Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 12.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-6763/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 12.06.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1659

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2019 kell 13.00, Narvas

Tsiviilasja number

2-19-6763

Tsiviilasi

R K avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

10. juuni 2019

Menetlusosalised

Võlgnik: R K (isikukood XXX, elukoht XXX; tel XXX) Ajutine pankrotihaldur: Veli Kraavi (Advokaadibüroo LEXTAL, XXX; tel XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R K avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja R K (isikukood XXX) pankrot 12. juunil 2019 kell 13.00.

3.Nimetada R K pankrotihalduriks Veli Kraavi (Advokaadibüroo LEXTAL, XXX; tel XXX; e-post XXX).

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. juuni 2019, algusega kell 16.00, Narvas 1. Mai 2 asuvas Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4.

5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud R K avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 16 000.00 euro ulatuses. Võlgnik on osaliselt töövõimetu. Võlgniku sissetulekuks on pension ja toetused riigilt, sissetulekust ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik on varatu ning püsivalt maksejõuetu. 22.05.2019 määrusega on R K ajutiseks halduriks nimetatud Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R K pankrot. R K pankrotihalduriks tuleb nimetada Veli Kraavi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kinnisvara ei kuulu. R K (end. R P, isikukood XXX) kuulus 1⁄2 kaasomand, T P (isikukood XXX) ja V P (isikukood XXX) 1⁄2 kaasomand ühisomandis olevast korteriomandist asukohaga XXX (registriosa nr 2869309). Korteriomand on võõrandatud D P (isikukood XXX) 03.04.2019. Sama kuupäeva kandva kinnistamisavalduse alusel on tehtud kanne isikliku kasutusõiguse kohta ühiselt V P ja T P kasuks. Nimetatud korteriomandile on seatud 23.08.2007 hüpoteek summas 366 000.00 krooni (23 391.66 eurot) AS-i SEB Pank kasuks. Hüpoteek on seatud panga ja võlgniku vahelisest laenulepingust nr L070042699 tulenevate kohustuste täitmiseks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seisuga 06.06.2019 oleksid kõik

lepingust tekkida võivad nõuded ennetähtaegsel lõppemisel kokku (ei sisalda ennetähtaegse täitmise tasu, intressivahetasu) 9 423.88 eurot. Võlgniku Swedbank AS-i arvelduskonto XXX saldo seisuga 03.06.2019 on 0.66 eurot; AS-i SEB Pank arvelduskonto XXX saldo seisuga 06.06.2019 on 0.00 eurot; arvelduskonto XXX saldo seisuga 06.06.2019 on 0.00 eurot (konto on suletav 28.05.2019); kogumishoiuse XXX saldo seisuga 06.06.2019 on 0.19 eurot; kogumishoius XXX suleti 06.08.2018. Maanteeameti 24.05.2019 andmete kohaselt võlgniku nimele registreeritud sõidukid puuduvad. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule kuuluvad osalused äriühingutes puuduvad. Ettemaksukonto saldo seisuga 28.05.2019 on 0.00 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on nõue V M vastu summas 3 230.09 eurot, mille osas on 10.09.2009 algatatud täitemenetlus 095/2009/6457 kohtutäitur Kristel Maalmani juures. Nõude jääk ei ole hetkel teada, kuulub täpsustamisele pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku vara koosneb igakuisest pensionist 312.37 eurot ja sotsiaaltoetusest summas 53.70 eurot. Seega vara, millele oleks seaduse kohaselt võimalik pöörata sissenõuet ning mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul sisuliselt puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 15 312.32 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused. Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et tema tervislik seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud. Kohtuistungil kinnitas võlgnik oma sõnu. Võlgnik on töötu. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on pension 312.37 eurot ja sotsiaaltoetused 53.70 eurot. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega kuulub võlgniku pension ja sotsiaaltoetus kokku summas 366.07 eurot vara hulka, millele sissenõude pööramine tulenevalt seadusest lubatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur leidis, et suure tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus hetke majanduslikku seisundit arvestades kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Võlgnik kinnitas ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Kohus loeb tõendatuks seega, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgniku maksejõetus on peamiselt suutmatusest täita oma erinevaid kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Ajutine haldur on seisukohal, et 03.04.2019 võõrandatud korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr 2869309) võlgnikule kuuluva 1⁄2 kaasomandiosa suhtes, kuulub tagasivõitmisele. Täpsemat seisukohta on võimalik anda asjaolude täpsustamise korral pankrotimenetluse käigus. Korteriomandi seisukorda teadmata on ajutise halduri hinnangul korteri väärtuseks ligikaudu 26 000.00 eurot ja tehingu tagasivõitmise korral oleks seega 1⁄2 kaasomandi osa väärtuseks 13 000.00 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 11,25 töötunni eest kokku summas 978.75 eurot (lisandub käibemaks 195.75 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 978.75 eurot (lisandub käibemaks 195.75 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud pankrotivara kanda.