Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tartu Maakohus Külli Puusep 5. juuni 2025, Tartu kohtumaja 2-25-107048 Rediem Capital AB hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
589 eurot 97 senti
T.L.-i
vastu
võlgnevuse
Hageja Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697) Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (OÜ GS Core) Kostja T.L. (isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx, e-post:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista T.L.-ilt Rediem Capital AB kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja T.L.-i vahel 8. detsembril 2021 sõlmitud väikelaenulepingust tulenev põhivõlgnevus 530 eurot 79 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 5 eurot 3 senti.
3.Mõista T.L.-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juunist 2025 põhinõudelt 530 eurolt 79 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata Rediem Capital AB menetluskulude suuruseks 530 eurot 50 senti. Mõista T.L.ilt Rediem Capital AB kasuks väljamenetluskuluna tasutud riigilõiv 175 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabi kulu 335 eurot 50 senti. T.L.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530 eurolt 50 sendilt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
2-25-107048 summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 6. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.L.-i (kostja) vastu 1134 euro 57 sendi saamiseks. Kohus koostas 10. märtsil 2025 makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus andis 14. aprillil 2025 määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
3.Hageja esitas 5.mail 2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu, millest nähtub, et esialgne võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 8. detsembril 2021 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 46 kuud, igakuise osamaksega 33 eurot 62 senti, aastaintressiga 18,90%, lepingutasuga 0 eurot, haldustasuga 2 eurot 90 senti kuus, krediidikulukuse määraga 27,18% aastas.
4.Hageja selgitas, et kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, esitab hageja hagis nõude arvestades VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja neid ei nõua. Hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Hagejal on kohustus maksed ümber arvestada. Kostjale koostati uus maksegraafik 1. aprillil 2025 (dtl 46).
5.Kostja on tasunud lepingu täitmiseks 469 eurot 21 senti, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Tehtud maksed katavad täielikult ära 21 kuu maksekohustuse perioodil 10. jaanuar 2022 kuni 10. september 2023 ja osaliselt, 12 euro 67 sendi ulatuses ka 10. oktoobri 2023 makse kohustuse. 10. oktoobri 2023 maksest on tasumata põhiosa 9,07 eurot. Tasumata on kõik järgnevad maksed alates 10. novembri 2023 maksest.
6.Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10. oktoobrist 2023 kuni 10. aprillini 2025 maksete tasumata põhiosa kokku 400 eurot 39 senti (9,07 + 18 x 21,74). Kõik järgnevad maksed alates 10. maist 2025 maksest (6 makset), kogusummas 130 eurot 40 senti (5 x 21,74 + 21,70), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt 2
2-25-107048 kohtumenetluse ajal. Hageja palub need summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
7.Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole hagiavalduse esitamise ajal lõppenud. Algne võlausaldaja on lugenud lepingu lõppenuks esialgse laenuandja poolse ülesütlemisega 23. juunil 2023, kuid kuna nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge. Hagejal on õigus VÕS § 416 sätestatud korras leping üles öelda ja hageja võib seda teha kohtumenetluse ajal. Seetõttu esitab hageja hagiavalduses kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate. Kuivõrd hagiavaldus koos ülesütlemisavaldusega toimetatakse kostjale kohtumenetluses kätte, saab kostja kätte ka ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate. Kostjale on kohtumäärus ja hagiavaldus (sh lepingu ülesütlemise hoiatus täiendava 14-päevase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks ja lepingu ülesütlemise teade) kätte toimetatud 7. mail 2025, tähtaeg saabus 21. mail 2025. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Seega on leping lõppenud 22. mail 2025. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 29. mail 2025 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat 29. aprilli 2025 kirjaga.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 530 eurot 79 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevas, s.o 6. maist 2025 kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Sissenõutavaks muutunud viivis on otsuse tegemise seisuga 5 eurot 3 senti. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 530 eurot 79 senti, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 400 eurot 39 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 130 eurot 40 senti ning viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
9.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetud 7. mail 2025. Kostjale määrati kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastas 7. mail 2025: Jummel mis se veel on? Mina pole kusgilt mingit laenu või mida võttnu.Se pole enam noormaalne mis toimub. (dtl 72). Kohus määras 14. mai 2025 määrusega kostjale tähtaja nõuetekohase vastuse esitamiseks ning hoiatas kostjat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus lahendada hagi tagaseljaotsusega (dtl 82-84). Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele.
10.Kohus suhtles kostjaga telefoni teel 26.mail 2025, kostja kinnitas, et tema e-posti aadress on XXX, elukoha andmeid kostja kohtule ei avaldanud (dtl 86).
11.Kohus pöördus 3. juunil 2025 kostja poole info saamiseks, et kas kostja on saavutanud hagejaga kokkuleppe (dtl 87). Kostja teavitas kohut 3. juuni 2025 e-kirjas, et ei ole hagejaga veel kokkulepet saavutanud (dtl 88). Hageja teavitas 4. juunil 2025 e-kirjas, et hagejal ei ole kostjaga kontakti olnud (dtl 90).
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
3
2-25-107048 Kohus on seisukohal, et hageja esmane nõue kuulub rahuldamisele. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise asjaolude kohta. Lepingu ülesütlemisega on tagastamata laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas. Kohus rahuldab hagi.
13.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
15.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikulust 335 eurot 50 senti. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind 134 eurot 20 senti koos käibemaksuga on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 530 eurot 50 senti (175+20+335,50). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.