2-18-127178
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-127178
Tsiviilasi
CREDITREFORM EESTI OÜ hagi J Š vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2030,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20a, 10127 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (RT Capital Estonia OÜ, e-posti aadress: [email protected]); Kostja: J Š (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-18-127178
2-18-127178
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude nõudes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Sarnane regulatsioon sisaldub VÕS § 1132 lg 2 p-s 3. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hagiavaldustest ei nähtu, kuidas hageja väidetud sissenõudmiskulu tekkis ja mis lepingust tulenevalt. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku 325 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses kokku 40 eurot ja õigusabikulu kokku 330 eurot, kokku 695 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on tasunud liidetud hagiavaldustelt kokku riigilõivu 325 eurot (200+125). Kuivõrd tsiviilasja hinnalt 2030,10 eurot tuleb tasuda riigilõiv 250 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu 3 (4)
2-18-127178 kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot. See, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes erinevas maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses, oli hageja enda valik ja sellest tulenevaid riske ei saa panna kostja kanda. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste koostamise ning nende kohtusse esitamisega. Kuigi hageja esitas kaks hagiavaldust erinevates tsiviilasjades (liidetud 03.04.2019 määrusega), siis käsitlevad need hagid sisuliselt sama nõuet ning kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ühe hagiavalduse koostamise eest. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine, tõendite kogumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (250+20+90) 360 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 345,60 eurot (s.o 360-st eurost 96%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.