Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-102101
Kohtuasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi N.T vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja N.T (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 02.12.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. N.T-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 17.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.T-lt (kostja) põhivõla 515 euro ja kõrvalnõuete 197,43 euro ning edasiulatuva viivise (0,102459% päevas) saamiseks alates alates 17.01.2024. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 19.01.2024 makseettepaneku ning lõpetas 15.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.
2.Hageja esitas Harju Maakohtu nõudmisel 02.05.2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 485 eurot (378 + 107), intressi 62 eurot (48,70 + 13,30), sissenõudmiskulud 60 eurot (30 + 30), sissenõutavaks muutunud viivise 81,08 eurot (63,19 + 17,89) ja alates 03.05.2024 kuni põhinõuete täitmiseni viivise 24,15% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2023 järelmaksulepingud nr 15127840 ja nr 15127751, mille alusel sai kostja soetada kaupa järelmaksuga. Hageja hindas lepingute sõlmimise eel kostja krediidivõimelisust kostja esitatud teabe ja avalike andmebaaside alusel, sh tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensioniregistrisse (kostja brutosissetulek oli 552,30 eurot), samuti Maksehäireregistrisse (maksehäireid ei olnud). Saadud teave oli piisav kostja krediidivõime hindamiseks, mistõttu ei olnud vaja küsida pangakonto väljavõtet. Arvestades järelmaksu summat, osamakse suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Lepingute järgi kohustus kostja tagastama laenud vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kuid ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 08.08.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis täiendava tähtaja võlgade tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgasid, saatis hageja 23.08.2023 teated lepingute lõpetamise kohta. Lepingu nr 15127840 järgi kehtis intressimäär 21,53% aastas. Lepingu nr 15127751 järgi oli intressimäär 19,76% aastas. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist alates lepingute ülesütlemisest 24,15% aastas. Sissenõudmiskulud 60 eurot (30 + 30) koosnevad kuue tasulise kirja saamise kulust ja makseviivitusega seotud muudest kuludest.
3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 02.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, sest hageja ei toonud esile ega tõendanud, et laenud anti kostja kasutusse. Kohtule on tõendina esitatud kaks pdf faili (dtl 129 ja dtl 131), milles kummaski on üks rida – kuupäev, summa ja IBAN-number. Hageja ei ole vaatamata kohtu 08.11.2024 nõudele selgitanud, et laenusumma on kostja kasutusse antud. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks krediidi kasutusse andmine, ei ole hageja nõude alusena esile toonud ega tõendanud, et nõude aluseks olevate lepingute kohaselt anti krediit kostja kasutusse. Tagaseljaotsuse saaks kohus teha ainult tingimusel, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. 2
2-24-102101
4.2.Hageja ei toonud vaatamata kohtu mitmekordsele tähelepanu juhtimisele esile ka faktiväitena asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada, et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Digiallkirja andmine ei võrdu (ja sellest ei järeldu automaatselt) lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamisega. Digiallkirja andmine võib toimuda krediidiandja tarkvaralahenduses, mitte selliselt, et lepingufail saadetakse tarbijale, tarbija allkirjastab selle oma arvutis, salvestab ning saadab tagasi.
4.3.Samuti ei ole hageja esile toonud õigeid andmeid krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud asjaolude kohta. Lisaks ei vasta hageja intressinõue lepingute eritingimustes toodud intressimääradele.
4.4.Hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud, mida ta pensioniregistrist tuvastas. Hageja on esitanud tõendina pensioniregistri päringu (dtl 65), milles on märgitud kostja brutopalgaks 552,30 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et konto väljavõte oleks kogutud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et kostjalt oleks küsitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud. Hageja lähtus kostja esitatud sissetuleku andmetest, kuigi pensioniregistri päringust nähtus oluliselt väiksem sissetulek. Kui kostja brutosissetulek oli 552,30 eurot ning kohustused 300 eurot, ei saanud hagejal tekkida mõistlikku usku, et kostja suudab võetud kohustused täita. Kostjale jäi juba võetud kohustuste tasumise järgselt kätte alla elatusmiinimumi, mis 2023. aastal oli 303,40 eurot kuus.
4.5.Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenud on kostja kasutusse antud, ei ole lepingutest tuleneva krediidi tagastamise nõude eeldused täidetud ja hagi jääb rahuldamata.
4.6.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud krediidi üleandmist. Maakohus rikkus vaidlust lahendades hagimenetluses kehtivat võistlevuse, dispositiivsuse, erapooletuse ja võrdõiguslikkuse põhimõtet, kui asus üllatuslikult omal algatusel väitma, et hageja ei ole hagi aluseks olnud asjaolusid tõendanud, kuigi kostja ei olnud asjaomaseid vastuväiteid esitanud. Tegemist on sellise vastuväitega, millele peab tuginema vastaspool. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on kostja hagi aluseks olnud faktiväited omaks võtnud. Kuna kostja ei vastanud hagile, olid tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused täidetud ning TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi sai asja lahendades lähtuda kostja omaksvõetud järgmistest asjaoludest: poolte vahel oli sõlmitud järelmaksuleping, millega kostja sai kauba ning kostja jättis järelmaksulepingust tulenevad maksed tasumata, mistõttu esitas hageja kostjale ülesütlemisavalduse. 3
2-24-102101
5.2.Maakohus ei ole hagejale selgitanud, et hageja intressiarvestus on ebaselge ega palunud hagejal täpsustada krediidi kulukuse määra.
5.3.Kui maakohus leidis, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, oleks hagi olnud võimalik rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud ümberarvestuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Hageja nõuete suurust arvestades on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui lahendas kohtuasja sisuliselt, mitte tagaseljaotsusega, ning asus kontrollima hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagi, kuid ei pea seda tegema. Tegemist on kohtu diskretsiooniõigusega (vt RKTKm 16.04.2014, 3-2-1-6-14, p 14). Hageja nõuet lahendades peab kohus tuvastama haginõude aluseks olevad asjaolud ka siis, kui kostja ei esita nende kohta vastuväiteid, st kohus peab hagi rahuldamiseks kontrollima, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Siinses asjas nõudis hageja kostjalt eelkõige VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingutest tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist, mille üheks eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andnud. Kui hageja jätab nimetatud asjaolu tõendamata, ei saa kohus hagi rahuldada. Kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud ka maakohtu nõudmisel asjaolusid, mis kinnitaksid kostjale laenude üleandmist, ei olnud maakohtul alust hagi (sh kõrvalnõudeid) rahuldada. Sellest tulenevalt ei annaks maakohtu otsuse tühistamiseks alust vastutustundliku laenamise põhimõtet puudutavad apellatsioonkaebuse väited.
4
2-24-102101 Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.