageja abikaasale, et tema noormees kutsus teda enda juurde elama ning kostjal puudub soov üürisuhte jätkumiseks. Seega on kostja hageja abikaasale esitatud avalduses selgelt väljendanud tahet üürileping lõpetada. Hageja abikaasa on samal kuupäeval so 01.02.2018.a kostjale avaldanud, et „ja, pole probleemi, juhtub“. 08.02.2018.a on hageja abikaasa avaldanud kostjale, et nad „juba leidsid üürnike, millal, sa (st kostja) saad välja kolida või tahad kuu lõpuni elada?“ 15.02.2018.a kell 07.12 vestluses on hageja abikaasa avaldanud ,et kahjuks jäi neil klient ära ja kostja peab elama (korteris) kuu lõpuni (kostja 02.10.2018.a hagi vastuse lisa 1). Seega on hageja abikaasa avaldanud nõusolekut üürilepingu lõpetamiseks. Hageja abikaasa ja seega ka hageja enda nõusolekut üürisuhte lõpetamiseks ning üürniku välja kolimiseks nähtub ka ülejäänud kostja ja hageja abikaasa omavahelisest vestlusest. Kohtule on esitatud ka kostja ja hageja enda vestlus selle kohta, et kostja edastab korteri võtmed uuele üürnikule. Nii on kostja kinnitanud Xxxile, et „Ja, kõik on ok. Võtmed andsin ära.“ Hageja vastas: “Super, tänud. Ootame siis ülekannet ja kuskil 10-12 kirjutame kommunaalide osas.“ (kostja 02.10.2018.a hagi vastuse lisa 1). Seega, kuigi hageja on eitanud kokkuleppe olemasolu üürisuhte lõpetamiseks nähtub see siiski poolte kirjavahetusest ja nende käitumisest.
2-18-114701
17.Käesoleval juhul on hageja abikaasa jätnud kostjale mulje, et ta tegutses üürilepingu lõpetamise ettepanekut vastu võttes ning lepingu lõpetamise asjaolusid ja korteri üleandmist korraldades hageja esindajana. Hageja ei ole kohtumenetluses esiletoonud, et hageja abikaasa ületas kostjaga lepingu lõpetamise läbirääkimisi pidades temale antud volituste piire. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja abikaasa ületas kostjaga üürilepingu teemal suheldes ja üürilepingu lõpetamise läbirääkimisi pidades oma volituste piire, on hageja andnud lepingu lõpetamisele oma heakskiidu. TsÜS § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Käesoleval juhul selgub hageja heakskiit üürilepingu lõpetamiseks ja korteri uuele üürnikule üleandmiseks eelpool viidatud hageja ja kostja vahelisest vestlusest 23.02.2018.a. Hageja ei ole kohtumenetluses väitnud, et eelpool viidatud vestlus on seotud hoopis mingi muu korteri võtmetega, ei vasta tõele, on võltsitud. Ka ei ole kohtu ette toodud, et korteri võtmeid kostja uuele üürnikule tegelikkuses üle ei andnud ja kostja vabastas korteri pärast veebruari 2018.a. Seega saab kohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates teha vaid järelduse, et hageja on vaidlusaluse üürisuhte lõpetamisega olnud nõus ning selle igati heaks kiitnud. Samuti on korteri valdus uuele üürnikule hageja heakskiidul üle antud 23.02.2018.a. Järelikult lõppes vaidlusalune üürisuhe poolte kokkuleppel 23.02.2018.a.
18.Kuivõrd kohus on jõudnud järeldusele, et poolte vahel 16.11.2017.a sõlmitud üürileping lõppes igal juhul 23.02.2018.a, ei ole kostjal kohustust tasuda hagejale märtsi, aprilli ja mai 2018.a üüri kogusummas 1 100 eurot ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Kostja on taotlenud kohtult kuriteoteate esitamist politseiasutusele või prokuratuurile kelmusekatse toimepanemise kontrollimiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd kostjal on endal võimalus pöörduda politseiasutuse või prokuratuuri poole.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
23.Kostja esindaja esitas 20.05.2019.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1 275 eurot (käibemaksuga). Kostjale on õigusteenust osutatud 6,25 h ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
24.Hageja ei ole kostja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
2-18-114701
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
27.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: vastuse koostamine hagile (30.09.2018) – 4 tundi; 09.05.2019.a kohtumääruse ja kohtu esmahinnangu analüüs, täiendavate tõendite ja seisukohtade vajaduse ja võimaluste välja selgitamine, kliendi teavitamine 0,75 tundi, 16.05.2019 seisukoha koostamine – 1,5 tundi, so kokku 6,25 h.
28.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kogu ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi toiminutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
29.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Kohus märgib, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest kõrgema hinnaga. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-39-16. Kuigi antud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et vastaspool peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada. Kohus vähendab Riigikohtu juhiseid
2-18-114701 järgides kostja esindaja tunnitasu määra 120 euroni käibemaksuta (144 eurot koos käibemaksuga).
30.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6,25 h, mis hageja esindaja tunnitasumäära (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 750 eurole (900 eurot koos käibemaksuga).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.