lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7189/21

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 14.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-7189/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2142
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-7189

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2019, Narva

Tsiviilasja number

2-18-7189

Tsiviilasi

N J hagi V K vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2 053.51 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: N J (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (e-post [email protected]) Kostja: V K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman (epost [email protected])

Asja lahendamine

26.03.2019 istungil

RESOLUTSIOON

1.Tunnustada N J nõude põhjendamatust V K vastu.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud N J kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb 1/6

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-7189 tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad N J esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V K vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja osutab kostja ettevõttele OÜ I (registrikood XXX) raamatupidamisteenuseid, kostja tasub isiklikult teenuse osutamise eest hagejale 100 eurot kuus. Alates aastast 2009 kuni detsembrini 2011 maksis kostja hagejale osutatud teenuse eest sularahas 100 eurot kuus. Alates jaanuarist 2012 tasus kostja enda või enda abikaasa kontolt hagejale raamatupidamisteenuse osutamise eest 100 eurot kuus, selgitusega „võlg“. Märtsis 2015 teatas kostja hagejale, et teenuseid ta enam ei vaja ning võttis hagejalt kõik ettevõttega seotud dokumendid ära. Alates jaanuarist 2012 kuni veebruarini 2015 võlgneb kostja hagejale raamatupidamisteenuse osutamise eest kokku 1 400 eurot. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt võlgnevuse tasumise nõudega, kuid tulutult. Hageja palub kostjalt välja mõista tasu osutatud raamatupidamisteenuse eest summas kokku 1 400 eurot (14 kuud x 100 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis summas 541.51 eurot ning jooksev viivis seadusjärgses määras. Hageja esitas tõendina konto väljavõtte (tlk 8) ning kostja saadetud sõnumi (tlk 12-15), millest selgub, et kostja on võlgnevusest teadlik ja nõus seda tasuma. Hageja rõhutas, et leping oli sõlmitud kahe füüsilise isiku (s.o hageja ja kostja) vahel. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja maksis isiklikult hagejale tasu. Hageja on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud, kuna kostja on korduvalt võlgnevust tunnistanud - viimati 06.09.2016, kui kostja tegi hagejale viimase makse selgitusega „võlg“. Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad Kostja hagi nõudeid ei tunnista. Kostja vaidleb vastu, et pooled, s.o hageja ja kostja, on sõlminud suulise kokkuleppe, et kostja (mitte ettevõtte kaudu) tasub isiklikult hagejale 100 eurot kuus kostja ettevõttele osutatud raamatupidamisteenuse eest. Hageja kostjale raamatupidamisteenust ei osutanud. Kostja, makstes hagejale raha äriühingu eest, on sellega täitnud OÜ I kohustusi. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja leidis ka, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõuab võlgnevust aastast 2012 kuni veebruar 2015 eest, hagi oli kohtusse esitatud mais 2018. Hageja ei saa kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kohaldada, kuna tegemist oli kõlbelise kohustusega, mis ei ole kostjale siduv. Menetluse edasine käik Kohus selgitas 25.09.2019 pooltele tõendamiskoormust (tlk 58) ning märkis, et hagejal tuleb asjaolusid täpsustada ja eelkõige tõendada, et lepingupooleks oli kostja, mitte kostjaga seotud äriühing. Samuti peab hageja tõendama, et nõude aegumine oli vahepeal peatunud või katkenud. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Poolte täiendava seisukohad Hageja jäi oma seisukoha juurde. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kuna kostja maksis isiklikult kontolt hagejale raamatupidamisteenuse osutamise eest, siis oli leping sõlmitud kostjaga. Hageja selgitas, et osutas kostjale kogu raamatupidamisega seotud teenuseid, s.o töötles algdokumente, koostas bilansse, esitas majandusaasta aruandeid ja maksudeklaratsioone. Hageja esitas tõendina e2/6

2-18-7189 posti väljatrüki, millest nähtub, et hageja esitas enda e-posti aadressilt äriregistrile OÜ I majandusaasta aruande. Kostja leidis täiendavalt, et esitatud tõendid kinnitavad vastupidist, s.o et poolte vahel ei olnud lepingut sõlmitud. Hageja ja kostja vahel puudub võlasuhe. Seetõttu taotles kostja vaheotsuse tegemist tuvastamaks, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud või mitte. Aegumise osas märkis kostja, et aegumistähtaja arvestamisel on alusetud hageja viited raha laekumisele. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud laekumised on seotud poolte vahel sõlmitud lepinguga. Kostja selgitas ka, et aprillis 2016 pöördus hageja kostja abikaasa poole palvega laenata talle raha. Kostja abikaasa aitaski hagejat rahaliselt, s.o andis talle raha osade kaupa 2016 aasta jooksul. Vastuseks kostja taotlusele palus hageja teda vande all üle kuulata ning jätta rahuldamata kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotlus tema vande all ülekuulamiseks, kuna hageja ei ole taotlust põhjendanud ega selgitanud, millist asjaolu või sündmust soovib ta seletustega tõendada. Kohus jättis 05.02.2019 määrusega hageja taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus selgitas, et asja lahendamine toimub lihtmenetluses, mistõttu võib tõendina kasutada ka hageja seletusi, mis ei ole vande all antud. Kohtuistungil 26.03.2019 selgitas hageja taas, et sõlmis suulise käsunduslepingu kostjaga, kui füüsilise isikuga. Kostja pöördus hageja poole isiklikult, hagejal ei olnud mistahes suhteid äriühinguga, kõik toimus kostja korraldusel. Kostja selgitas aga, et tegutses vaid äriühingu esindajana, kuna oli OÜ I juhatuse liige, hagi on esitatud vale kostja vastu. Kohus selgitas seega hagejale taas, et hagejal tuleb tõendada, et leping oli sõlmitud just kostjaga, kui füüsilise isikuga. Hageja esitas 26.04.2019 täiendavad tõendid, s.o osaühingu kassa sissetulekute ja väljaminekute andmed (tlk 107) ning pangaülekanded (tlk 108-131). Nimetatud tõenditest selgub, et äriühing on võtnud kostjalt laenu ja seda ka tagastanud, hagejale ei ole aga äriühing ülekandeid teinud. Kostja leidis taas, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et osutatud teenuste eest peab tasuma kostja. Kostja vaidles ka vastu hageja 26.04.2019 esitatud dokumentide ehtsusele, kuna hageja on ise möönnud, et kostja võttis talt kõik raamatupidamisdokumendid ära. Hageja ei ole tõendanud, et kostja peab hagejale osutatud raamatupidamisteenuse eest maksma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks tuleb rahuldada ning tuvastada, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-te 1 ja 2 alusel kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

3/6

2-18-7189 Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tegeles kostjale kuulunud ettevõtte OÜ I raamatupidamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust ka, et raamatupidamisteenuseid osutati suulise käsunduslepingu alusel (tlk 102 pöördel, istungi protokoll). Poolte vahel on põhiliseks vaidluseks see, kelle vahel oli leping sõlmitud, s.o kas hageja osutas teenuseid kostjale, kui füüsilisele isikule, või leping sõlmiti hageja ja OÜ I vahel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 3 p 1 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 29 lg-te 1, 3, 4, 5 ja 6 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tegi hagejale pakkumuse raamatupidamisteenuse osutamiseks ning hageja sellega nõustus. Kostja selgitas, et tegutses siis OÜ I juhatuse liikmena ehk seadusliku esindajana, leping oli sõlmitud hageja ja äriühingu vahel. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole mitte millegagi tõendatud, et kostja, kui füüsiline isik, pidi teadma või eeldama, et hageja soovis sõlmida lepingu kostja, kui füüsilise isikuga. Samuti ei ole menetluse käigus tuvastamist leidnud, et kostjal oleks olnud tahe sõlmida leping enda nimel. Kohus leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda seega VÕS § 29 lg-test 4 ja 5, s.o tõlgendada lepingut selliselt, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et hageja, kui raamatupidaja, pidi mõistma, et tegelikuks raamatupidamisteenuse tellijaks on äriühing, kuna füüsilisel isikul puudub raamatupidamise kohustus. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja osutas teenust seoses OÜ I raamatupidamisega.

4/6

2-18-7189 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et esitatud e-posti kirja väljatrükk tõendab raamatupidamisteenuse osutamist kostjale kui füüsilisele isikule. Kohus on hagejale selgitanud ning kostja oma vastustes märkinud, et hageja peab tõendama nõude olemasolu kostja kui füüsilise isiku vastu. Lepingu sõlmimist kostjaga ei tõenda ka, kohtu arvates, asjaolu, et rahasummad teenuse osutamise eest kanti hageja kontole kas kostja poolt isiklikult või kostja abikaasa kontolt. Esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja ning kostja abikaasa on tõepoolest kandnud hagejale rahasummasid selgitusega „võlg“. Kohtu arvates, ei saa sellest tuletada, et kostja on sellega tasunud temale endale tellitud teenuse osutamise eest. Selgitus „võlg“ võib tähendada nii seda, et kostja on hagejale raha võlgu andnud, nagu seda väitis kostja, kui ka seda, et kostja on hagejale võlga tagastanud. Kuid igal juhul ei tähenda see, et kostja, kui füüsiline isik, oli OÜ I raamatupidamisteenuse tellija ning lepingupool. Kui kostja on maksnud hagejale osutatud teenuse eest, ei välista see ka kostja väidet, et ta on täitnud kolmanda isiku kohustuse. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Arvestades lepingu olemust ja eesmärki, leiab kohus, et on eluliselt usutav kostja väide, et kostja füüsilise isikuna maksis hagejale äriühingule osutatud raamatupidamisteenuse eest ehk täitis kolmanda isiku kohustuse. Kohtule tõendina esitatud OÜ I pangakonto väljavõttest nähtub, et ka äriühingu kontolt kanti raha hageja kontole ning hageja kontolt osaühingu kontole selgitustega „laen“, „laenumaks“, „tagastamine zaim“ (tlk 109, 115 pöördel, 122, 122 pöördel, 126 pöördel, 127, 128, 128 pöördel). Kohus leiab, et sellega ei saa lugeda tõendatuks, et hageja ei ole äriühingult raha teenuse eest saanud, mistõttu puudus ka hageja ja OÜ I vahel leping. Kohtu arvates, tõendab see just vastupidist, et hageja ja äriühingu vahel olid lepingulised suhted ning lükkab ümber hageja väidet, et hageja ja OÜ I vahel lepingulisi suhteid ei olnud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping ning et kostjal on kohustus hageja poolt OÜ-le I osutatud raamatupidamisteenuse eest tasuda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb tunnustada hageja nõude põhjendamatust kostja vastu ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 5/6

2-18-7189 Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja