Creditreform Eesti OÜ hagi Kristiina Butņicka vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
177,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Creditreform Eesti OÜ (registrikood: 10887820; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Õigusbüroo TK OÜ; e-post: [email protected]) Kostja Kristiina Butņicka (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Creditreform Eesti OÜ hagi Kristiina Butņicka vastu.
2.Välja mõista Kristiina Butņickalt Creditreform Eesti OÜ kasuks:
2.4.viivis põhinõudelt alates 5.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt aastas.
3.Jätta menetluskulud Kristiina Butņicka kanda.
4.Määrata Creditreform Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Kristiina Butņickalt Creditreform Eesti OÜ kasuks välja 245 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Creditreform Eesti OÜ esitas 1.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 72,68 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega kohtunikuabi lõpetas 3.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18-127389 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.02.2019 esitas Creditreform Eesti OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 37,71 eurot, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 7,19 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Creditreform Eesti OÜ esitas 1.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 117,29 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega kohtunikuabi lõpetas 3.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilasjas nr 2-18127601 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 4.03.2019 esitas Creditreform Eesti OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 78,14 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15,49 euro ja lisanduva viivise nõudes.
3.Tartu Maakohtu 21.03.2019 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-18-127389 ja 2-18-127601 ühte menetlusse ja liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-18-127389.
4.Hagiavalduste kohaselt oli Eesti Energia AS-i ning Kristiina Butņicka vahel sõlmitud võrguleping nr XXX ning tarbimiskohaks määrati XXX. Leping hakkas kehtima XX.XX.XXXX ning lõpetati XX.XX.XXXX. Hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja jättis tasumata arved alates maist 2016 kuni detsembrini 2016. Eesti Energia AS loovutas 4.06.2018 elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le.
5.Kostja leiab, et ta ei pea teiste isikute tarbitud elektrivoolu eest maksma. Kostja sõnul on arved, mille tasumist hageja nõuab, esitatud pärast korteri müüki ja lepingu lõpetamist. Tarbimiskohaks olevas korteris elas kostja XXX. Pärast XXX kostja käis Eesti Energia AS-i esinduses Tartu Lõunakeskuse ning pani enda arvates lepingu kinni ning teatas, et korter on müügis.
6.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja käis Tartu Lõunakeskuses lepingut lõpetamas nõude loovutajaga.
7.Täpsustatud nõudena palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 115,85 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 22,68 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivise põhinõudelt alates 5.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas.
KOHTU SEISUKOHT
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hageja esitas nii tsiviilasjas nr 2-18-127389 kui tsiviilasjas nr 2-18-127601 esitatud hagiavaldustes nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 30 eurot. 23.04.2019 seisukohas palub hageja kostjalt välja mõista ühekordse sissenõudmiskulude hüvitise summas 30 eurot. Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet 30 euro võrra vähendanud.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Vaidlus puudub selles, et XX.XX.XXXX sõlmis kostja, keda esindas tema XXX K.M, Eesti Energia AS-ga (lepingus nimetatud kui müüja ja võrguettevõtja esindaja) ja OÜ-ga Jaotusvõrk (lepingus nimetatud kui võrguettevõtja) tähtajatu võrgu- ja elektrilepingu nr XXX, mille alusel osutas OÜ Jaotusvõrk võrguteenust, Eesti Energia AS müüs elektrienergiat ja kostja kohustus tasuma võrguteenuse ja elektrienergia eest. Eesti Energia AS loovutas 4.06.2018 elektrienergia müügist tulenevad nõuded kostja vastu Creditreform OÜ-le.
11.Tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest on Eesti Energia AS esitanud kostjale arveid perioodil mai 2016 - detsember 2016 kokku summas 115,85 eurot, mida kostja ei ole tasunud (arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX). Kostja ei ole arvetele muid vastuväiteid esitanud, kui et oli lepingu lõpetanud ja tarbimiskohaks oleva korteri võõrandanud, ning ei nõustu tasuma uue omaniku tarbitud elektri eest. Hageja väitel lõpetati leping kostjaga XX.XX.XXXX.
12.Lepingule kohaldusid alates XX.XX.XXXX kehtinud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja alates 29.10.2012 kehtivad Eesti Energia AS Elektrilepingu tüüptingimused. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste p 14.3.2 kohaselt võrguleping lõpeb poolte kokkuleppel ja p 14.4 kohaselt ostjal oli õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 30 päeva ette; p 14.7 kohaselt võrgulepingu lõpetamise soovist tuli teisele poolele teatada kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Sarnased tingimused olid fikseeritud ka Eesti Energia AS Elektrilepingu tüüptingimuste p-s 8 (p-d 8.2.2, 8.5, 9.1).
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega pidi kostja praegusel juhul tõendama, et oli lepingu varem lõpetanud. Korteri võõrandamine
tarbimiskoha suhtes sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu kehtivust ei mõjuta. Kohus on kostjale seda 9.05.2019 kirjas selgitanud. Kuna kostja ei ole lepingu varasemat lõpetamist tõendanud, ning nõudele teisi vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 115,85 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele XXX kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgeim intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavaluste esitamiseni 22,68 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 5.03.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu kogusummas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldustest nähtuvalt toimus enne kohtusse pöördumist kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassomeneltus, mille käigus on kostjale saadetud 10 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õiguse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Tehtud toimingute tõendamiseks on hageja esitanud andmebaasi väljavõtted. Kohus leiab, et ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 415 eurot: riigilõivu 150 eurot (kummaski tsiviilasjas 75 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 40 eurot (kummaski tsiviilasjas 20 eurot), õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 150 eurot (kummaski tsiviilasjas 75 eurot) ja õigusabikulud kostja vastuse analüüsimise ja hageja seisukoha koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 75 eurot.
18.Kohus leiab, et nõude kahes eraldi tsiviilasjas esitamisega on hageja menetluskulusid kunstlikult suurendanud, mistõttu ei pea kohus menetluskulude kostjalt taotletud ulatuses väljamõistmist põhjendatuks. Liidetud tsiviilasja hind on 177,80 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Õigusabikuludest kuuluvad hüvitamisele õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 75 eurot ning õigusabikulud kostja vastuse analüüsimise ja hageja seisukoha koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 75 eurot. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.