2-19-107920
Kohtuasja number
2-19-107920
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2019, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi I A vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
OK Incure OÜ (rk 11542046)
Hageja esindaja:
Anne-Liis Veski (lepinguline esindaja)
Kostja:
I A (ik XXX)
Kostja esindaja:
Alla Žulinskaja (lepinguline esindaja)
2-19-107920
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolm) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi I A vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha (esialgne võlausaldaja) vahendusel 22. juulil 2017 laenulepingu nr S171163832 summale 2510 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 34% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu S171163832 üles 02. juulil 2018 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Inkassomenetluse raames on tagasimakseid kokku tehtud summas 337,46 eurot. Hageja arvestab laekunud maksed põhivõlgnevuse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 2084,38 eurot (2421,84 - 337,46), tasumata intress alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. 22. juulist 2017- 02. juulini 2018 summas 359,26 eurot. Hageja lähtub viivise arvestamisel seadusjärgsest viivisemäärast ning arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 147,19 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2084,38 eurot, intress summas 359,26 eurot, viivis summas 147,19 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ning viivis, mis ei ole veel hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (2084,38 eurot) alates 21.05.2019 kuni põhivõlgnevuse (2084,38 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Pooled esitasid kohtule kompromissi.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi 2(3)
2-19-107920 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud ning kohus jättis kompromisslepingus nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.