Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõmisid 20.01.2017. a UÜ Melanimööbel (edaspidi – kostja) ja A P (edaspidi – hageja) lepingu nr 03-011, mille kohaselt UÜ Melanimööbel täitjana kohustus projekteerima, valmistama, kohale toimetama, kokku panna ja paigaldama köögi-mööbli (edaspidi – tellimus) aadressil XXX. Vastavalt lepingu jaole 3 pidi tellimuse täitmine olema lõpetatud hiljemalt 14.03.2017. Tellimuse maksumus vastavalt lepingu jaole 3 moodustas 2060 eurot. Hageja kohustus lepingu järgi (jagu 3) mööbli eest tasuma maksumust poolte vahel kehtestatud graafiku järgi. Hageja on täitnud enda kohustust tervikuna ja nõuetekohaselt2. Samal ajal kostja on täitnud enda kohustusi umbes 50% ulatuses. 07.08.2017 saatis hageja kostjale pretensiooni lepingu olulise rikkumise kohta mööbli mittenõuetekohase valmistamise osas, ebakvaliteetse manuse kasutamise osas, samuti ka lepingu täitmise tähtaegade rikkumise osas. 16.08.2017. a vastuses kostja tunnistas oma süüd osaliselt kohustuse täitmisega viivitamise osas, samas mitte viidates asjaoludele süüdistas hagejat lepingu punkti 5.6. rikkumises. Vastavalt lepingu punktile 5.6. paigaldamine toimub ainult selleks täiesti ette valmistatud ruumis. Ettevalmistatud ruumina mõeldakse ruumi, mis vastab järgnevatele nõuetele: − Põrandad peavad olema tehtud kaldega mitte rohkem kui 2 kraadi; − Seinad, põrandad ja laed peavad olema tasandatud ning moodustada omavahel nurka 90 kraadi ulatuses; − Seinad peavad olema kohandatud mööbli kinnitamiseks; − Tööde teostamise ajaks peavad olema eemaldatud kõik kõrvalised isikud, samuti ka koduloomad, on ära viidud kõik dekoratiivsed elemendid ja lilled. Kostja isikuna, kes tegeleb majanduslik-kutsetegevusega enne mööbli paigaldamist oli kohustatud veenduma, et ruumi ettevalmistus vastab lepingus sätestatud tingimustele, kuna antud asjaolu võiks omada negatiivseid tagajärge tellimuse nõuetekohase kvaliteetse täitmisele, ning seega vältida teenuse ebakvaliteetse osutamise riski. Alustades mööbli paigaldamisega enda tegevusega kostja kinnitas, et ruum vastab lepingu tingimustele ning seega võttis endale kohustust osutatava teenuse nõuetekohase kvaliteedi eest. 07.08.2017. a kirjaga andis hageja kostjale piisavalt mõistliku tähtaja selleks, et kõrvaldada kõik puudusi ja parandada vigu teenuse osutamisel. Kahjuks, käesoleva ajani mistahes tegevusi lepinguliste kohustuse täielikuks täitmiseks ning soovi parandada enda vigu kostja poolt ei ole. Hageja käesoleva päeva seisuga samuti võimalust kasutada mööblit selles ulatuses, milles võiks mõistlikult ja põhjendatult oodata lepingu allkirjastamise ja teenuse eest tasumise momendil. 28.04.2018. a arvestades asja asjaolusid ja juhindudes VÕS § 116 lg 1 seoses lepingu tingimust olulise rikkumisega hageja teatas kostjale, et ütleb lepingu üles, ning nõudis viivitamata tagastada hagejalt saadud summa 2060 euro suuruses hageja arveldusarvele ülekandmise teel. Peale seda kostjalt nõuti viia enda köögimööbli välja ja vabastada hageja ruum hiljemalt 20.05.2018. 2(6)

2-18-11574 15.05.2018. a kostja esitas arvamuse, kus teatas, et vastavalt VÕS § 118 lg 2 hageja on kaotanud enda õiguse lepingut üles öelda, kui tema ei teinud lepingu ülesütlemise avaldust mõistliku aja jooksul (üks kuu) pärast seda, kui on möödunud täiendav tähtaeg, mis oli määratud VÕS § 114 alusel. Hageja arvab, et kostja eksib VÕS § 118 lg 2 rakendamises. Poolte vahel oli sisuliselt sõlmitud tarbijatöövõtuleping, mille kohaselt üks pool teostab majannduslikku tegevust, teine aga on tavaline tarbija. Kostja poolt nimetatud õigusnorm ei saa olla pääseteeks selleks, et võimaldada vältida vastutust ning olla aluseks, et mittenõuetekohaselt täita enda peale võetud kohustusi. Lepingus kokkulepitud viimase summa tasumiseks tellija oli sunnitud võtta laenu5, mis oli täies ulatuses kantud üle täitja arveldusarvele, seega lisaks nimetatud summale täitja on kohustatud tagastama ka tasutud intresside summa 49,01 euro suuruses. Seoses ülalpool tooduga hageja loeb põhjendatuks ja õiglaseks teha kohtuotsust kostja poolt hageja kasuks 2 109,01 euro väljamõistmiseks. Alternatiivse nõude osas hageja selgitab, et köögimööbli otstarbeka kasutamise alustamiseks ning kindlaks veendumuseks selles, et kostja ei soovi kõrvaldada puudusi mööbli valmistamises ja paigaldamises, tema oli sunnitud pöörduma teise ettevõtte A OÜ, mis tegeleb sama laadi ettevõtlusega. A OÜ, tutvudes kostja poolt teostatud tööde tulemustega, võttis pakkumise vastu selleks, et kõrvaldada kostja töö puudusi, ning esitas arve tehtavate töö eest 1114,62 eurot. Nimetatud summa kostja on kohustatud tagastama hagejale alusetu rikastumise sätete alusel, lisades sellele summa 49,01 euro suuruses, mis on laenulepingu järgi tasutud intresside summa.

Kostja vastus hagiavaldusele Vastuses hagiavaldusele kostja hagiga ei nõustu. Kostjal on hagile järgmised vastuväiteid. Ei ole vaidlust, et 20.01.2017 sõlmisid kostja ja hageja sõlmisid lepingu nr 03-01, mille kohaselt kostja kohustus projekteerida, valmistada, kohale toimetada, kokku panna ning paigaldada köögimööblit hiljemalt 14.03.2017. Samuti ei ole vaidlust, et 07.08.2017 esitas hageja kostjale pretensiooni seoses lepingu rikkumisega. Ka ei ole vaidlust, et 28.04.2018 esitas hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. Vaatamata ülaltoodule kostja arvab, et hagi rahuldamiseks alust ei ole. VÕS § 116 lg 1 kohaselt, lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 114 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja; kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. 3(6)

2-18-11574 07.08.2017. a pretensiooniga hageja teatas kostjale lepingu rikkumisest, kuid ei andnud tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega tuleb lugeda, et kostjal oli mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja lepingu täitmiseks. Kostja arvab, et mõistlikuks tähtajaks puuduste kõrvaldamiseks ja lepingu täitmiseks on võimalik lugeda 1 kuu. VÕS § 118 lg 1 p 2 kohaselt, taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Antud juhul täiendav täitmise tähtaeg on möödunud 07.09.2017.a mõistliku tähtaja (1 kuu) möödumisel. Lepingu ülesütlemise avaldus, mis tuleb seaduse lähtudes lugeda siiski lepingu taganemise avaldusega, oli tehtud 28.04.2018.a ehk 6 kuud 21 päeva möödumisel pärast täiendava täitmise mõistliku tähtaja saabumist. Kostja arvab, et seisuga 28.04.2018.a ehk lepingu taganemise avalduse tegemise kuupäevaks, hageja kaotas õiguse lepingust taganeda, kui ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Kuna seisuga 28.04.2018 kaotas hageja õiguse lepingust taganeda, siis ei ole alust hagiavalduse rahuldada. Kohtuistungid Kohtuistungitel jäid pooled kirjalikes seisukohtades väljendatu juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada, lähtudes järgmistest asjaoludest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tellis kostjalt köögimööbli valmistamise, mille kohta pooled sõlmisid 20.01.2017 lepingu nr 03-01 (tl 11-12), tõlge (tl 95-96), mille kohaselt lepingus märgitud mööbel pidi olema kostja juures paigaldatud hiljemalt 14.03.2017. Lepingus sellistele töödele tavapärast mööbli joonist ei olnud. Lepingus ei ole ka viidet võimalikule lisale.

Lepingu lisa Hageja esitas kohtuistungil joonise koopia, mille järgi väidetavalt mööbel valmistati (tl 128). Dokumendil on M nimi ja tellimus nr 03-01, mis on samane kõne all oleva lepin-gu numbriga. Dokumendi ülaosas on märge, et see on 03-01 lisa. Dokument sisaldab mööbli konstruktsiooni- ja kujunduselementide loetelu ja pöördel mööbli joonist. Vastuseks kohtu küsimusele, kas hageja peab kostja esitatud joonist kõne all oleva lepingu nr 03-01 lisaks, vastas hageja eitavalt. Samas ei esitanud kostja muud joonist või tõendeid, mille järgi ta mööblit valmistas. Mööbli valmistamine üksnes lepingu nr 03-01 tekstiosa andmete järgi ei ole võimalik. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja esitatud mööbli konstruktsiooni- ja kujunduselementide loetelu ja pöördel olev joonis on lepingu nr 03-01 lisa.

4(6)

2-18-11574 Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja mitmetel põhjustel, sealhulgas mõõtevead, köögimööbli valmistamisega tähtajaks toime ei tulnud ning enamik puudusi on mööblil veel ka täna. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja esitas kostjale seoses lepingu rikkumisega 07.08.2017. a pretensiooni. Vaidlust ei ole ka selles, et 28.04.2018 esitas hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta.

Vaidlusalused asjaolud Poolte vahel on vaidlus lepingust taganemise õiguse kasutamises. Kostja on seisukohal, et 3.5. VÕS § 116 lg 1 kohaselt, lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 114 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja; kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. 07.08.2017 pretensiooniga hageja teatas kostjale lepingu rikkumisest, kuid ei andnud tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega tuleb lugeda, et kostjal oli mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja lepingu täitmiseks. Kostja arvab, et mõistlikuks tähtajaks puuduste kõrvaldamiseks ja lepingu täitmiseks on võimalik lugeda 1 kuu. VÕS § 118 lg 1 p 2 kohaselt, taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Antud juhul täiendav täitmise tähtaeg on möödunud 07.09.2017.a mõistliku tähtaja (1 kuu) möödumisel. Lepingu ülesütlemise avaldus, mis tuleb seaduse lähtudes lugeda siiski lepingu taganemise avaldusega, oli tehtud 28.04.2018.a ehk 6 kuud 21 päeva möödumisel pärast täiendava täitmise mõistliku tähtaja saabumist. Kostja arvab, et seisuga 28.04.2018.a ehk lepingu taganemise avalduse tegemise kuupäevaks, hageja kaotas õiguse lepingust taganeda, kui ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Kostja seisukoha kohaselt, kuna seisuga 28.04.2018.a hageja kaotas õiguse lepingust taganeda, siis ei ole alust hagiavalduse rahuldada. Kohus kostja seisukohaga lepingust taganemise õiguse kaotamisest ei nõustu. Nõustuda ei saa kostja arvamusega, et kuna hageja ei andnud kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, siis on mõistlikuks tähtajaks üks kuu. Arvestades poolte pikki läbirääkimisi ja kirjavahetust, samuti ka asjaolu, et tooraine (mööbliplaat) telliti välismaalt, mis võttis täiendava aja, tuleb lugeda mõistlikuks ajaks vähemalt kolm kuud. Ka pärast kolme kuu möödumist jätkus poolte suhtlemine ja hagejal oli lootus saada mööbli puudused kõrvaldatud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ei kaotanud õigust lepingust taganeda ja leping tuleb lugeda ülesöelduks. VÕS § 655 lg 1 ja 2 alusel võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Käesoleva paragrahvi sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

5(6)

2-18-11574

Kahju 20.12.2018 esitas hageja eriteadmistega isiku, OÜ A (RK XXX) juhatuse liikme A L (IK XXX) arvamuse vaidlusaluse mööbli osas, (tl 119-126), tõlge (tl 135-142). A kalkulatsiooni (tl 10 pöördel) kohaselt maksab vaidlusaluse köögimööbli korrastamine 1114,62 eurot. Kostja kalkulatsiooni ei vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja kahjunõue selles osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjaolu eest, et hageja pidi võtma laenu ja tasuma laenuintresse, kostja ei vastuta. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja 2 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda ka kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 4 tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. VÕS § 646 lg 5 alusel, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Vastavalt VÕS §-le 647 lg 2 tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Menetluskulud Kuivõrd asi lahendati hageja kasuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.